Otse põhisisu juurde

Seitse viisi kuidas trennist ära pääseda

11-kordne OM medalist Ryan Lochte
Ujujad on väga andekad inimesed muidugi. Kuid ujujad on andekad ka väljaspool basseini. Näiteks välja mõeldes vabandusi, kuidas trennist pääseda või viilida. Lõputult ei saa kasutada ühte vabandust ja seega tulebki alatasa mõelda uusi vabandusi. Kuid ujujatel tuleb varrukast 100 vabandust korraga kui on selleks vajadus.

On olemas igausuguseid vabandusi: Alates „mul kõht valutab“ kuni „Ma tulin just juuksurist ja juuksed ei tohi 48h märjaks saada.“ Toon nüüd teieni 7 populaarset vabandust, mida kasutatakse üsna tihti, et trennist mööda viilida. Treenerid kindlasti suudavad end samastuda nende probleemidega - kui ei suuda, siis on Teil tegemist väga tublide ja kohusetundlike sportlastega.

      1. Ma pidin...

Ujuja, kes jääb alatasa hiljaks (ning kui ta lõpuks kohale jõuab) tõmbab tagataskust kohe mitu vabandust. Ma olin koolis. Ma pidin emaga poodi minema. Ma pidin kodust läbi minema jne. Väga tüüpiline ning kindla peale minek, kui tahad usutavat vabandust. Samas kui räägid loo, et vastasid koolis kontrolltööd järele, siis mõtle asi hoolikalt läbi. Treener: „Mis ainet vastasid?“ Ujuja: „Eesti keelt vastasin.“ Treener: „Mis teema siis?“ Ujuja: „Noo kirjutasin kirjandit teemal tehnoloogia ning sellest olenes minu veerandi hinde!“ Ühesõnaga ole ettevalmistatud kui hakkad vabandust välja mõtlema.

       2. Ma ei teadnud, et meil täna hommikul trenn on

Õhtul trenni minnes on pulss 200 lähedal, sest pead selgitama treenerile miks hommikul trennis ei käinud. Peas käivad läbi mitmed stsenaariumid ning proovid valida kõige usutavamat. Kuid valid ikkagi „Ma ei teadnud, et meil täna hommikul trenn oli.“ Mis siis et oled samas trennis käinud juba 5 aastat. Teine raudpolt ja tuntud vabandus on „Ma ei kuulnud äratuskella.“
       
     
Michael Phelps
3. Minu prillid on katki

On ilmselt teaduslikult tõestatud, et kehastuda McGyveriks ja parandada prillid paari minutiga oleneb sellest kui motiveeritud sa oled trennis harjutust kaasa tegema. Kuid selle vabandusega pead ettevaatlik olema, sest treener võib tagavara prillid kuskilt ruumist välja võluda.
      '
      4. Ma pean vetsu minema

Mitte mingit probleemi pole minna vetsu enne trenni või siis kui treener esimest harjutust alles seletab. Kuid ilmselt kõige parem aeg on vetsu minemiseks siis, kui algab raske harjutus või kui ei raatsita ujuda lõdvestust. Muidugi paljude jaoks pole mingi probleem ka basseini teha oma häda.
      
      5. Mul on jala/hüppeliigese/kõrva/otsaesise kramp

Need on kõige jubedamad. Muidugi vahetevahel trennis tekib päriselt kramp, kuid tihti peale tekib ta näitlemise tagajärjel. Nüüd muidugi oleneb kui hea näitleja sa oled krampi teesklema. Kas sa saaksid selle eest Oscari või mitte? Muidugi on meist paljud kasutanud just seda vabandust, et saada endale paar lisaminutit puhkust või jätta pooleli (raske)põhiharjutus.
      
      6. Ma pean varem välja minema

Kurikuulus fraas treenerile „Ma pean varem välja minema.“ Iga treener on seda kuulnud vähemalt 23 korda. Küll on vabanduseks ma pean koduseid tööd tegema, pean õe väikest last hoidma, minu tädipoja tüdruku kassil on sünnipäev jne. On kahte sorti ujujaid: 1) Need kes mängivad „ma pean varem välja minema“ kaardi trenni alguses ja need kes kasutavad seda enne kõige raskema harjutuse algust.
        
      7. Ma olen väsinud/ma ei jaksa

See on fraas mida iga treener on enda karjääri jooksul kuulnud täpselt 10 763 korda, see fraas on ujujate üks lemmikumaid. Väga lihtne on õelda keset rasket harjutust, et ma ei jaksa või ma olen väsinud. Kuid, et saada parimaks tuleb seda vältida nii palju kui võimalik. Aga keda me petame me kõik oleme seda oma treenerile õelnud.

Muidugi ei kutsu ma kedagi neid vabandusi kasutama, kuid olgem ausad, vahetevahel vajame me kõik neid vabandusi ühel või teisel põhjusel.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.