Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.
Naiste 50 meetri rinnuliujumises võttis Eesti parim naisujuja Eneli Jefimova krooni oodatult enda kätte. Kui enne võistlust oli aasta noorema Egle Salu hooaja tippmark mõni sajandik kiirem, siis tegelikult duelliks ei läinud ja sellel on loogilised põhjused.
Jefimova võttis kindla seljavõidu alistades Salu poole sekundiga. Eelringides sai 19-aastane Jefimova kirja 30,55, finaalis oli sajandik aeglasem. Salu ujus aprilli lõpus enda tippmargiks 30,58. Nendest viimane tegi ka Tartus tubli soorituse - 31,06 -, sest kui vaadata Salu tulemuste statistikat, siis seal on aprilli lõpus ujutud 30,58 ja 30,60 ning seejärel juba tükk maad aeglasemad ajad.
Salu on nüüd ujunud 30,97-31,19 vahemikku kuuel korral viimase 13 kuu jooksul. Stabiilselt rünnata 30,5 aega nõuab Lääne-Virumaalt pärit ujujalt uut stabiilsust alla 31-sekundi ujuda ning mõistagi ka tippvormi, mis oli selgelt aprilli lõppu ajastatud.
Jefimova jaoks oli 50 m rinnuli ainus start tänavustel meistrivõistlustel. Järgmine nädal on ta stardis Londonis ja siis saab tema hetkeseisust ette adekvaatsema pildi, sest nagu ta ka ise on öelnud, siis ajad on harjumatult aeglased tema jaoks. Londonis tuleb tal mõõtu võtta teiste hulgas 100 m rinnuli maailma hooaja edetabeli (1:04,96) esinumbri Angharad Evansiga.
Daniel Zaitsevi ülemvõim 50 m liblikujumises
Daniel Zaitsev ja 50 m liblikujumine on nagu sokk ja saabas ehk käivad käsikäes. 28-aastane ujuja pälvis enda karjääri üheksanda meistritiitli sel alal. Olgu lisatud, et siin arvestuses on ainult tavabasseini (50 m) tiitlid.
Esimene tiitel tuli täpselt 10 aastat tagasi ehk aastal 2016. Toona ujus ta sel alal ka esmakordselt Eesti rekordi, palju ei jäänud tippmargist puudu ka seekord - 23 sajandikku. Aeg 23,49 võrdlemisi aeglases Aura ujulas on väga hea märk, et rahvusrekord võib selle nädala lõpus langeda.
Sarnaselt Jefimovale stardib ka Zaitsev Londonis peetaval Adam Peaty nimelisel võistlusel. Tartus oli Eesti rekordimehe ülemvõim nii suur, et ta edestas hõbemedalit võitnud ujujat lausa 83 sajandikuga. Sprindis tähendab see kaks kalendrit ja tiir ümber maailma. Kõige kangemad konkurendid olid küll puudu, aga Zaitsev oli kohal!
Ralf Rändla 200 m rinnuli needus
Paljudele tuleb ehk antud punkt üllatuseks, aga olen see hooaeg sportlikust huvist jälginud, et millal Ralf Rändla alistab 200 m rinnuliujumises 2:20 piiri. Rändla tuli sel alal Eesti juunioride meistriks ja sai täiskasvanute konkurentsis kaela hõbemedali.
Aga miks ma ikkagi kirjutan 2:20 piirist - kuna Ralf on see aasta olnud selle piiri alistamisele väga palju kordi nii lähedal. Mõned Ralfi ajad viimase 2 kuu (!!!) jooksul: 2:20,40; 2:20,37; 2:20,31; 2:20,26; 2:20;09; 2:20,06.
Seega viimase kahe kuu jooksul on Rändla kuus korda jõudnud ülilähedale 2:20 piiri alistamisele. Tartus peatus stopper 2:20,09 peal. Ma võin vaid ette kujutada, et milliste emotsioonidega on ta tänavu tabloosid vaadanud, aga olen ka enam kui kindel, et varsti tuleb punn eest ning saame näha aegu 2:17-2:18 kanti!
Jääratsi esimene rahvusrekord saab olema...
Emily-Pärli Jäärats on tänavu U16 ja U18 rekorditeraamatus teinud korraliku tuulutust. Erandiks ei olnud ka Eesti meistrivõistlused, kus paranes 50 m vaba- ja 200 m kompleksujumise tippmargid. Täiskasvanute rekorditeni on Emilyl veel natuke minna, aga kui peaks tegema panused, siis mis alal see olla võiks?
Võtan kõik panused kihlveokontorina vastu, aga kõige madalam koefitsient (suurim võimalus) on minu hinnangul 200 m kompleksujumises. Jäärats on selle alaga flirtinud juba pikemat aega ning hea aeg oli tal sees juba varasemalt, kuid nüüd loksusid enamus tükid paika - isiklik rekord paranes ligi neli sekundit.
2:18,85 - Eesti kõigi aegade edetabeli kolmas tulemus ning 1,07 sekundit rahvusrekordist. 50 m pöördes edestas ta rekordit 1,32 sekundiga, 100 m pöördes 0,63 sekundiga. Teisel poolel vajus ta veidi rekordiga võrreldes ära, aga ei midagi katastroofilist. Pigem tundub küsimus olevat taktikas ja jõujaotuses, kuid kuna tegemist ei ole tema põhialaga, siis mõned ujumised veel ja rekordi langetamine on aja küsimus.
Ujula ülesehitus ja otseülekanded
Enne võistlust oli pisikene lootus, et ehk ehitatakse bassein ikkagi võistlusareeniks, mitte ei minda lihtsamat teed pidi ja pannakse kolm roll-upi ja kogu muusika. Kahjuks sellele rõhku ei pandud ning bassein nägi otseülekandes välja ikka väga mage - nagu vaataks külavõistlust!
Otseülekannete osas oli väga üllatav, et hommikusi eelujumisi ei kommenteeritud. Puusalt pakkudes julgeks väita, et hommikusi ülekandeid vaatas rohkem inimesi, sest seal ujuvad praktiliselt kõik sportlased ning emad-isad, sugulased, kassid ja koerad tulevad ekraani ette. Lisaks annavad eelringid võimaluse kommentaatoritele rääkida asju süvitsi lahti, keskenduda persoonidele ning tempo on rahulikum. Finaalides saab teravikku sättida rohkem ujumistele.
Siinkirjutaja vaatas õhtuseid finaale natuke, aga Sander Paavo sai enda tööga kommentaatori puldis hästi hakkama. Faktid olid paigas, emotsiooni oli ka hääles ning mis kõige olulisem - ta väljendas end enesekindlalt. Intervjuud sportlastega oli hea lisand ülekandele, aga küsimused jäid kahjuks väga üldiseks ning pigem oli huumorikas vaadata sportlaste miimikat küsimuste ajal.
Maria Romanjuki ebareaalne Eesti MV-te medalite arv
Minu üks lemmikumaid Eesti ujujaid on kahtlemata Maria Romanjuk - seda erinevatel põhjustel. Maria võitis enda esimese Eesti meistrivõistluste medali aastal 2008. Jah, see ei ole trükiviga. Mõned tänavu Eesti meistriks tulnud ujujad olid toona enda sünnihetkest mitme aasta kaugusel.
Maria on Eesti meistrivõistlustel olnud nii edukas, et ta on enamikest ujumisklubidest võitnud rohkem medaleid. Lisaks, tunnustust väärib asjaolu, et alates aastast 2008 on Maria võitnud igal aastal Eesti meistrivõistluste medali. Tänavu Tartus, sai ta kaela viis medalit.
Eesti meistrivõistluste kuldmedaleid on Marial basseinist 159. Medaleid kokku - 261! See on ainult täiskasvanute konkurentsis. Imeline!
Ralf Tribuntsov enda tuntud headuses
Eesti rekordimees 50 m vaba- ja seliliujumises näitas endale omaselt head taset. Vabaujumises võit ajaga 22,43 ning selili distantsil startis vaid eelringides - tulemuseks 24,98. Heidame pilgu peale, et mis need tulemused tähendavad Euroopa kontekstis. Olgu lisatud, et vabaujumise hooaja tippmark on Ralfil 22,24.
50 m kroolisprindis asetub ta Euroopa hooaja edetabelis 28. kohal, selili sprindis jagab 25. kohta. Tõsi, tiitlivõistlustel on ühe riigi ujujate arv piiratud, kuid tuleb tõdeda, et tase on väga tihe. Suurimad ootused Euroopa meistrivõistlustel on seotud seliliujumisega. Julgen arvata, et Ralf ujub selle nädala lõpus Londonis uue Eesti rekordi (hetkel 24,87), mis annab tema hetkeseisust õige pildi.
Euroopa hooaja edetabeli liider on venelane Pavel Samusenko ajaga 24,33. Kümnenda koha aeg on 24,66. Kui näeme Londonis Ralfi esituses aega 24,6 sisse, siis see on väga positiivne märk EMi suunas, medalite võitmiseks oleks augustis vaja näidata sellest tulemusest veel kolm kümnendikku kiiremat aega.
50 m kroolisprindis oleks tore näha 22-sekundi piiri esmakordset alistamist. Mullu, samas basseinis, ujus ta tänaseni kehtiva tippmargi 22,07. Kordamine on tarkuse ema!