Euroopa lühiraja meistrivõistlused Lublinis on jõudnud teise võistluspäeva lõppu. Igal päeval võtab PriitSwim endale huvitavad teemad kokku ning serveerib neid mitte-traditsioonilises kastmes. Teise võistluspäeva märksõnadeks on kuusepuu ehted, ennustus Ralfist ja kaameranurgad.
Naiste 100 meetri rinnuliujumise finaal läks nii nagu minema pidi ehk Eneli Jefimova ülekaaluka võiduga. Kõlab ehk ignorantselt, kuid vaatame faktidele otsa: tiitlikaitsja, hooaja edetabeli juht ja kõige kiirema isikliku rekordiga ujuja.
Muidugi oleksime eestlastena rõõmu tundnud ka kahvatumate medalite üle, kuid Eneli on ise selle lati nii kõrgeks sättinud ja tegelt timmis veel kõrgemaks. Eesti ujumiskoondis sai kuusepuu ehtimiseks päris ilusa kuldse kaunistuse, aga Eneli võtab kaasa ka Eesti rekordi (1:02,82). Läbi ajaloo on Enelist kiiremad olnud vaid viis naist ja alla 1:03 piiri on ujunud koos eestlannaga üheksa sportlast. Uus rekordaeg tähistab Eneli karjääri 38. individuaalset Eesti rekordit.
Eneli juurde tuleme hiljem veel tagasi, kuid esmalt pikemalt Daniel Zaitsevist. Muidugi kõik lootsid, et nüüd tuleb medal, aga tuli viies koht (22,24). Läbi aegade kiireim pronksmedali hind (21,99). Esmapilgul võib Zaitsevi resultaat olla pettumus, kuid neljandat EMi järjest finaalis on tõsiasi.
Samuti tuleb märkida, et päeva lõpetuseks on see ainult sport ja ujumine. Kõige tähtsamad asjad elus ei küündi nende kahe lähedalegi. Muidugi sooviks Daniel ise medalit kaela saada ja see on kindlasti teatud mõttes oluline, aga igal asjal on oma aeg ja koht. Hommikul Danieliga suheldes ta sõnas, et poolfinaalis ta võitis lotoga ning saab aru, et finaal on ikka teine loom. Jälgige Danieli ka 50 m vabaujumises, ma arvan et see ei jäänud tema viimaseks individuaalseks finaaliks!
Mis ala peaks Ralf siis ujuma?
On olnud päris palju juttu, et laupäeval on 50 m selili- ja vabaujumise sprint üsnagi lühikese ajaperioodi jooksul. Eriti järgmise päeva finaalis. See on oluline Ralf Tribuntsovi jaoks, sest kui avapäeval sai ta kirja vabaujumise (4x50 m vaba) sprindis Eesti rekordit märkiva 20,77, siis täna kruttis ta tippmarki seliliujumises. 22,91 muutus hommikul (mitte-ametlikult) 22,83ks ning finaalis peatus stopper ajaga 22,96.
Ilmselgelt tulistab Ralf mitmest kahurist praegu korraga, aga see on vaid prelüüd individuaalsetele ujumistele. Kui eilses EM päevikus sai kirjutatud, et ma loodan Ralf valib ühe ala kahest, siis minnes selle mõttearendusega edasi võiks ta valida 50 m seliliujumise.
Seda mitmel põhjusel: kõige olulisem on minu hinnangul see (ja ta on ka ise öelnud), et ta tunneb seliliujumises end mugavamalt. Teiseks, ta on selilis tunduvalt stabiilsem, mitte et vabaujumise sprint oleks ligadi-logadi, aga eksimisruum on suurem. Kolmandaks, mul hakkab aina enam tunduma, et ta paneb kogu selle 50 m selili kompottile kuldse kaane peale.
Siin peab ka vaatama ajalukku, sest Ralf on ikkagi kõikvõimsa poolt loodud seliliujujaks ning tema pikaaegne treener Siiri Põlluveer kindlasti nõustub minuga selles vallas. Lõpuks oleneb Eesti koondise kuusepuu ehtede inventari suurendamine vaimsest poolest, sest füüsiliselt lendab Ralf praegu kiiremini kui Oleg Gross enda helikopteriga.
Potentsiaalikas teatetiim
Põnev jälgimine on ka finaalikohtadega seoses. Eesti senine rekord on üheksa (2012) ja teise võistluspäeva lõppedes on koos neli finaali. Mina näen, et 6-7 finaalikohta on veel laual ehk rekord võib sündida, kuid see on pigem ujumisnohiku statistiline maailm. Sega 4x50 m kombineeritud teatetiim koosseisus Tribuntsov-Jefimova-Zaitsev-Egle Salu pälvisid finaalis 8. koha. Taas, finaalikoht on suurepärane saavutus, aga kui detailidesse laskuda, siis pronksmedal oli veidi kaugel, kuid neljas koht saavutatav.
Lahingusse tuleb mõistagi minna nende hobustega, kes parasjagu väljal kappavad, kuid kõige kiirem vabaujumise suksu vaatab EMi kodus. Jutt on 16-aastasest Ksenia Bažanovast, kes enda stardist ujunud tänavu 25,08. Salu sai finaalis lendstardist kirja 25,25. Teateujumise kontekstis on Bažanoval reaalne 24,5-24,6 kirja saada, mis olekski andnud neljanda koha.
Eesti seni veel teateujumises medalit võitnud ei ole, kuid sega 4x50m kombineeritud teateujumine on suurima potentsiaaliga see saavutus ära teha. Kahe aasta pärast tuleb nelik Tribuntsov-Jefimova-Zaitsev-Bažanova medalile. Lugesite siit esimesena!
Kas Jefimova hammustab Meilutyte katki?
Rääkides teateujumisest, siis hüppas esimest korda vette ka Ruta Meilutyte. 50 m rinnuliujumise suurfavoriit ja maailmarekordinaine, kes seisab praktiliselt ainsana Eneli kahe kuldmedali vahel. Ääremärkusena lisan, et ei tasu sprindis maha kanda ka Florine Caspard, ta on väga hea stardiga ja elu parimas vormis!
Kuidas leedulanna siis ujus? Ta sai kirja 29,18, Eneli eelringides 28,81 ja finaalis 28,80. Teateujumise ülemineku vaheaeg oli Meilutytel kohutavalt aeglane. Maailmarekord on leedulannal numbritega 28,37. Enne kui ajakirjanikud hakkavad rõõmust saltosid viskama, et nüüd saame kaks kuldmedalit, siis on oluline mõista konteksti.
Avavahetust ujunud leedukas ei olnud esimeste seas, mis tähendas, et Meilutyte pidi ujuma laines. Kui jääd teatud distantsi pikkusega maha, siis saad väga ebamugava vastulaine. Lisaks oli finaalis rohkem mehi (5 meest, 3 naist), kes ujusid rinnuli, mis suurendab seda lainet veelgi. Kolmandaks, Ruta firmamärk on tema start ehk enamike konkurentide eest saab ta edu tänu filigraansele stardi reaktsioonile ja hüppele, teateujumises saab teha lendstarti, mis loob võrdsemad tingimused.
Kuigi ma olen veendumusel, et Enelil on elu parim võimalus "hammustada" sprindis Rutat, siis leedulanna on ses mõttes huvitav fenomen, et ta läheb võistluse käigus aina paremaks. Variandid on õhus, kuid praegu nähtava pealt on favoriit veel (!!!) Ruta. Ärme unusta ka belglannat Caspard'!
Millal me saame korralikud kaameranurgad?
Mis mind ujumisfännina tohutult marru ajab on see, et nii olümpial, MMil kui ka EMil ei osata näidata 50 meetri sprinti normaalsete kaameranurkadega. Antakse start ja on üldvaade. Siis zoomitakse kohe sisse kuskile arusaamatusse kohta. Paar lõiget tehakse veel distantsi teisel poolel ning kokkuvõttes vaatad lihtsalt veelainetust.
Paganama pagan. Hoidke see 20-sekundit lihtsalt üldplaani, et oleks võimalik aru saada, et mis positsioonil keegi on. Vahed on niigi väikesed ja kõigil oma hobused kellele kaasa elatakse. Kas režii inimestel on vaja nuppude vajutamise kvoot täis saada või üldplaan ei ole piisavalt seksikas, ei tea, aga see nii lõhub vaatajakogemust.
Teistest Eesti koondislastest jäi silma Lars Kuljuse 200 m vabaujumine, mis lõppes ajaga 1:45,07. Tundub, et Yale ülikoolis tudeerival sportlasel on tulnud ette suuremat sorti sein, sest isiklik rekord on alles 20-aastasel sportlasel ujutud 1,5 aastat tagasi. Teoorias on tegemist ujujaga, kes võiks konkureerida kohtadele poolfinaalis, loodame et mõõnale järgneb peagi tõus.
Kas peaks muret tundma Kregor Zirki pärast? 200 m vabaujumises 40. koht ja isiklik rekord 1,79 sekundi kaugusel. Vastus: ei pea! Jällegi, nii oluline on mõista konteksti. Avapäeval isikliku rekordi hõnguline 400 m vabaujumine ja kaks pingutust teateujumistes, kus ta ujus elu parima vaheaja. Keha saab kindlasti paugu sellest pingutusest ning järgmise päeva hommik ei pruugi olla nii terav.
Viimastel aastatel on see ala Kregorile muutunud pikem lahtiujumiseks või lihtsalt suupisteks enne põhirooga. See on umbes sama nagu Ott Tänak teeb testikatseid enda autoga (loe: ujub trennis liblikat) ja siis põhisõidul istub hoopis Fordi rooli (loe: võistleb vabaujumises).
Meeste 100 m kompleksujumise tase on ikka tõusnud meeletult. Heaks näiteks on fakt, et kui Martti Aljand võitis 2012. aastal pronksmedali ajaga 52,92, siis täna oleks poolfinaalis see aeg andnud ainult 15. koha. Eelringidest pääseti viimasena edasi 53,13ga. Alex Ahtiainen pani kokku stabiilse ujumise (53,71) ning see süstis enesekindlust, et 100 m liblikujumises on 51-sekundi piir alistatav.
Kaks päeva purgis, neli veel minna. Koondisel on medaliarve avatud ning palju intrigeerivat ootab meid veel ees!