Eesti ainus ujumisteemaline taskuhääling ehk podcast nimega "Vastuvoolu".
Tule sukeldu koos Kregor Zirki ja Priit Aavikuga põnevasse ujumismaailma, kus kord kuus räägime kõigest põnevast, mis maailmas ja Eestis toimumas on. Piilume tippujumise köögipoolt ning räägime lahti seni peidus olnud fakte. Lisaks testime üksteise teadmisi lõbusate mängudega ning vastame kuulajate küsimustele.
Kuulata saad ka Spotify ja Apple platvormidel. Järgmine episood on eetris 1. septembril ja siis on meil külas väga tuntud ujumistegelane!
Kuigi Eesti ujujad jõudsid neljandat MMi järjest finaali ja Eneli Jefimova saavutas kõrge kuuenda koha, siis tulemus on spordifännile kerge pettumus.
«Kirjeldades eestlaste esitusi MMil, siis kerge pettumus on küljes,» lausus mullu viienda koha saavutanud Zirk ja lisas, et lõpuks on kõik ikkagi kinni perspektiivis. «Maailma hooaja edetabeli liidrina Eneli võistlustele vastu läks ja kõik märgid viitasid sellele, et medalimängus ta on, ja oligi, kuid seekord läks nii.»
Aavik lisas, et tänavusel hooajal on Jefimova olnud lausa seitsmel korral kiirem pronksmedali toonud tulemusest 30,14. «Läbi teleekraani tundus, et Eneli oli poolfinaalis äärmiselt närvis, et ta ei ole küll selline sportlane, kes lehvitab ja saltosid viskab areenile astudes, aga see jäi silma.»
«Ma märkasin täpselt sama asja,» lausus Zirk. «Nooremana tal pingeid ei olnud ja tegi enda asja, aga tänavusel MMil ja mullu olümpial tundus, et avalikkus ikkagi ootas medalit ja see mingil määral ikkagi mõjutab.»
Lisaks eestlaste sooritustele võtavad Aavik ja Zirk ette võistluste viis kõige põnevamat duelli. Üritavad vihjete abil ära arvata, et keda nad on märkinud MMi superstaarideks. Arutlevad filmi pealkirjade abil võistluste suurimaid üllatajaid.
Puudutamata ei jää ka MMi suurimad kaotajad, kuid püandina valivad saatejuhid kumbki ühe ujuja ning üritavad nende sooritusi kaitsta ja leida positiivset. Lõpetuseks valivad Aavik ja Zirk 2025. aasta MMi kõige kõigema ujuja.
Hetkel Euroopa meistrivõistlustel osalevat Randvälja ootab õige pea ees suur elumuutus, sest ta siirdub elama, õppima ja treenima Inglismaale. Täpsemalt Cornwalli poolsaarel Tavistockis asuvas Mount Kelly kolledžis.
«Mõte minna välismaale tuli mu emalt pärast eelmisel suvel toimunud juunioride EMi. Ta nägi, kui raske oli mul püsida motiveeritud ja teha üksinda trenni, kui kõik teised on suvepuhkusel. Kuna Audentes pole mulle kunagi liiga kutsuv olnud, hakkasime vaatame välismaale. Ja pilti jäigi Inglismaa,» selgitab Randväli.
Saatejuht Zirk on teismelisena teinud läbi sama teekonna, sest tema õppis keskkoolis Inglismaal Plymouthis. Randväli märkis, et lisaks Mount Kellyle käis ta tutvumas ka Plymouthi kolledžiga, ent eelistus kuulus siiski esimesele.
«Kohapealne atmosfäär oli Eestist väga erinev ja tekitas mõnusa tunde. Õpilaste linnak nägi välja nagu Sigatüüka kool (Harry Potteri raamatutest ja filmidest tuntud paik – toim), mis pani mõtlema, et seal koolis tõesti väga tahaksin käia,» sõnab Randväli ja möönab, et on olnud suur Potteri fänn.
16-aastasena välismaale siirdumine on ujuja jaoks niikuinii julge otsus, sest noorena uude keskkonda minek on ikkagi katsumus. Zirk tegi ja Randväli teeb selle sammu olukorras, kus justkui otsest sportlikku sundi pole, sest tulemused on ju seni kenasti paranenud.
«Treeningkeskkond ja konkurents on teemad. Oluline, et sportlast ümbritsevad inimesed toetaksid seda plaani. Kuna mina olen all-in-mõtteviisiga, siis mõtlesin, et kaotada pole midagi. Ja nii ma läksin,» meenutab Zirk.
Saates käsitletakse ka Randvälja jõudmist ujumise juurde, proovitakse jõudu meeleolukas mälumängus ning sunnitakse noort ujujat tegema põhimõttelisi valikuid. Näiteks kas pärast võistlust pakub paremat kosutust pitsa või hamburger?
Kui sõnastada väga lühidalt, jaotuvad Jefimova edu saladused kolmeks suureks alateemaks. Esiteks pööraselt kiire, tugev ja efektiivne (võib-olla isegi maailma kõige efektiivsem!) jalalöök. Teiseks jalalöögi ja kätetõmbe täpne ajastus, mida ta on saanud timmida tänu jalalöögi võimsusele.
Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.
«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.
Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte. Müütideks on:
1. Enne ujumist ei tohi süüa.
2. Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks.
3. Kõik ujujad pissivad basseini.
4. Ujumine on igav spordiala.
5. Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini.
6. Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad.
7. Osates ujuda ei ole võimalik uppuda.
EPISOOD 2 - INDREK SEI AVALDAB TÕE: PURUNENUD TRIKOO, OLÜMPIAMÄNGUD, DOPING JA MEDALID
Kui võtta saade kokku veidi pikemalt, siis muidugi puudutakse kõiki Sydney olümpia eel, ajal ja järel juhtunut. Millisest olümpiavõitjast Sei Austraalias enne mängude algust endalegi ootamatult jagu sai? Mis täpselt juhtus nende kahe katki läinud trikooga? Mis tundega võtab Sei seda äpardust veerand sajandit saatnud nalju?
Aga lisaks Sydney olümpiale ja sellele eelnenud Helsingi EMile, kus Sei sai 50 m vabaltujumises 5. ja sama pikal liblikadistantsil 7. koha, meenutatakse Sei teekonda tippujumise juurde, mille juurde kuulus ka Nõukogude Liidu noortekoondis oma eripäradega.
«Iga päev saime 17 tabletti. Kogusin need kõik kokku. Ma ei julgenud ühtegi võtta. See oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen niikuinii väga halb igasuguste medikamentide võtja, aga hirm või kartus oli nii suur, et ei võtnud. Keegi ei vaadanud kõrvalt, et võtad,» meenutab Sei.
Saatejuht Zirk on teismelisena teinud läbi sama teekonna, sest tema õppis keskkoolis Inglismaal Plymouthis. Randväli märkis, et lisaks Mount Kellyle käis ta tutvumas ka Plymouthi kolledžiga, ent eelistus kuulus siiski esimesele.
«Kohapealne atmosfäär oli Eestist väga erinev ja tekitas mõnusa tunde. Õpilaste linnak nägi välja nagu Sigatüüka kool (Harry Potteri raamatutest ja filmidest tuntud paik – toim), mis pani mõtlema, et seal koolis tõesti väga tahaksin käia,» sõnab Randväli ja möönab, et on olnud suur Potteri fänn.
16-aastasena välismaale siirdumine on ujuja jaoks niikuinii julge otsus, sest noorena uude keskkonda minek on ikkagi katsumus. Zirk tegi ja Randväli teeb selle sammu olukorras, kus justkui otsest sportlikku sundi pole, sest tulemused on ju seni kenasti paranenud.
«Treeningkeskkond ja konkurents on teemad. Oluline, et sportlast ümbritsevad inimesed toetaksid seda plaani. Kuna mina olen all-in-mõtteviisiga, siis mõtlesin, et kaotada pole midagi. Ja nii ma läksin,» meenutab Zirk.
Saates käsitletakse ka Randvälja jõudmist ujumise juurde, proovitakse jõudu meeleolukas mälumängus ning sunnitakse noort ujujat tegema põhimõttelisi valikuid. Näiteks kas pärast võistlust pakub paremat kosutust pitsa või hamburger?
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kolmandas episoodis lahkavad Priit Aavik ning Kregor Zirk tänavu kevadel (jälle) ridamisi Eesti rekordeid püstitanud Eneli Jefimova edu tagamaid.
Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.
«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.
Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte. Müütideks on:
1. Enne ujumist ei tohi süüa.
2. Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks.
3. Kõik ujujad pissivad basseini.
4. Ujumine on igav spordiala.
5. Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini.
6. Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad.
7. Osates ujuda ei ole võimalik uppuda.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» teises osas on Kregor Zirgil ja Priit Aavikul külas Eesti 90ndate parim ujuja Indrek Sei. Kui saade lühidalt kokku võtta, siis räägib Sei kõik ära.
Kui võtta saade kokku veidi pikemalt, siis muidugi puudutakse kõiki Sydney olümpia eel, ajal ja järel juhtunut. Millisest olümpiavõitjast Sei Austraalias enne mängude algust endalegi ootamatult jagu sai? Mis täpselt juhtus nende kahe katki läinud trikooga? Mis tundega võtab Sei seda äpardust veerand sajandit saatnud nalju?
Aga lisaks Sydney olümpiale ja sellele eelnenud Helsingi EMile, kus Sei sai 50 m vabaltujumises 5. ja sama pikal liblikadistantsil 7. koha, meenutatakse Sei teekonda tippujumise juurde, mille juurde kuulus ka Nõukogude Liidu noortekoondis oma eripäradega.
«Iga päev saime 17 tabletti. Kogusin need kõik kokku. Ma ei julgenud ühtegi võtta. See oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen niikuinii väga halb igasuguste medikamentide võtja, aga hirm või kartus oli nii suur, et ei võtnud. Keegi ei vaadanud kõrvalt, et võtad,» meenutab Sei.
Lisaks meenutustele ja ajastute võrdlemisele lähevad kahe peale 156 Eesti rekordit ujunud Sei ja Zirk teineteisega vastamisi meeleolukas mälumämngus. Samuti pannakse Sei proovile mängus «vasta ühe sõnaga».
Saatejuhid tõdesid, et kui kohad esimene kuni neljas said paika hõlpsalt, sest seal valitses üksmeel, siis TOP 10 tagumiste positsioonide osas oli vaidlemist omajagu. «Edetabelit koostades keskendusime eelkõige pikas basseinis tehtule, aga on ka lühirajal nii kõvasid saavutusi, mis lihtsalt tuli tabelisse panna,» sõnab Aavik.
Lisaks Eesti ujujate (sealhulgas muidugi praeguste tippude ehk Zirgi enda ja Eneli Jefimova) medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.
«Kui hakkasime Kregoriga tabelit kokku panema, jäi esmalt näppu 25 saavutust, mis oli üllatav, sest poleks uskunud, et Eesti ujumismaastikul on läbi aegade juhtunud nii palju säravaid saavutusi,» märgib Aavik. «Eks Eestis ole ujumisega tegeletud üle 100 aasta. Selle aja jooksul juhtub palju,» täheldab Zirk omalt poolt
Saatejuhid tõdesid, et kui kohad esimene kuni neljas said paika hõlpsalt, sest seal valitses üksmeel, siis TOP 10 tagumiste positsioonide osas oli vaidlemist omajagu. «Edetabelit koostades keskendusime eelkõige pikas basseinis tehtule, aga on ka lühirajal nii kõvasid saavutusi, mis lihtsalt tuli tabelisse panna,» sõnab Aavik.
Lisaks Eesti ujujate (sealhulgas muidugi praeguste tippude ehk Zirgi enda ja Eneli Jefimova) medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.
