Eesti ainus ujumisteemaline taskuhääling ehk podcast nimega "Vastuvoolu".
Tule sukeldu koos Kregor Zirki ja Priit Aavikuga põnevasse ujumismaailma, kus kord kuus räägime kõigest põnevast, mis maailmas ja Eestis toimumas on. Piilume tippujumise köögipoolt ning räägime lahti seni peidus olnud fakte. Lisaks testime üksteise teadmisi lõbusate mängudega ning vastame kuulajate küsimustele.
Kuulata saad ka Spotify ja Apple platvormidel. Järgmine episood eetris 1. juulil!
Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.
«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.
Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte. Müütideks on:
1. Enne ujumist ei tohi süüa.
2. Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks.
3. Kõik ujujad pissivad basseini.
4. Ujumine on igav spordiala.
5. Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini.
6. Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad.
7. Osates ujuda ei ole võimalik uppuda.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» teises osas on Kregor Zirgil ja Priit Aavikul külas Eesti 90ndate parim ujuja Indrek Sei. Kui saade lühidalt kokku võtta, siis räägib Sei kõik ära.
Kui võtta saade kokku veidi pikemalt, siis muidugi puudutakse kõiki Sydney olümpia eel, ajal ja järel juhtunut. Millisest olümpiavõitjast Sei Austraalias enne mängude algust endalegi ootamatult jagu sai? Mis täpselt juhtus nende kahe katki läinud trikooga? Mis tundega võtab Sei seda äpardust veerand sajandit saatnud nalju?
Aga lisaks Sydney olümpiale ja sellele eelnenud Helsingi EMile, kus Sei sai 50 m vabaltujumises 5. ja sama pikal liblikadistantsil 7. koha, meenutatakse Sei teekonda tippujumise juurde, mille juurde kuulus ka Nõukogude Liidu noortekoondis oma eripäradega.
«Iga päev saime 17 tabletti. Kogusin need kõik kokku. Ma ei julgenud ühtegi võtta. See oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen niikuinii väga halb igasuguste medikamentide võtja, aga hirm või kartus oli nii suur, et ei võtnud. Keegi ei vaadanud kõrvalt, et võtad,» meenutab Sei.
Lisaks meenutustele ja ajastute võrdlemisele lähevad kahe peale 156 Eesti rekordit ujunud Sei ja Zirk teineteisega vastamisi meeleolukas mälumämngus. Samuti pannakse Sei proovile mängus «vasta ühe sõnaga».
Saatejuhid tõdesid, et kui kohad esimene kuni neljas said paika hõlpsalt, sest seal valitses üksmeel, siis TOP 10 tagumiste positsioonide osas oli vaidlemist omajagu. «Edetabelit koostades keskendusime eelkõige pikas basseinis tehtule, aga on ka lühirajal nii kõvasid saavutusi, mis lihtsalt tuli tabelisse panna,» sõnab Aavik.
Lisaks Eesti ujujate (sealhulgas muidugi praeguste tippude ehk Zirgi enda ja Eneli Jefimova) medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.
«Kui hakkasime Kregoriga tabelit kokku panema, jäi esmalt näppu 25 saavutust, mis oli üllatav, sest poleks uskunud, et Eesti ujumismaastikul on läbi aegade juhtunud nii palju säravaid saavutusi,» märgib Aavik. «Eks Eestis ole ujumisega tegeletud üle 100 aasta. Selle aja jooksul juhtub palju,» täheldab Zirk omalt poolt
Saatejuhid tõdesid, et kui kohad esimene kuni neljas said paika hõlpsalt, sest seal valitses üksmeel, siis TOP 10 tagumiste positsioonide osas oli vaidlemist omajagu. «Edetabelit koostades keskendusime eelkõige pikas basseinis tehtule, aga on ka lühirajal nii kõvasid saavutusi, mis lihtsalt tuli tabelisse panna,» sõnab Aavik.
Lisaks Eesti ujujate (sealhulgas muidugi praeguste tippude ehk Zirgi enda ja Eneli Jefimova) medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.
