Teisipäeval, 2. detsembril, saab alguse kuus päeva kestvad Euroopa lühiraja meistrivõistlused. 14-liikmelise Eesti koondise saab jagada suures plaanis kolme gruppi: medalit jahtivad ujujad, (pool)finaali pürgivad sportlased ja debütandid.
Lühiraja EMi 34-aastase ajaloo jooksul on see eestlaste edukaim tiitlivõistlus ja seda pika puuga. Saavutatud on 15 medalit ja 74 finaalikohta ning tänavu Poolas Lublinis peetav mõõduvõtt peaks antud statistikareale tooma lisa.
Rääkides ujujatest, kes hakkavad medalite nimel heitlema, siis kerkib pinnale neli sportlast: Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Ralf Tribuntsov ja Daniel Zaitsev. Peagi 19-aastaseks saav Jefimova on heas positsioonis, et kaitsta enda kahe aasta tagust tiitlit 100 m rinnuliujumises. Muide, tema hooaja tippmark 1:03,35 tähistab Euroopa naisujujate kõige kõrgetasemelisemat resultaati.
50 meetri rinnuliujumises (ja ka 100 meetris) saab ta vastu astuda maailmarekordinaisele Ruta Meilutytele. Kui pikemal maal on trumbid Jefimova käes, siis lühemal maal on selge favoriit leedulanna. Alates 2022. aastast ei ole Meilutyte kaotanud mitte ühtegi 50 meetri rinnuli tiitlivõistlust, kus ta on startinud. Sinna vahemikku kuulub neli tavabasseini ja kaks lühiraja MM tiitlit.
Kregor Zirk sekkub medalimängu 200 m liblikujumises. Tänavuse hooaja kontekstis on Noe Ponti ainsana alistanud 1:50 piiri ja on ka selge soosik. Siis on üsna võrdsel pulgal Alberto Razzetti, Krzysztof Chmielewski ja Zirk.
Kolme mehe võrdluses on eestlasel kõige nõrgem isiklik rekord, kuid vahed on väga väikesed ning tänavu on nad olnud üsna võrdsed. Zirki senine parim koht lühiraja EMilt pärineb lausa kaheksa aasta tagusest ajast kui ta saavutas 200 m vabaujumises neljanda koha.
Kas Tribuntsov ja Zaitsev on medaliks valmis?
Edukas lühirajahooaeg on olnud 31-aastasel Ralf Tribuntsovil, kes on kahe kuu jooksul kirja saanud seitse Eesti rekordit. Sellest veelgi olulisem on olnud tema tulemuste tase, mis on tõstnud Rakverest pärit ujuja medalisoosikute ringi. Kuna Venemaa sportlased jäävad Lublinis toimuvast võistlusest eemale ja ungarlane Hubert Kos ei stardi, siis on väljavaated väga positiivsed.
50- ja 100m seliliujumises on Tribuntsov EMil startivate meeste konkurentsis näidanud tänavu paremuselt teist aega. Tõsi, vahed on äärmiselt väikesed ja medalinõudlejate ring 4-5 ujujat, kuid Tribuntsovi kasuks räägib väga hea stabiilsus sel hooajal. Ebamugava ajakava tõttu tuleb tal teha valik, et kas ujuda samal päeval 50 m vaba- ja seliliujumise duubel või keskenduda ühe sinilinnu püüdmisele. EMi debüüdi 2012. aastal teinud eestlane võib realistlikult kaela saada kaks medalit.
Lühikeses sprindis on meestest läbi ajaloo olnud edukaim Daniel Zaitsev, kes 2019. aastal pälvis neljanda koha. 50 m liblikujumise finaalis on ta ujunud kolmel järjestikusel EMil ja tundub, et see jada jätkub ka Poolas. Kaks meest on teistest päris pikalt eest ära, kuid nendele järgneb viis meest, kes on tänavu ujunud praktiliselt sama tulemuse.
Zaitsev sai novembri keskel kirja 22,42, mis jäi vaid 27 sajandiku kaugusele tema Eesti rekordist. Veelgi enam, see tulemus andis ujujale enesekindlust, et on võimalus võidelda medali eest. Esmalt tuleb tihedas konkurentsis finaali murda ja kaheksa parema seas on Zaitsevil võimed poodiumi eest võitlemiseks olemas.
Kes pürgivad veel eelringidest edasi?
Peaaegu rekordiliselt (toim. - suurim koondis 15 ujujat) suure koondise seas on ka paljud ujujad, kes ilmselt eelringidest edasi ujuvad ja hea võimaluse korral ründavad ka kohta finaalis.
Eelmisel suvel tavabasseini EMil finaali jõudnud Maria Romanjukil tasub silma peal hoida. Kui varasemalt oleme harjunud 29-aastast ujujat nägema kõrges mängus rinnuliujumistes, siis tänavu on 100 m kompleksujumise finaaliuks praokil. Isiklike rekordite võrdluses on ta 11. kohal, kuid vahed on äärmiselt väikesed.
Suvel Euroopa juunioride meistrivõistlustel 50 m rinnuliujumises hõbemedali võitnud Egle Salu on kindlasti suuteline ujuma poolfinaali, kuid välistatud ei ole ka pääs finaali, aga see nõuab elu parima tulemuse ujumist. Realistlikult võiks finaali viia aeg alla 30-sekundi, täiskasvanute tiitlivõistluste debüüti tegeva Salu tippmark on 30,28.
Kahel alal - 100 m kompleksi ja 100 m liblikat - on piiri peal Alex Ahtiainen. Kui ta suudab Lublinis enda taseme ära teha ning ehk isegi natuke juurde panna, siis peaks koht poolfinaalis olema kindlustatud. Mullu toimunud lühiraja MMil jäi ta 100 m kompleksujumises esimesena poolfinaaliukse taha.
Mis üllatused on varuks lühiraja EMi debütantidel?
Lühiraja EMi debüüdi teeb lausa kaheksa Eesti ujujat ning nendest kuus ujuvad esmakordselt karjääris täiskasvanute tiitlivõistlusel. Mark Iltšišin sai tiitlivõistluse ristsed mullu lühiraja MMil ning Lublinis võiks olla reaalne proovida rünnata Kregor Zirki 1500 m vabaujumise Eesti rekordit 14:54,47. Iltšišini tippmargiks on 15:06,05.
Siim Kesküla on tänavu 100 m vabaujumises juba näidanud isiklikku rekordit (48,40), kuid aeg alla 48-sekundi oleks ilus sissejuhatus täiskasvanute tiitlivõistlusele. Zirki U18 rekord 47,57 on ilmselt liiga suur amps, aga Kesküla on sel aastal kõige olulisematel hetkedel olnud suurepärases hoos.
Artur Tobler, Christopher Palvadre, Alan Smok, Oliver Kuulpak ja Lars Kuljus oleksid õnnestujate nimekirjas kui suudavad välja ujuda elu parimad tulemused.
Kas teateujumises tuuakse medal koju?
Individuaalsete ujumiste kõrval hakkavad Lublinis tooni andma ka teateujumised. Eesti koondise parimaks on 1991. aastal saavutatud neljas koht meeste 4x50 m kombineeritud teateujumises, aga toona ujus viis tiimi. Kaasaegsemal ajal on saavutatud kaks viiendat kohta.
Eesti koondis hüppab vette kolmes erinevas teateujumises. Meeste 4x50 m vaba- ja kombineeritud ning samuti sega 4x50 m kombineeritud teateujumises ning finaalipääs on rohkem kui tehtav. Meeste konkurentsis on Tribuntsovi ja Zaitsevi näol olemas tippklassi vahetused, ülejäänud kaks vahetust on veidi nõrgemad ja see medalimängu ilmselt ei vii. Eesti jaoks on teateujumistes finaal juba väga hea tasemega näitaja.
Palju põnevust toob sega kombineeritud teateujumine. Avavahetust ujub Tribuntsov, seejärel stardib Jefimova ning kolmandas vahetuses teeb liblikat Zaitsev. Ei ole üldse võimatu, et peale kolme vahetust leiab Eesti koondis end liidrikohalt.
Suurim murekoht on ankrunaine, sest koondisel ei ole ühtegi "puhast kroolisprinterit". Suurepärane oleks kasutada 16-aastast Ksenia Bažanovat, kes on tänavu olnud selge riigi esinumber, aga tema EMil ei stardi. Kuna naisi on koondises kokku ainult kolm, siis viimane vahetus usaldatakse kas Egle Salule või Maria Romanjukile. Kui varasematel aastatel on maksimum olnud pääs finaali, siis seekord on võimalik võtta õunast veelgi suurem amps!
Me oleme suure tõenäosusega kõige edukama ujumise tiitlivõistluse lävel ning seda erinevates statistilistes kategooriades: kõige enam finaalikohti - 9 (2012) ; kõige enam medaleid - 3 (2011; 2012); kõige enam Euroopa meistritiitleid - 1 (2023).