Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti.
Eesti ujumise rekordite ülevaate koostamine on päris keerukas, sest läheneda võib antud teemale väga erinevate nurkade alt. Mina kasutan lihtsat talupoja loogikat ning üritan selle mitmekäigulise menüü serveerida võimalikult arusaadavalt.
Kes?
Alustame lõngakera harutamist peategelastest ehk ujujatest, kes Eesti rekorditeni 2025. aastal jõudsid. Esmalt individuaalsetest tippmarkidest. Tavabasseinis jõudis täiskasvanute või vanuseklasside rekorditeni seitse erinevat ujujat - Ralf Tribuntsov, Maari Randväli, Eneli Jefimova, Miriam Jürisoo, Siim Kesküla, Gerd Johan Lessing ja Emily-Pärli Jäärats.
Lühirajal oli rekordeid püstitanud ujujate koguarv 11. Eelmainitud ujujate nimekirja lisandusid veel Daniel Zaitsev, Kirke Mõtsnik, Ksenia Bažanova, Oliver Kuulpak, Richard Kivirand ja Lenna Marii Pruunlep. Seega lihtne matemaatiline tehe ütleb, et individuaalselt ujus rahvusrekordi 2025. aastal 13 erinevat sportlast.
Mitu?
Mitu Eesti rekordit 2025. aastal ujuti? Pannes potti täiskasvanute tippmargid, vanuseklasside ja teateujumise rekordid, siis numbriks on 102 rekordit. Nendest lausa 77 ujuti lühirajal ja ülejäänud 35 sündisid tavabasseinis. Jättes teateujumise tippmargid kõrvale, siis kohendati rekordeid 83 korral.
Individuaalseid täiskasvanute rekordeid ujuti tänavu täpselt 30. Meenutuseks, et mullu ujuti 17. 2025. aastal kuulusid peaaegu pooled rekordid, ehk 14, Ralf Tribuntsovile. Meedias on palju kasutatud fraasi, et ei jõuta Ralfi rekordeid lühirajal kokku lugeda. Ei ole hullu, ma jõuan. See oli täpselt kümme ja tavabasseinist lisandus neli tippmarki.
Eneli Jefimova oli tavabasseinis kõige edukam viie rekordiga, mullu jäi saagiks ainult üks rekordiparandus. Lühirajal lisas ta enda resümeesse veel kolm ja oli edukaim naisujuja. Maari Randväli ujus aprillis tavabasseinis elu esimese individuaalse Eesti rekordi ja lühirajal lisandus viis, mis tegi temast edukaima naisujuja 25 meetri basseinis, vähemalt rekordite võrdluses. Lühirajal särasid riigi rekorditega veel Daniel Zaitsev ja Kirke Mõtsnik.
Võrdlemisi huvitav, et tavabasseinis püstitati vaid kolm Eesti U18 rekordit. Lisaks Randvälile veel Miriam Jürisoo ja Siim Kesküla. Ujumisliidu kirjade järgi oli seal ka hea hooaja teinud Oliver Kuulpak, aga oleme ikkagi ajalooliselt täpsed. Sorry, Oliver! Kui tavabasseinis oli "punn" ees, siis lühirajal tuli see 16 rekordiga eest ära. Ja Oliver sai lõpuks kirja ka teenitud Eesti U18 rekordi 400 m kompleksujumises.
U16 rekordite osakonnas hoolitsesid tippmarkide eest Randväli ja Lessing. Lühirajal lisandus kampa veel Ksenia Bažanova ja Lenna Marii Pruunlep. Väga sarnane arengukõver U18 rekorditele. Tavabasseinis 10 parandust, lühirajal 20. Märkimist väärib fakt, et koos teateujumistega kohendas Randväli U16 rekordeid 22 korral.
Emily-Pärli Jäärats oli ainsa Eesti U14 rekordi püstitaja tavabasseinis. Lühirajal tuli 12 rekordiparandust juurde. Noormeestest suutis lippu kõrgel hoida ainsana Richard Kivirand.
Mida ei juhtunud?
Selliseid narratiive võib ritta seada kümneid, aga mina keskenduks kahele. Oli ainult kaks individuaalset distantsi, kui arvestada lühirada ja tavabassein kokku ning lisaks veel vanuseklassid, kus ei ujutud Eesti rekordit. Nendeks olid 200 m kompleks- ja 800 m vabaujumine.
Mida veel ei juhtunud tänavu oli individuaalne noormeeste U14 rahvusrekord tavabasseinis. Need tippmargid väärivad eraldi lugu, aga ka 2024. aastal ei ujutud ühtegi rekordit. Näiteks kõik kuus vabaujumise (50-1500 m) tippmarki kohendati viimati 11 aastat tagasi Kregor Zirki esituses.
Kus?
Kui Maari aprillis 50 m selili Eesti rekordi Leedus ujus, siis paar kuud tekkis moment, kus mitte ükski individuaalne tavabasseini tippmark ei olnud ujutud meie kodumaal. Juunikuus see muutus, sest Ralf ujus Tartus 50 m selili- ja 100 m vabaujumise rekordi.
Aga mis riigis ujuti kõige enam rekordeid? Vaatame vanuseklasside kaupa ja alustame täiskasvanutest. Individuaalseid tippmarke oli kokku 30 ja nendest seitse ujuti Poolas, kus toimus lühiraja EM. 6 rekordit püstitati Eestis, viis tippmarki kohendati Suurbritannias ja Soomes. Eesti rekord saadi kirja veel Islandil (2), USAs (2), Kanadas (1), Leedus (1) ja Norras (1).
U18 rekordid langesid viies erinevas riigis. Esikoha hõivas Suurbritannia (7), kus lammutustööd tegi Maari. Kuus tippmarki Eestis ja neli Islandil, kus peeti Põhjamaade meistrivõistlused. Rekordeid nägime ka Leedus kui ka Saksamaal.
U14 ja U16 rekordid langesid enamjaolt Eestis ja juba eelmainitud riikides. Nimekirja lisandub veel Rumeenia, kus Gerd Johan Lessing kohendas 1500 m vabaujumise U16 rekordit. Ja eestlastele tuttav Läti ujula, kus taas Gerd ja Maari aktsioonis olid.
Kui eelnevalt sai väljatoodud, et 2025. aastal ujuti 102 rekordit kokku, siis nendest 42 juhtusid Eestis. Erinevaid riike tuli kokku 13, kus tippmargid kirja saadi. Lisaks Eestile veel USA, Kanada, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Island, Fääri Saared, Suurbritannia.
Kõige tugevamad?
Lõpetuseks ülevaade kõige tugevamatest Eesti rekorditest võrdluses maailmarekordiga. Oodatult võtab esikoha Eneli Jefimova, kelle parim resultaat oli lühirajal 100 m rinnuliujumises. Tabeli tipus on ta ka 50 m rinnuli võidutulemusega, mis lühiraja EMil kuldmedali tõi. Ka tavabasseinis olid tema rekordid kõige kõvemast puust, aga alad olid vastupidises järjekorras.
Kuna tavabasseinis oli Ralf Tribuntsov ainus meesujuja, kes rekordi kirja sai, siis on ta seal ka esimene. Tugevaim tulemus 50 m vabaujumises. Lühirajal oli parim Ralfi 50 m selili tippmark 22,63, mis on nüüd maailmarekordi võrdluses ka kõige tugevam meeste tippmark.