Eesti ainus ujumisteemaline taskuhääling ehk podcast nimega "Vastuvoolu".
Tule sukeldu koos Kregor Zirki ja Priit Aavikuga põnevasse ujumismaailma, kus kord kuus räägime kõigest põnevast, mis maailmas ja Eestis toimumas on. Piilume tippujumise köögipoolt ning räägime lahti seni peidus olnud fakte. Lisaks testime üksteise teadmisi lõbusate mängudega ning vastame kuulajate küsimustele.
Kuulata saad ka Spotify ja Apple platvormidel. Järgmine saade on eetris 1. aprillil ning siis liitub Kregori ja Priiduga üks tõeline spordilegend! Põnevad jutud, mängud ja arutelud.
14. ja 15. veebruaril Tartus Aura ujulas peetud võistlusel osales rohkem kui 500 ujujat üheksast erinevast riigist, neli olümpialast ja kümned tiitlivõistluste kogemusega sportlased. Saatejuht Zirk tegi oma esimese 50 meetri basseini võistluse pärast 2024. aasta Pariisi olümpiamänge.
Aavik: Mida oli kõige raskem klappima saada? Mõni vajab ühte kõnet, aga teine kümmet pluss viis korda isiklikult kohaleminekut.
Zirk: Nii on. Sirvisin meilivestlusi ja mõne partneriga koosnes see neljast ja teisega 40 meilist. Minu jaoks oli kõige olulisem, et finaalosa ajal töötaks kõik filigraanselt.
Aavik: Mida sa kõige rohkem kartsid?
Zirk: Tehnika, täpsemalt öeldes ajavõtt. Meil on Eestis olnud erinevaid näiteid elektroonikaga. Kui tossumasin poleks tööle hakanud, siis startida oleksid sportlased ju ikkagi saanud. Poleks tekkinud pausi. See oli kõige suurem hirm ja suuresti kontrollimatu asi, sest varuplaanid on olemas, aga need alati toimi.
Aavik: Põhjus, miks muretseme, on lihtne - Eesti ajavõtusüsteemil on turjal ju päris palju vanust. Aga kui võrrelda mullust esimest ja tänavust võistlust, siis mis olid muutused?
Zirk: Logode ja toetajate esitlemisele oli aega rohkem mõelda ja seda oli rohkem. Ajakava tegime täiesti teistsuguse, sest osalejaid oli nii palju, et tuli teha kaks eelujumise lendu. Aga suuresti oli tegu pisiasjadega. Näiteks kõlarid olid minu teada esimest korda Aura ajaloos tribüüni pool, mitte akna all.
/.../
Aavik: Kui keegi oleks küsinud enne võistlust, et kas Kirke Mõtsnik ujub 1500 meetris Eesti rekordi, oleksin vastanud, et 100 protsenti pole võimalik. Lõpuks läks aga teisiti ja nägime rekordit. Usun, et see tuli paljuski tänu publikule. Terve ujula oli ju püsti. Üks pealtvaataja rääkis mulle hiljem: mul pole kunagi ujumisvõistlusel kananahk ihul olnud. Elasin kaasa nagu Ott Tänakule, kui ta 2019 maailmameistriks tuli. Sellised hetked on lahedad!
Zirk: Eks iga start on erinev. Näiteks 200 meetris liblikas, kus ma ise startisin, me ei ujunud kiiresti, aga oli väga tasavägine ja see oli põnev.
* * *
Lisaks ujumisjuttudele arutati põgusalt ka Milano Cortina taliolümpiamängudel juhtunut, mis puudutas üpris otseselt ka ujumist, sest Johannes Hösflot Kläbost sai tänu kuuele kuldmedalile läbi aegade edukuselt teine olümpiasportlane. Alla jääb ta üksnes ujujale Michael Phelpsile, kellel on 23 olümpiakulda.
Tavapärasest rohkem aega pühendati seekord kuulajate küsimustele.
Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslik mäng.
Zaitsev oli eelujumises 22,41ga kuues, püstitas poolfinaalis 22,06ga Eesti rekordi (eelmine 22,15) ja sai finaalis 22,24ga viienda koha.
Zaitsev: Enne EMi olin Itaalias võistlemas ja ei läinud kuigi hästi. Seal oli kaasas mu endine treener Dmitri Kapelin, kes ütles ühel õhtusöögil: Daniel, sa pead olema stressis, sul peab olema stressiolukord nii enne võistlust kui ka võistluse ajal, siis sa ujud hästi.
Aavik: Ma ütlen – Kapelin jagab asja! Ma räägin ju siin täpselt sama asja. Mitmed kuulajad ei pruugi mõista erinevust 25 ja 50 m basseinide vahel. Sina oled puhast tõugu sprinter, kes küll proovib vahepeal ka 100 meetrit maitsta, aga mis on treeningute mõttes kahe basseini peamine erinevus.
Zaitsev: Pikas basseinis keskendutakse tempole ja selle hoidmisele. Lühirajabasseinis on fookuses elemendid ehk et start, pöörded ja väljumine. Kui võistlustel närvi minna, kipuvad need elemendid nässu minema vaatamata sellele, et olen neid sadu kordi harjutanud. Näiteks EMi poolfinaalis läks mul kõik väga hästi ja täppi.
Zirk: Mis vahekord on pika- ja lühiraja vahel?
Zaitsev: Uude aastasse astudes vaatasime, et Pariisi EMini on 34nädalat. Jaotasime hooaja kolmeks 10-11nädala pikkuseks treeningtsükliks. Praegu näiteks keskendun jõusaalile ja seetõttu kõik valutab. Proovin end suuremateks koormusteks ette valmistada.
/.../
Aavik: Kuidas su veealune osa on nii tugev ehk maailmaklass? Lühiraja EMi vaadates, siis esimesel 15 meetril pole keegi sinust parem?
Zaitsev: Väga palju sõltub starditõukest ja vette sisenemise trajektoorist. See, mis ma vee all jalgade tööna teen, on teisejärguline. Kui vaadata mu lühirajaujumisi, siis pöördele järgnev veealune osa pole mul sama hea, kui stardile järgnev osa. See starditrajektoor on mulle ilmselt loomulikust antud.
Zirk: Läheme korra EMi juurde tagasi. Mis sul kõige enam meeles on?
Zaitsev: Ikka 50m liblika poolfinaal. Hommikuses eelujumises ujusin 22,4, aga ootused olid suuremad. Poolfinaali stardi eel olin väga närvis, aga suutsin end ikkagi kontrollida. Eriliseks tegid selle ujumise kaks asja - ujusin elu parima tulemuse ja esimest korda kinkisin isale EMi pileti ja ta nägi oma silmadega seda tribüünilt.
Aavik: Mis isa ütles pärast võistlust?
Zaitsev: Helistasin ja isa ütles: see oli vägev!
* * *
Zaitsev: Enne EMi olin Itaalias võistlemas ja ei läinud kuigi hästi. Seal oli kaasas mu endine treener Dmitri Kapelin, kes ütles ühel õhtusöögil: Daniel, sa pead olema stressis, sul peab olema stressiolukord nii enne võistlust kui ka võistluse ajal, siis sa ujud hästi.
Aavik: Ma ütlen – Kapelin jagab asja! Ma räägin ju siin täpselt sama asja. Mitmed kuulajad ei pruugi mõista erinevust 25 ja 50 m basseinide vahel. Sina oled puhast tõugu sprinter, kes küll proovib vahepeal ka 100 meetrit maitsta, aga mis on treeningute mõttes kahe basseini peamine erinevus.
Zaitsev: Pikas basseinis keskendutakse tempole ja selle hoidmisele. Lühirajabasseinis on fookuses elemendid ehk et start, pöörded ja väljumine. Kui võistlustel närvi minna, kipuvad need elemendid nässu minema vaatamata sellele, et olen neid sadu kordi harjutanud. Näiteks EMi poolfinaalis läks mul kõik väga hästi ja täppi.
Zirk: Mis vahekord on pika- ja lühiraja vahel?
Zaitsev: Uude aastasse astudes vaatasime, et Pariisi EMini on 34nädalat. Jaotasime hooaja kolmeks 10-11nädala pikkuseks treeningtsükliks. Praegu näiteks keskendun jõusaalile ja seetõttu kõik valutab. Proovin end suuremateks koormusteks ette valmistada.
/.../
Aavik: Kuidas su veealune osa on nii tugev ehk maailmaklass? Lühiraja EMi vaadates, siis esimesel 15 meetril pole keegi sinust parem?
Zaitsev: Väga palju sõltub starditõukest ja vette sisenemise trajektoorist. See, mis ma vee all jalgade tööna teen, on teisejärguline. Kui vaadata mu lühirajaujumisi, siis pöördele järgnev veealune osa pole mul sama hea, kui stardile järgnev osa. See starditrajektoor on mulle ilmselt loomulikust antud.
Zirk: Läheme korra EMi juurde tagasi. Mis sul kõige enam meeles on?
Zaitsev: Ikka 50m liblika poolfinaal. Hommikuses eelujumises ujusin 22,4, aga ootused olid suuremad. Poolfinaali stardi eel olin väga närvis, aga suutsin end ikkagi kontrollida. Eriliseks tegid selle ujumise kaks asja - ujusin elu parima tulemuse ja esimest korda kinkisin isale EMi pileti ja ta nägi oma silmadega seda tribüünilt.
Aavik: Mis isa ütles pärast võistlust?
Zaitsev: Helistasin ja isa ütles: see oli vägev!
* * *
Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Tiitlivõistlustel juhtunu lahkamiseks valiti konkreetne meetod - Eesti koondislastele jagati hindeid viie palli süsteemis.
"Oluline on märkida, et hindeid andes keskendume suurele pildile ehk hinne koosneb kohast, [välja ujutud] ajast kui ka enda taseme saavutamisest," selgitas Aavik hinnetelehe koostamise põhimõtteid. "Mina olen positiivse meelestatuse usku," sõnas Zirk. "Ma olen vanemas eas natuke pehmemaks muutunud," märkis Hein.
Hakatuseks kirjutati klassipäevikusse uhked, prisked ja kaunid viied Euroopa meistrititele Eneli Jefimovale ja Ralf Tribuntsovile.
Jefimova oli üks viiest sportlasest, kes võitis Lublinis kaks individuaalset kuldmedalit. "Eestlase seisukohast haruldane. Ujumise seisukohast mitte liiga haruldane. See pole ka Eneli jaoks esimene ega viimane kord, kui nii läheb. Kui ühel distantsil kulla võidad, siis on suhteliselt tõenäoline, et võidad ka teisel," märkis Hein.
"Mõlemal alal uude sekundisse. Ta püsib mõlemal alal oma trajektooril ja miks mitte aasta pärast lühiraja MMil juba maailmarekordeid ohustada?" sõnas Hein. "100 meetrit pani ta ikka tuimalt kinni," teatas Aavik. Paneel tõdes, et Jefimova suurrivaali Ruta Meilutyte (Leedu) mitte kõige teravam minek torkas silma juba nädala alguse teateujumiste ajal.
Kui Jefimova mõlemad kullad tulid ülekaalukalt, siis Tribuntsovi oma 0,01 sekundiga. "Õige otsus, et ta 100 meetrit selili ei ujunud. Meil oli viimaseks päevaks kavandatud 4 x 50 meetrit kombineeritud teade. Poole EMi ajal hakkasime Toni Meijeliga aru saama, et kas see on seda väärt," meenutas Zirk otsuseid, mis lõpuks Tribuntsovi kullas olulist rolli mängisid.
"Nägin lähedalt tema keskendumist finaaliks ja ta oli ikka väga omas maailmas. Toni muretses, et ega ta üle mõtle. Aga tal oli kõik väga hästi paigas," lisas Zirk. "See on professionaalsus. Maailmas on palju sportlasi, kes teevad korralikult trenni, aga oluline on, kuidas ülejäänud aeg sisustad. Mida söd, kuidas magad, kuidas taastud. Ralfil on need väga hästi paika pandud ja see toob varem või hiljem tulemuse."
Hinde saavad ka ülejäänud 12 Lublinis võistelnud. Eesti ujumiskoondislast. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» üheksandas episoodis on Priit Aaviku ning Kregor Zirgi fookus lühiraja EMil.
Vana Maailma parimad ujujad hüppavad Lublinis vette juba teisipäeval, et kuue päeva jooksul selgitada välja Euroopa meistrid 36 individuaalalal ja kuues teateujumises. "Vastuvoolu" sõnastab, esitab ja vastab üheksale põletavale EMi puudutavale küsimusele.
Neist esimene kõlab: kas kaks aastat taga eelmisel lühiraja EMil 100 meetrit rinnuli võitnud ja 50 meetris hõbedale jõudnud Eneli Jefimova kroonitakse kahekordseks Euroopa meistriks?
Zirk: "Arvan, et 100 meetriga on suhteliselt lihtne ja ma tahaks arvata, et Eneli võidab selle. Ma ei näe, et keegi talle sel distantsil lähedal oleks."
Aavik: "Enne tuleb Tallinnas detsembris 30 plusskraadi, kui Eneli ei võida 100 meetrit. Ei ole maailmas kindlaid asju peale surma ja maksude, aga see kuldmedal on väga tugev kolmanda koha pretendent."
Zirk: "Ent 50 meetrit on täitsa huvitav. Lühirajahooaja alguses oleksin ka selle kuldmedali talle kaela riputanud. Kuigi Eneli on sel lühirajahooajal ujunud ainult ühe korra, siis belglanna Florine Gaspard ja poolatar Dominika Sztandera on temaga sama sajandiku sees. Jah, Eneli isiklik rekord on kaks kümnendikku kiirem, aga midagi lihtsat talle ei anta."
Aavik: "50 meetri puhul piisab sellest, et pööre või finiš on natuke pikk ja sinna lähevadki need kaks kümnendikku, mis võivad asja ära otsustada. Eneli võib olla kõige kiirem ujuja, aga see ei pruugi tähendada, et ta ka võidab. Samuti ei tea me salvestuse hetkel, kas Ruta Meilutyte osaleb või mitte. Kui ta on stardis, siis ka kuldmedali peamine pretendent."
Teine põletav küsimus kõlab: kas Kregor Zirk võidab karjääri esimese medali lühiraja EMilt?
Zirk, kelle senine parim tulemus lühiraja EMilt on 2017. aasta neljas koht 200 meetri vabaujumises, oli õnneks stuudios kohapeal ja sai ise vastata: "Kui medalist räägime, siis väga oleneb, kes tulevad kohale. Leon Marchand ja Kristof Milak ei tule kohale. Nad mõlemad oleksid olnud kullapretendendid."
Aavik oli kaassaatejuhi ja sõbra šansside osas oluliselt optimistlikum ja teatas konkreetselt: "Muidugi võidab Kregor medali!"
Eesti medalijuttude raames pandi püsti ja vastati ära ka küsimused "kui kiiresti peab Ralf ujuma, et medalit võita?" ja "miks ei peeta Daniel Zaitsevit medalisoosikuks?".
Tribuntsov pretendeerib medalile 50 ja 100m seliliujumises, kus ta on tänavu viinud Eesti rekordid vastavalt aegadeni 22,91 ja 49,92. "Arvan, et medali jaoks tuleb ujuda natuke kiiremini. Kardan, et mõlemal distantsil tuleb medali võitmiseks kaks-kolm kümnendikku kärpida," märkis Aavik.
Märkus: saatejuhid rääkisid üsna pikalt Hubert Kosist kui võistluste ühest suurimast staarist ja soosikust. Päev pärast salvestusT selgus aga, et ungarlane jätab EMi vahele ja võistleb samal ajal USAs.
Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kaheksandas episoodis on Priit Aaviku ning Kregor Zirgi fookus lühiraja-hooajal.
Nimelt toimus oktoobris ju MK-sari ehk kolmest etapist koosnenud võistlustuur Põhja-Ameerikas, kus Eneli Jefimova võitis ühe esikoha ning Ralf Tribuntsov startis üheksal distantsil ning jõudis alati finaali! Lühirajahooaja kulminatsiooniks on detsembris Poolas toimuv EM, kust Eesti loodab medaleid.
«Eneli osas olen päris positiivselt meelestatud, et ta EMil medali võtab. Ta on ikkagi tiitlikaitsja, kel on eelmisest EMist ka hõbemedal taskus,» meenutas Zirk 2023. aasta lühiraja EMi, kus Jefimova võitis 100 meetri distantsil kuld- ja poole lühemal võistlusmaal hõbemedali.
Ent medalimõtteid võib mõlgutada ka Tribuntsov, leiavad «Vastuvoolu» saatejuhid. «Kõige tähtsam, et Ralf peab ise olema ülesannete kõrgusel. Kõige suurem aga on, kas venelased Kliment Kolesnikov ja Miron Lifintsev ujuvad EMil või mitte,» selgitab Aavik. Reeglina Venemaa sportlased Poolas peetavatel jõuproovidel starti pole pääsenud.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kümnendas episoodis - lühiraja EMi erisaade! - on Priit Aaviku ning Kregor Zirgi kõrval istet võtmas Henry Hein. Räägitakse Lublinis toimunust ehk kolme kulla EMist.
Tiitlivõistlustel juhtunu lahkamiseks valiti konkreetne meetod - Eesti koondislastele jagati hindeid viie palli süsteemis.
"Oluline on märkida, et hindeid andes keskendume suurele pildile ehk hinne koosneb kohast, [välja ujutud] ajast kui ka enda taseme saavutamisest," selgitas Aavik hinnetelehe koostamise põhimõtteid. "Mina olen positiivse meelestatuse usku," sõnas Zirk. "Ma olen vanemas eas natuke pehmemaks muutunud," märkis Hein.
Hakatuseks kirjutati klassipäevikusse uhked, prisked ja kaunid viied Euroopa meistrititele Eneli Jefimovale ja Ralf Tribuntsovile.
Jefimova oli üks viiest sportlasest, kes võitis Lublinis kaks individuaalset kuldmedalit. "Eestlase seisukohast haruldane. Ujumise seisukohast mitte liiga haruldane. See pole ka Eneli jaoks esimene ega viimane kord, kui nii läheb. Kui ühel distantsil kulla võidad, siis on suhteliselt tõenäoline, et võidad ka teisel," märkis Hein.
"Mõlemal alal uude sekundisse. Ta püsib mõlemal alal oma trajektooril ja miks mitte aasta pärast lühiraja MMil juba maailmarekordeid ohustada?" sõnas Hein. "100 meetrit pani ta ikka tuimalt kinni," teatas Aavik. Paneel tõdes, et Jefimova suurrivaali Ruta Meilutyte (Leedu) mitte kõige teravam minek torkas silma juba nädala alguse teateujumiste ajal.
Kui Jefimova mõlemad kullad tulid ülekaalukalt, siis Tribuntsovi oma 0,01 sekundiga. "Õige otsus, et ta 100 meetrit selili ei ujunud. Meil oli viimaseks päevaks kavandatud 4 x 50 meetrit kombineeritud teade. Poole EMi ajal hakkasime Toni Meijeliga aru saama, et kas see on seda väärt," meenutas Zirk otsuseid, mis lõpuks Tribuntsovi kullas olulist rolli mängisid.
"Nägin lähedalt tema keskendumist finaaliks ja ta oli ikka väga omas maailmas. Toni muretses, et ega ta üle mõtle. Aga tal oli kõik väga hästi paigas," lisas Zirk. "See on professionaalsus. Maailmas on palju sportlasi, kes teevad korralikult trenni, aga oluline on, kuidas ülejäänud aeg sisustad. Mida söd, kuidas magad, kuidas taastud. Ralfil on need väga hästi paika pandud ja see toob varem või hiljem tulemuse."
Hinde saavad ka ülejäänud 12 Lublinis võistelnud. Eesti ujumiskoondislast. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Vana Maailma parimad ujujad hüppavad Lublinis vette juba teisipäeval, et kuue päeva jooksul selgitada välja Euroopa meistrid 36 individuaalalal ja kuues teateujumises. "Vastuvoolu" sõnastab, esitab ja vastab üheksale põletavale EMi puudutavale küsimusele.
Neist esimene kõlab: kas kaks aastat taga eelmisel lühiraja EMil 100 meetrit rinnuli võitnud ja 50 meetris hõbedale jõudnud Eneli Jefimova kroonitakse kahekordseks Euroopa meistriks?
Zirk: "Arvan, et 100 meetriga on suhteliselt lihtne ja ma tahaks arvata, et Eneli võidab selle. Ma ei näe, et keegi talle sel distantsil lähedal oleks."
Aavik: "Enne tuleb Tallinnas detsembris 30 plusskraadi, kui Eneli ei võida 100 meetrit. Ei ole maailmas kindlaid asju peale surma ja maksude, aga see kuldmedal on väga tugev kolmanda koha pretendent."
Zirk: "Ent 50 meetrit on täitsa huvitav. Lühirajahooaja alguses oleksin ka selle kuldmedali talle kaela riputanud. Kuigi Eneli on sel lühirajahooajal ujunud ainult ühe korra, siis belglanna Florine Gaspard ja poolatar Dominika Sztandera on temaga sama sajandiku sees. Jah, Eneli isiklik rekord on kaks kümnendikku kiirem, aga midagi lihtsat talle ei anta."
Aavik: "50 meetri puhul piisab sellest, et pööre või finiš on natuke pikk ja sinna lähevadki need kaks kümnendikku, mis võivad asja ära otsustada. Eneli võib olla kõige kiirem ujuja, aga see ei pruugi tähendada, et ta ka võidab. Samuti ei tea me salvestuse hetkel, kas Ruta Meilutyte osaleb või mitte. Kui ta on stardis, siis ka kuldmedali peamine pretendent."
Teine põletav küsimus kõlab: kas Kregor Zirk võidab karjääri esimese medali lühiraja EMilt?
Zirk, kelle senine parim tulemus lühiraja EMilt on 2017. aasta neljas koht 200 meetri vabaujumises, oli õnneks stuudios kohapeal ja sai ise vastata: "Kui medalist räägime, siis väga oleneb, kes tulevad kohale. Leon Marchand ja Kristof Milak ei tule kohale. Nad mõlemad oleksid olnud kullapretendendid."
Aavik oli kaassaatejuhi ja sõbra šansside osas oluliselt optimistlikum ja teatas konkreetselt: "Muidugi võidab Kregor medali!"
Eesti medalijuttude raames pandi püsti ja vastati ära ka küsimused "kui kiiresti peab Ralf ujuma, et medalit võita?" ja "miks ei peeta Daniel Zaitsevit medalisoosikuks?".
Tribuntsov pretendeerib medalile 50 ja 100m seliliujumises, kus ta on tänavu viinud Eesti rekordid vastavalt aegadeni 22,91 ja 49,92. "Arvan, et medali jaoks tuleb ujuda natuke kiiremini. Kardan, et mõlemal distantsil tuleb medali võitmiseks kaks-kolm kümnendikku kärpida," märkis Aavik.
Märkus: saatejuhid rääkisid üsna pikalt Hubert Kosist kui võistluste ühest suurimast staarist ja soosikust. Päev pärast salvestusT selgus aga, et ungarlane jätab EMi vahele ja võistleb samal ajal USAs.
Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Nimelt toimus oktoobris ju MK-sari ehk kolmest etapist koosnenud võistlustuur Põhja-Ameerikas, kus Eneli Jefimova võitis ühe esikoha ning Ralf Tribuntsov startis üheksal distantsil ning jõudis alati finaali! Lühirajahooaja kulminatsiooniks on detsembris Poolas toimuv EM, kust Eesti loodab medaleid.
«Eneli osas olen päris positiivselt meelestatud, et ta EMil medali võtab. Ta on ikkagi tiitlikaitsja, kel on eelmisest EMist ka hõbemedal taskus,» meenutas Zirk 2023. aasta lühiraja EMi, kus Jefimova võitis 100 meetri distantsil kuld- ja poole lühemal võistlusmaal hõbemedali.
Ent medalimõtteid võib mõlgutada ka Tribuntsov, leiavad «Vastuvoolu» saatejuhid. «Kõige tähtsam, et Ralf peab ise olema ülesannete kõrgusel. Kõige suurem aga on, kas venelased Kliment Kolesnikov ja Miron Lifintsev ujuvad EMil või mitte,» selgitab Aavik. Reeglina Venemaa sportlased Poolas peetavatel jõuproovidel starti pole pääsenud.
«Sarnaselt minule saab ka Ralfi puhul määravaks see, et kes EMile kohale tulevad. Need, kes tulevad, on kindlasti heas vormis. Need, kes ei ole, ei tulegi,» märgib Zirk ja lisas teema lõpetuseks, et Eesti medalisaak Lublinis võib kujuneda rõõmustavalt suureks: «Neli medalit oleks unelm, aga kolm on reaalne.»
Saate neljandas osas arutavad saatejuhid Eesti ujumise peamiste probleemide üle. Näiteks kui pannakse kaalukausile 50-meetriste basseinide puudus ja puudulikud füüsilise ettevalmistuse kavad, on Zirk ja Aavik ühel meelel, et suurem probleem on teisena nimetatu.
Laiema avalikkuse jaoks võib säärane seisukoht olla üllatav, sest aastaid on ju üleval olnud narratiiv, et Eesti ujumise suurim probleem on korraliku olümpiabasseini puudumine ja olemasolevate 50 meetri ujulate ebasobivus saavutusspordile orienteeritud treeninguteks, mis on keerulised, kui «treener peab töö käigus basseini ääres tammuvaid spaa-turiste WCsse juhatama».
«Suurim probleem on, et tahetakse hästi kiiresti teha spetsiifilisi harjutusi, mis muudavad näiteks 50 meetri sprindis kiiremaks,» ütleb Aavik. «Füüsiline ettevalmistus on minu meelest Eesti ujumise üks suuremaid murekohti. Kui käin noortele oma harjutusi ette näitamas, siis treenerid küsivad: miks sa nii hästi ei veni kui Kregor? Aga miks ta peaks? Ma olen ju 10 aastat iga päev neid harjutusi teinud, et niimoodi venida,» sõnab Zirk.
Saate viimases osas võetakse ette saatejuhtidele laekunud küsimused, millest üks kõlab: nimetage üks asi, mida Eesti ujumises muudaksite?
Kui Zirk valis varustusega seotud teema ja leidis, et liiga noored sportlased ei tohiks kanda ujumispükse, siis Aavik võttis ette Eesti Ujumisliidu peasekretäri Pille Aule (endise perekonnanimega Tali). «Mina saadaksin ta ujumisliidust minema. Kui oled kümme aastat Eest ujumist «juhtinud» ja alaliidul puudub endiselt tegevuskava, kuidas eesmärgid ellu viia, siis sorri, keegi teine peaks seda seljakotti tassima,» lausub Aavik. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
20aastane Antoniak on rinnuliujuja, kes jõudnud juunioride EMil finaali ja saavutanud juunioride MMil 9. koha. 2024. aasta lõpus jäi tal kõigest 0,01 sekundit puudu, et kvalifitseeruda täiskasvanute lühiraja MMile. Kohe seejärel siirduski ta Kalifornias asuvasse Berkeley ülikooli, kus ühendab sportimise ja õppimise.
«Unistasin keskkonnast, kus on võimalik treenida nii, et mingeid segavaid faktoreid pole. Ja ümber on inimesed, kes suruvad mind iga päev parem olema. Akadeemilise poole pealt unistasin kohast, kus saan olla ümbritsetud targematest inimestest, et neilt õppida. Kõik need punktid said Kalifornias pika puuga täidetud,» räägib Antoniak taskuhäälingus.
Berkeley ülikooli ujumistiimi tase on kõrge. Sinna kuuluvad mitmed maailma absoluutsesse tippu kuuluvad sportlased. «Tiimi taset vaadates olin ma ju selgelt tagumises otsas. Eeldasin pilke, et sellest vennast pole ju mingit kasu, aga kõige üllatavam oligi, kui avasülili mind vastu võeti. Tundsin end kohe nagu kodus.»
Et ameeriklased ja põhja-eurooplased on mõttelaadilt ja käitumismustrilt erinevad, pole vast eriline uudis. Antoniak toob esile, et eriti kipub see väljenduma pingelistes olukordades. Näiteks siis, kui käimas mõni eriti raske treening.
«Eestis on nii, et kui trennis on raske, siis kipume endasse tõmbuma, vaikseks jääma ja oma mõtetega rääkima. USAs on nii, et kui kellelgi raske hakkab, siis ta ju teab, et ka teistel on raske ning basseinis läheb tohutuks lärmiks. Kõik hakkavad teineteist utsitama, et davai, kaks veel! See on väga lahe!»
Kustumatu mälestuse jätsid Antoniakile eelmise hooaja NCAA meistrivõistlused, kuhu ta küll ei kvalifitseerunud, aga pealtvaatajana oma tiimikaaslasetele kaasa elas. Berkeley ülikooli ujumistiimi fännid on tuntud oma eripärase riietuse poolest - nimelt kantakse karukostüüme, millega tribüünil laiast massist eristutakse.
Antoniak tunneb, et esimene poolaasta Berkeley ülikoolis on teda igatpidi arendanud. «Tunnen end enesekindlamalt. Usun, et võin saavutada enamat, kui varem arvasin. Mul on tekkinud siht, kuhu jõuda soovin. Ja sihiga kaasneb plaan. Õpin veel oskust, et eksimise järel peab olema suva ja tuleb uuesti proovida veendumuses, et järgmine kord läheb hästi,» räägib Antoniak.
«Vastuvoolu» seitsmendas episoodis räägib Antoniak ka elust 40 000 tudengit mahutavas üliõpilaslinnakus ning kodunt eluteele ja USAsse kaasa antud väärtustest, mis aitavad teda edasi nii spordis kui ka õpingutes.
Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Heina kauaaegne hoolealune Eneli Jefimova alustas pärast juuli lõpus Singapuris toimunud MMi uut peatükki, kui siirdus õppima ja harjutama USAsse. Heina ja Jefimova viimane ühine võistlus soovitud tulemust ei toonud, sest 6. koht ja eriti just aeg ootustele ei vastanud.
«Paratamatu, et mingil hetkel pidi mingi tagasilöök tulema. Parem nüüd kui kolme aasta pärast Los Angelese olümpial,» võttis Hein kokku Jefimova esitused tänavusel MMil.
Hein on endiselt veendunud, et Jefimova jaoks pole naiste rinnuliujumise võimatu ükski eesmärk: «Olen kogu aeg öelnud, et olümpiakuld on Eneli jaoks võimalik ja maailmarekord on tehtav. Tahan uskuda ja loota, et kui Eneli kunagi karjääri lõpetab, siis on ta maailmarekordi korra kätte saanud ning olümpiamedal on talle kaela pandud. Siis saan rahuliku südamega magama minna,» sõnas Hein.
Hein alustab sügisel ringreisi mööda maailma, et end täiendada ja tutvuda erinevate treenerite metoodikaga. Samas ujumise oskusteave on asi, mida hoitaks üpris kiivalt enda teada. Igal poole ligi ei pääse.
«Pikas plaanis tahaks külastada Bob Bowmani (endine Michael Phelpsi ja praegune Leon Marchandi treener - toim) ja näha teda töötamas. Pariisi olümpialt on mul temaga kokkupuude olemas, aga seal sain tema käest rohkem sõimata,» meenutab Hein.
«Hiljem tuli ta vabandama, et reageeris üle. Olukord juhtus soojendusbasseinis, mis oli juba päris tühi. Meie olime stardirajal ja Eneli pukil. Teisest otsast nägime, et Leon [Marchand] tegi mingit rinnuliotsa, aga basseini keskel lõpetas ja hakkas rahulikult seina ujuma. Eneli tegi stardihüppe üle Marchandi.
Selle peale jooksis Bob meie juurde. Sõimas veidi mind ja veidi Enelit ja ütles «do not do it ever again» (ära enam kunagi nii tee - toim). Järgmisel päeval ta vabandas ja ütles, et pinged olid laes ning kartis, et Eneli hüppab Leon'ile pähe ja olümpia on sellega tehtud. Bobiga vestlenud ma seega olen!» rääkis Hein.
«Vastuvoolu» kuuendas episoodis käsitleb paneel ka Eesti ujumise olukorda laiemalt ehk põhjuseid, miks on nii Jefimova kui ka Zirk süsteemivälised sportlased.
Kuigi Eesti ujujad jõudsid neljandat MMi järjest finaali ja Eneli Jefimova saavutas kõrge kuuenda koha, siis tulemus on spordifännile kerge pettumus.
«Kirjeldades eestlaste esitusi MMil, siis kerge pettumus on küljes,» lausus mullu viienda koha saavutanud Zirk ja lisas, et lõpuks on kõik ikkagi kinni perspektiivis. «Maailma hooaja edetabeli liidrina Eneli võistlustele vastu läks ja kõik märgid viitasid sellele, et medalimängus ta on, ja oligi, kuid seekord läks nii.»
Aavik lisas, et tänavusel hooajal on Jefimova olnud lausa seitsmel korral kiirem pronksmedali toonud tulemusest 30,14. «Läbi teleekraani tundus, et Eneli oli poolfinaalis äärmiselt närvis, et ta ei ole küll selline sportlane, kes lehvitab ja saltosid viskab areenile astudes, aga see jäi silma.»
Ujumis-podcast'i «Vastuvoolu» neljandas episoodis on Priit Aavikul ja Kregor Zirgil külaliseks 16-aastane ujuja Maari Randväli.
Hetkel Euroopa meistrivõistlustel osalevat Randvälja ootab õige pea ees suur elumuutus, sest ta siirdub elama, õppima ja treenima Inglismaale. Täpsemalt Cornwalli poolsaarel Tavistockis asuvas Mount Kelly kolledžis.
Laiema avalikkuse jaoks võib säärane seisukoht olla üllatav, sest aastaid on ju üleval olnud narratiiv, et Eesti ujumise suurim probleem on korraliku olümpiabasseini puudumine ja olemasolevate 50 meetri ujulate ebasobivus saavutusspordile orienteeritud treeninguteks, mis on keerulised, kui «treener peab töö käigus basseini ääres tammuvaid spaa-turiste WCsse juhatama».
«Suurim probleem on, et tahetakse hästi kiiresti teha spetsiifilisi harjutusi, mis muudavad näiteks 50 meetri sprindis kiiremaks,» ütleb Aavik. «Füüsiline ettevalmistus on minu meelest Eesti ujumise üks suuremaid murekohti. Kui käin noortele oma harjutusi ette näitamas, siis treenerid küsivad: miks sa nii hästi ei veni kui Kregor? Aga miks ta peaks? Ma olen ju 10 aastat iga päev neid harjutusi teinud, et niimoodi venida,» sõnab Zirk.
Saate viimases osas võetakse ette saatejuhtidele laekunud küsimused, millest üks kõlab: nimetage üks asi, mida Eesti ujumises muudaksite?
Kui Zirk valis varustusega seotud teema ja leidis, et liiga noored sportlased ei tohiks kanda ujumispükse, siis Aavik võttis ette Eesti Ujumisliidu peasekretäri Pille Aule (endise perekonnanimega Tali). «Mina saadaksin ta ujumisliidust minema. Kui oled kümme aastat Eest ujumist «juhtinud» ja alaliidul puudub endiselt tegevuskava, kuidas eesmärgid ellu viia, siis sorri, keegi teine peaks seda seljakotti tassima,» lausub Aavik. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» seitsmendas episoodis on Priit Aaviku ning Kregor Zirgi külaliseks USAs õppiv ujuja Lars Sebastian Antoniak.
20aastane Antoniak on rinnuliujuja, kes jõudnud juunioride EMil finaali ja saavutanud juunioride MMil 9. koha. 2024. aasta lõpus jäi tal kõigest 0,01 sekundit puudu, et kvalifitseeruda täiskasvanute lühiraja MMile. Kohe seejärel siirduski ta Kalifornias asuvasse Berkeley ülikooli, kus ühendab sportimise ja õppimise.
«Unistasin keskkonnast, kus on võimalik treenida nii, et mingeid segavaid faktoreid pole. Ja ümber on inimesed, kes suruvad mind iga päev parem olema. Akadeemilise poole pealt unistasin kohast, kus saan olla ümbritsetud targematest inimestest, et neilt õppida. Kõik need punktid said Kalifornias pika puuga täidetud,» räägib Antoniak taskuhäälingus.
Berkeley ülikooli ujumistiimi tase on kõrge. Sinna kuuluvad mitmed maailma absoluutsesse tippu kuuluvad sportlased. «Tiimi taset vaadates olin ma ju selgelt tagumises otsas. Eeldasin pilke, et sellest vennast pole ju mingit kasu, aga kõige üllatavam oligi, kui avasülili mind vastu võeti. Tundsin end kohe nagu kodus.»
Et ameeriklased ja põhja-eurooplased on mõttelaadilt ja käitumismustrilt erinevad, pole vast eriline uudis. Antoniak toob esile, et eriti kipub see väljenduma pingelistes olukordades. Näiteks siis, kui käimas mõni eriti raske treening.
«Eestis on nii, et kui trennis on raske, siis kipume endasse tõmbuma, vaikseks jääma ja oma mõtetega rääkima. USAs on nii, et kui kellelgi raske hakkab, siis ta ju teab, et ka teistel on raske ning basseinis läheb tohutuks lärmiks. Kõik hakkavad teineteist utsitama, et davai, kaks veel! See on väga lahe!»
Kustumatu mälestuse jätsid Antoniakile eelmise hooaja NCAA meistrivõistlused, kuhu ta küll ei kvalifitseerunud, aga pealtvaatajana oma tiimikaaslasetele kaasa elas. Berkeley ülikooli ujumistiimi fännid on tuntud oma eripärase riietuse poolest - nimelt kantakse karukostüüme, millega tribüünil laiast massist eristutakse.
Antoniak tunneb, et esimene poolaasta Berkeley ülikoolis on teda igatpidi arendanud. «Tunnen end enesekindlamalt. Usun, et võin saavutada enamat, kui varem arvasin. Mul on tekkinud siht, kuhu jõuda soovin. Ja sihiga kaasneb plaan. Õpin veel oskust, et eksimise järel peab olema suva ja tuleb uuesti proovida veendumuses, et järgmine kord läheb hästi,» räägib Antoniak.
«Vastuvoolu» seitsmendas episoodis räägib Antoniak ka elust 40 000 tudengit mahutavas üliõpilaslinnakus ning kodunt eluteele ja USAsse kaasa antud väärtustest, mis aitavad teda edasi nii spordis kui ka õpingutes.
Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kuuendas episoodis on Priit Aaviku ning Kregor Zirgi külaliseks kaks aastat järjest Eesti aasta treeneriks valitud Henry Hein.
Heina kauaaegne hoolealune Eneli Jefimova alustas pärast juuli lõpus Singapuris toimunud MMi uut peatükki, kui siirdus õppima ja harjutama USAsse. Heina ja Jefimova viimane ühine võistlus soovitud tulemust ei toonud, sest 6. koht ja eriti just aeg ootustele ei vastanud.
«Paratamatu, et mingil hetkel pidi mingi tagasilöök tulema. Parem nüüd kui kolme aasta pärast Los Angelese olümpial,» võttis Hein kokku Jefimova esitused tänavusel MMil.
Hein on endiselt veendunud, et Jefimova jaoks pole naiste rinnuliujumise võimatu ükski eesmärk: «Olen kogu aeg öelnud, et olümpiakuld on Eneli jaoks võimalik ja maailmarekord on tehtav. Tahan uskuda ja loota, et kui Eneli kunagi karjääri lõpetab, siis on ta maailmarekordi korra kätte saanud ning olümpiamedal on talle kaela pandud. Siis saan rahuliku südamega magama minna,» sõnas Hein.
Hein alustab sügisel ringreisi mööda maailma, et end täiendada ja tutvuda erinevate treenerite metoodikaga. Samas ujumise oskusteave on asi, mida hoitaks üpris kiivalt enda teada. Igal poole ligi ei pääse.
«Pikas plaanis tahaks külastada Bob Bowmani (endine Michael Phelpsi ja praegune Leon Marchandi treener - toim) ja näha teda töötamas. Pariisi olümpialt on mul temaga kokkupuude olemas, aga seal sain tema käest rohkem sõimata,» meenutab Hein.
«Hiljem tuli ta vabandama, et reageeris üle. Olukord juhtus soojendusbasseinis, mis oli juba päris tühi. Meie olime stardirajal ja Eneli pukil. Teisest otsast nägime, et Leon [Marchand] tegi mingit rinnuliotsa, aga basseini keskel lõpetas ja hakkas rahulikult seina ujuma. Eneli tegi stardihüppe üle Marchandi.
Selle peale jooksis Bob meie juurde. Sõimas veidi mind ja veidi Enelit ja ütles «do not do it ever again» (ära enam kunagi nii tee - toim). Järgmisel päeval ta vabandas ja ütles, et pinged olid laes ning kartis, et Eneli hüppab Leon'ile pähe ja olümpia on sellega tehtud. Bobiga vestlenud ma seega olen!» rääkis Hein.
«Vastuvoolu» kuuendas episoodis käsitleb paneel ka Eesti ujumise olukorda laiemalt ehk põhjuseid, miks on nii Jefimova kui ka Zirk süsteemivälised sportlased.
Ujumis-podcast'i «Vastuvoolu» viiendas episoodis on Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) võtnud põhjalikult ette Singapuris toimunud MMi.
Kuigi Eesti ujujad jõudsid neljandat MMi järjest finaali ja Eneli Jefimova saavutas kõrge kuuenda koha, siis tulemus on spordifännile kerge pettumus.
«Kirjeldades eestlaste esitusi MMil, siis kerge pettumus on küljes,» lausus mullu viienda koha saavutanud Zirk ja lisas, et lõpuks on kõik ikkagi kinni perspektiivis. «Maailma hooaja edetabeli liidrina Eneli võistlustele vastu läks ja kõik märgid viitasid sellele, et medalimängus ta on, ja oligi, kuid seekord läks nii.»
Aavik lisas, et tänavusel hooajal on Jefimova olnud lausa seitsmel korral kiirem pronksmedali toonud tulemusest 30,14. «Läbi teleekraani tundus, et Eneli oli poolfinaalis äärmiselt närvis, et ta ei ole küll selline sportlane, kes lehvitab ja saltosid viskab areenile astudes, aga see jäi silma.»
«Ma märkasin täpselt sama asja,» lausus Zirk. «Nooremana tal pingeid ei olnud ja tegi enda asja, aga tänavusel MMil ja mullu olümpial tundus, et avalikkus ikkagi ootas medalit ja see mingil määral ikkagi mõjutab.»
Lisaks eestlaste sooritustele võtavad Aavik ja Zirk ette võistluste viis kõige põnevamat duelli. Üritavad vihjete abil ära arvata, et keda nad on märkinud MMi superstaarideks. Arutlevad filmi pealkirjade abil võistluste suurimaid üllatajaid.
Puudutamata ei jää ka MMi suurimad kaotajad, kuid püandina valivad saatejuhid kumbki ühe ujuja ning üritavad nende sooritusi kaitsta ja leida positiivset. Lõpetuseks valivad Aavik ja Zirk 2025. aasta MMi kõige kõigema ujuja.
Hetkel Euroopa meistrivõistlustel osalevat Randvälja ootab õige pea ees suur elumuutus, sest ta siirdub elama, õppima ja treenima Inglismaale. Täpsemalt Cornwalli poolsaarel Tavistockis asuvas Mount Kelly kolledžis.
«Mõte minna välismaale tuli mu emalt pärast eelmisel suvel toimunud juunioride EMi. Ta nägi, kui raske oli mul püsida motiveeritud ja teha üksinda trenni, kui kõik teised on suvepuhkusel. Kuna Audentes pole mulle kunagi liiga kutsuv olnud, hakkasime vaatame välismaale. Ja pilti jäigi Inglismaa,» selgitab Randväli.
Saatejuht Zirk on teismelisena teinud läbi sama teekonna, sest tema õppis keskkoolis Inglismaal Plymouthis. Randväli märkis, et lisaks Mount Kellyle käis ta tutvumas ka Plymouthi kolledžiga, ent eelistus kuulus siiski esimesele.
«Kohapealne atmosfäär oli Eestist väga erinev ja tekitas mõnusa tunde. Õpilaste linnak nägi välja nagu Sigatüüka kool (Harry Potteri raamatutest ja filmidest tuntud paik – toim), mis pani mõtlema, et seal koolis tõesti väga tahaksin käia,» sõnab Randväli ja möönab, et on olnud suur Potteri fänn.
16-aastasena välismaale siirdumine on ujuja jaoks niikuinii julge otsus, sest noorena uude keskkonda minek on ikkagi katsumus. Zirk tegi ja Randväli teeb selle sammu olukorras, kus justkui otsest sportlikku sundi pole, sest tulemused on ju seni kenasti paranenud.
«Treeningkeskkond ja konkurents on teemad. Oluline, et sportlast ümbritsevad inimesed toetaksid seda plaani. Kuna mina olen all-in-mõtteviisiga, siis mõtlesin, et kaotada pole midagi. Ja nii ma läksin,» meenutab Zirk.
Saates käsitletakse ka Randvälja jõudmist ujumise juurde, proovitakse jõudu meeleolukas mälumängus ning sunnitakse noort ujujat tegema põhimõttelisi valikuid. Näiteks kas pärast võistlust pakub paremat kosutust pitsa või hamburger?
Kui sõnastada väga lühidalt, jaotuvad Jefimova edu saladused kolmeks suureks alateemaks. Esiteks pööraselt kiire, tugev ja efektiivne (võib-olla isegi maailma kõige efektiivsem!) jalalöök. Teiseks jalalöögi ja kätetõmbe täpne ajastus, mida ta on saanud timmida tänu jalalöögi võimsusele.
Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.
«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.
Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte. Müütideks on:
1. Enne ujumist ei tohi süüa.
2. Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks.
3. Kõik ujujad pissivad basseini.
4. Ujumine on igav spordiala.
5. Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini.
6. Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad.
7. Osates ujuda ei ole võimalik uppuda.
EPISOOD 2 - INDREK SEI AVALDAB TÕE: PURUNENUD TRIKOO, OLÜMPIAMÄNGUD, DOPING JA MEDALID
Kui võtta saade kokku veidi pikemalt, siis muidugi puudutakse kõiki Sydney olümpia eel, ajal ja järel juhtunut. Millisest olümpiavõitjast Sei Austraalias enne mängude algust endalegi ootamatult jagu sai? Mis täpselt juhtus nende kahe katki läinud trikooga? Mis tundega võtab Sei seda äpardust veerand sajandit saatnud nalju?
Aga lisaks Sydney olümpiale ja sellele eelnenud Helsingi EMile, kus Sei sai 50 m vabaltujumises 5. ja sama pikal liblikadistantsil 7. koha, meenutatakse Sei teekonda tippujumise juurde, mille juurde kuulus ka Nõukogude Liidu noortekoondis oma eripäradega.
«Iga päev saime 17 tabletti. Kogusin need kõik kokku. Ma ei julgenud ühtegi võtta. See oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen niikuinii väga halb igasuguste medikamentide võtja, aga hirm või kartus oli nii suur, et ei võtnud. Keegi ei vaadanud kõrvalt, et võtad,» meenutab Sei.
Saatejuht Zirk on teismelisena teinud läbi sama teekonna, sest tema õppis keskkoolis Inglismaal Plymouthis. Randväli märkis, et lisaks Mount Kellyle käis ta tutvumas ka Plymouthi kolledžiga, ent eelistus kuulus siiski esimesele.
«Kohapealne atmosfäär oli Eestist väga erinev ja tekitas mõnusa tunde. Õpilaste linnak nägi välja nagu Sigatüüka kool (Harry Potteri raamatutest ja filmidest tuntud paik – toim), mis pani mõtlema, et seal koolis tõesti väga tahaksin käia,» sõnab Randväli ja möönab, et on olnud suur Potteri fänn.
16-aastasena välismaale siirdumine on ujuja jaoks niikuinii julge otsus, sest noorena uude keskkonda minek on ikkagi katsumus. Zirk tegi ja Randväli teeb selle sammu olukorras, kus justkui otsest sportlikku sundi pole, sest tulemused on ju seni kenasti paranenud.
«Treeningkeskkond ja konkurents on teemad. Oluline, et sportlast ümbritsevad inimesed toetaksid seda plaani. Kuna mina olen all-in-mõtteviisiga, siis mõtlesin, et kaotada pole midagi. Ja nii ma läksin,» meenutab Zirk.
Saates käsitletakse ka Randvälja jõudmist ujumise juurde, proovitakse jõudu meeleolukas mälumängus ning sunnitakse noort ujujat tegema põhimõttelisi valikuid. Näiteks kas pärast võistlust pakub paremat kosutust pitsa või hamburger?
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kolmandas episoodis lahkavad Priit Aavik ning Kregor Zirk tänavu kevadel (jälle) ridamisi Eesti rekordeid püstitanud Eneli Jefimova edu tagamaid.
Kolmandaks kõva võistlusnärv, mida Jefimova senine karjäär ilmekalt tõestab, sest pea igal olulisel võistlusel on Sillamäelt pärit ujuja saavutanud kas väga hea aja või kõrge koha. Päris sageli ka mõlemad korraga.
«Pinge on privileeg. Kui tunnet enne starti pinget, siis on see võistlus sportlase jaoks oluline. Eneli on nende olukordadega fantastiliselt hakkama saanud. Juba noores eas. Ta pääses ju 14-aastaselt Tokyo olümpial poolfinaali ja ujus oma tulemuse välja,» meenutas Zirk.
Saate teises pooles võtavad Aavik ja Zirk ette seitse ujumisega seotud müüti ning panevad paika, kas need vastavad tõele täielikult, osaliselt või üldse mitte. Müütideks on:
1. Enne ujumist ei tohi süüa.
2. Võistlustrikoo muudab ujuja kiiremaks.
3. Kõik ujujad pissivad basseini.
4. Ujumine on igav spordiala.
5. Kiiremini ujumiseks tuleb liigutada käsi ja jalgu kiiremini.
6. Ujujad raseerivad, et olla vees kiiremad.
7. Osates ujuda ei ole võimalik uppuda.
Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» teises osas on Kregor Zirgil ja Priit Aavikul külas Eesti 90ndate parim ujuja Indrek Sei. Kui saade lühidalt kokku võtta, siis räägib Sei kõik ära.
Kui võtta saade kokku veidi pikemalt, siis muidugi puudutakse kõiki Sydney olümpia eel, ajal ja järel juhtunut. Millisest olümpiavõitjast Sei Austraalias enne mängude algust endalegi ootamatult jagu sai? Mis täpselt juhtus nende kahe katki läinud trikooga? Mis tundega võtab Sei seda äpardust veerand sajandit saatnud nalju?
Aga lisaks Sydney olümpiale ja sellele eelnenud Helsingi EMile, kus Sei sai 50 m vabaltujumises 5. ja sama pikal liblikadistantsil 7. koha, meenutatakse Sei teekonda tippujumise juurde, mille juurde kuulus ka Nõukogude Liidu noortekoondis oma eripäradega.
«Iga päev saime 17 tabletti. Kogusin need kõik kokku. Ma ei julgenud ühtegi võtta. See oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen niikuinii väga halb igasuguste medikamentide võtja, aga hirm või kartus oli nii suur, et ei võtnud. Keegi ei vaadanud kõrvalt, et võtad,» meenutab Sei.
Lisaks meenutustele ja ajastute võrdlemisele lähevad kahe peale 156 Eesti rekordit ujunud Sei ja Zirk teineteisega vastamisi meeleolukas mälumämngus. Samuti pannakse Sei proovile mängus «vasta ühe sõnaga».
Saatejuhid tõdesid, et kui kohad esimene kuni neljas said paika hõlpsalt, sest seal valitses üksmeel, siis TOP 10 tagumiste positsioonide osas oli vaidlemist omajagu. «Edetabelit koostades keskendusime eelkõige pikas basseinis tehtule, aga on ka lühirajal nii kõvasid saavutusi, mis lihtsalt tuli tabelisse panna,» sõnab Aavik.
Lisaks Eesti ujujate (sealhulgas muidugi praeguste tippude ehk Zirgi enda ja Eneli Jefimova) medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.
«Kui hakkasime Kregoriga tabelit kokku panema, jäi esmalt näppu 25 saavutust, mis oli üllatav, sest poleks uskunud, et Eesti ujumismaastikul on läbi aegade juhtunud nii palju säravaid saavutusi,» märgib Aavik. «Eks Eestis ole ujumisega tegeletud üle 100 aasta. Selle aja jooksul juhtub palju,» täheldab Zirk omalt poolt
Saatejuhid tõdesid, et kui kohad esimene kuni neljas said paika hõlpsalt, sest seal valitses üksmeel, siis TOP 10 tagumiste positsioonide osas oli vaidlemist omajagu. «Edetabelit koostades keskendusime eelkõige pikas basseinis tehtule, aga on ka lühirajal nii kõvasid saavutusi, mis lihtsalt tuli tabelisse panna,» sõnab Aavik.
Lisaks Eesti ujujate (sealhulgas muidugi praeguste tippude ehk Zirgi enda ja Eneli Jefimova) medalivõitudele ja finaalikohtadele mahub edetabelisse ka tähtis debüüt ja taristu-läbimurre.
