Lühiraja EM Lublinis on jõudnud omadega kolmanda päeva lõppu. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim kokku kõik huvitava, mis päev pakkus, kuid seda mõnusas saunajuttude formaadis. Kolmanda päeva märksõnadeks on 20 000 euro suurune preemia, kasutamata võimalused ja "naljakad" intervjuud.
Kolmanda päeva pommuudiseks eestlaste vaates oli Ralf Tribuntsovi loobumine 100 m seliliujumisest, kus ta läks starti ühe medalisoosikuna. Põhjuseks mitte parim enesetunne, aga Ralf kinnitas mulle, et see on pigem ettevaatusabinõu, sest 100 meetrit võib energia täiesti tühjaks tõmmata ja siis ei ole individuaalses 50 meetri sprindis midagi teha.
Vaadates 100 m selili eelringe ja poolfinaale, siis Oliver Morgan (49,55) ujus korraliku tippmargi. Aja alla 50-sekundi said kirja veel kaks meest ning olümpiavõitja Thomas Ceccon ei ole täiskäiku sisse pannud. Seega arvestades fakti, et Ralfi isiklik rekord on 49,92, siis ei olnud see tagantjärele tarkusena ehk kõige halvem variant. Aga ujumisfännina oleks tahtnud teda ikkagi ujumas näha ka 100 meetrit. Ootame huviga 50 meetri sprinti!
Kui meil on veel neli võistluspäeva minna, siis naistest on Eneli Jefimova saanud kirja võistluste paremuselt teise tulemuse ning seda eilse 100 m rinnuliujumisega. Juhib hollandlanna Marrit Steenbergen (200 m vaba), keda ilmselt keegi enam punktitabelis ei püüa. Punktid on olulised, sest nende järgi jagatakse võistluse lõpus ka taskuraha.
Kõikidele spordihuvilistele meeldib teiste raha lugeda, aga Euroopa alaliit jagab 15 parimale mehele ja naisele kokku 300 000 eurot. Ujuja, kes saab suurima AQUA punktiskoori (maailmarekord = 1000p ja sealt arvutatakse allapoole) kasseerib 25 000 eurot. Järgmine 20 000€, 15 000€ ning 15. ujuja 2000 eurot. Omad võimalused palgapäev saada on ka Ralf Tribuntsovil ja Daniel Zaitsevil, kuid meeste üldine tase on tunduvalt kõrgem kui naistel.
Toredad Eesti üllatusmunad
Eesti ujumiskoondis on tänavu 14-liikmeline ja nende hulgas on kaks toredat üllatusmuna olnud. Artur Tobler ja Christopher Palvadre poolfinaali õhku veel nuusutanud ei ole, kuid on enda taseme väärikalt välja ujunud.
Palvadre saagiks on kaks isiklikku rekordit 100- ja 200 m rinnuliujumises. Tema suurim trump ehk 50 m rinnuli ootab veel ees. Tobler on tippmargid kirja saanud 100 m liblik- ja kompleksujumises. Mõlemad mehed treenivad USA ülikoolide juures.
Kui Palvadre on seal juba olnud mitu aastat, siis Tobler siirdus suure lombi taha jaanuaris. Nendest viimane ujus EMil üle enda rekordid aastast 2023 ehk selgelt USAs tehtav töö ning süsteem sobib 21-aastasele ujujale. Suurt pilti vaadates on sellist asja tore näha, sest kuigi tegemist ei ole koondise suurimate staaridega, siis mõlemad mehed on vormi ajastusega täppi pannud ning võivad ujulas pea püsti ringi käia.
Kasutamata võimalus
Võistluste kolmandal päeval nägime ka naiste 100 m seliliujumise eelringe ja poolfinaale. Sel hooajal on eestlannadest olnud suurepärases sõiduvees 16-aastane Maari Randväli, kes mõned päevad enne EMi algust ujus 58,73.
Miks need numbrid on olulised? Poolfinaali hinnaks oli 59,71 ja viimasena finaali viis aeg 57,80. Kuigi Randväli jõuab elu jooksul kindlasti käia kümnetel tiitlivõistlustel, siis on see kasutamata võimalus tulevikku silmas pidades. Kuigi tal jäi normatiivist kvalifitseerumise perioodil napilt puudu, siis on praeguses koondises ujujaid, kellel ka normatiivi täis ei tulnud.
Siin peakski vaatama tulevikku, sest praegune kogemus EMi poolfinaalis õpetaks toime tulema pingetega, mis madalama kategooria võistlustel sellises mahus ei teki. Lühiraja EM on suurepärane võistlus Eesti parimatele noorujujatele, et saada enda esimesed ristsed ja olla ka kõrges konkurentsis.
Kui vaatame, kes Eesti noorujujatest võiks tänavusel EMil olla, siis lisaks Randvälile võiks ujuda ka Ksenia Bažanova ja Dmitri Sillaste. Bažanova põhialasid (50- ja 100 m vaba) ei ole veel Lublinis ujutud, kuid Sillaste oleks enda praeguse tippmargiga olnud meeste 200 m seliliujumises arvestataval 24. kohal Ilmselgelt vajab Eesti juunioride koondis lisarahastust, et meie parimad saaksid muretult valmistuda ja minna võistlema, vähemalt lühiraja EMil.
Naljakad intervjuud ja fopaad
Äärmiselt tore, et eestlaste ujumisi saab näha ka Eesti telekanali vahendusel ja eelringides saavad anda ka intervjuusid, mis loob sügavama side vaatajatega. Samas on see kahe teraga mõõk, sest kui kommentaarid on pehmelt öeldes arusaamatud, siis tekitavad intervjuud rohkem küsimusi kui annavad vastuseid.
Siin oleks kasulik kui alaliidul oleks kommunikatsioonispetsialist, kes oskaks sportlastele avalike suhete osas anda nõu ja suuniseid. Mõned näited kolmandast päevast: "Võib täitsa rahule jääda, isiklik küll tuli, aga eelmine tippaeg oli kaks aastat vana. Treenin selili kord iga kahe nädala jooksul, see on täitsa okei."
Selle tsitaadi peale kirjutas mulle üks tuttav, et miks ta tiitlivõistlustel üldse seda ala ujub kui treenib kord kahe nädala jooksul. Mina ujumise inimesena saan sellest aru, aga kui oled tavaline spordifänn, siis konteksti pakkumine on nii oluline ja veelgi olulisem on mitte rääkida ujujate keeles. Praegu jääbki mulje, et ujujal oli täiesti suva enne võistlust ning treenis ala kord kahe nädala jooksul. Sarnaseid näiteid on olnud mitmeid.
Hea vastupidine näide on Kregor Zirk avapäeval 400 m vabaujumise järgselt. Selge kontekst, et kui palju ta sellele alale keskendus, miks nii ja kus on fookus. Eks Kregor on meediaga muidugi vana kala, aga siit EMist saab nii palju head õppematerjali Eesti sportlastele meediakoolitusteks, et mida teha ja mitte.
Eelringide järgselt kirjutas mulle ka mitu ajakirjanikku seoses Eneli Jefimova 200 m rinnuliujumisega. Üks ajakirjanik on spordiinimene, aga teised muudest eluvaldkondadest, kuid küsimus oli sama, et miks ta sinna 200 meetri distantsile üldse kirja pandi?
Kirja pandi ilmselt seetõttu, et usuti medalit (toim.- Eneli saavutas lõpuks 10. koha). Eile pärast 100 m rinnuliujumise võitu oli eestlanna emotsionaalne ja see meeldib televaatajatele. Südamlik, rõõmus ja ekstaasis ning see on imeline kooslus. Samas täna hommikul kõlas juba negatiivne küsimus alustuseks: "Millise tundega Eneli täna ujuma läks, kas väsinuna?" Ja sealt oli negatiivne alatoon vastustes juba garanteeritud.
Eneli puhul on huvitav fenomen see, et peale edukaid ujumisi on ta iga PR-manageri unistus ning peale tagasihoidlikke sooritusi PR-manageri õudusunenägu. Samas ootab meid veel 50 m rinnuliujumine, kus ta saab 99,99% tõenäosusega medali kaela ja saame näha rõõmsaid emotsioone ning kui ta peaks alistama maailmarekordinaise Ruta Meilutyte, siis see saab olema tema karjääri suurim hetk!