Otse põhisisu juurde

Taas Eesti rekordini jõudnud Randväli enda tasemetõusust: võrreldes eelmise hooajaga on mul...


Eelmisel nädalalõpul Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel säras 16-aastane Maari Randväli. Kuu aja jooksul kolm täiskasvanute rahvusrekordit püstitanud ujuja rääkis intervjuus PriitSwimile enda tasemetõusu põhjustest, miks ta ei olnud rahul mitmete ujumistega Vilniuses, kõige nauditavamast alast ning järgmisest paarist kuust kuni juunioride EMini.

Igapäevaselt Inglismaal Mount Kelly kolledžis õppiv ja treeniv Randväli on tänavu kahel korral parandanud 100 meetri seliliujumise Eesti rekordit ja korra poole lühema maa tippmarki. Vilniuses viis ta 100 m rekordi 1:01,55ni, mis Euroopa U18 hooaja edetabelis annab hetkel seitsmenda positsiooni, kuid vahed on tipus väikesed. 

Eesti rekordinaine ütleb, et ei ole enda põhialadel veel parimate tulemusteni jõudnud. "Olen rahul, et olen tänavu 50- ja 100 m seliliujumises saanud ajad uude sekundisse, ent arvan et pole nende parimate tulemusteni veel jõudnud."

Vilniuses peetud mõõduvõtul pakkus Randvälile kõige enam rõõmu 100 m liblikujumine, kus tema senine isiklik tippmark oli pärit 2024. aasta suvest. "Kõige rohkem olen rahul nüüd Leedus ujutud 100 m liblikaga, pole nii suurt rõõmu enam ammu ühegi ujumise üle tundnud," lausus ujuja, kes kohendas isiklikku rekordit enam kui sekundiga ja sai ajaks Eesti kõigi aegade edetabeli neljanda tulemuse 1:00,30.

"Ma arvan, et alla minuti ujuda on täiesti reaalne, aga selleks tuleb päriselt trennis liblikat ujuda," muigas Randväli ja lisas, et tema fookus treeningutel on ikkagi seliliujumisel. 


Uue tasemetõusu taga on järjepidevad jõutreeningud

Maikuus enda 17. sünnipäeva tähistav Randväli on tänavu jõudnud põhialadel uue tasemeni, mis väljendub eelkõige stabiilsetes sooritustes. Edu võti on sportlase sõnul jõusaal. "Võrrreldes eelmise hooaja on mul rohkem jõudu tänu järjepidevale jõusaalile, mida ma eelmised hooaja teinud ei ole ning selle tõttu on ka tehnika paranenud."

"Lisaks on minu praegused treeningud suunatud täielikult sprindile, mis omakorda on väiksemad detailid paika loksutanud ja ajad paranenud," märkis Emma Collings-Barnes näpunäidete järgi harjutav eestlanna.

Küsimusele, et kas treeningutel näidatud ajad vastavad sellele mis võistlustel tabloo ütleb, ütles Randväli otsekoheselt, et ei vasta. "Kuigi proovin vormi vaadata võistluste tulemuste järgi, siis tänavune hooaeg on esimene, kus tihtipeale trennis on ajad palju paremad kui lõpuks võistlustel."

"Eriti nüüd pärast Leedu meistrivõistlusi tundub, et paljud ujumised ebaõnnestusid, kuna trennis on ajad olnud väga head ja võistlustel päris sinna kuhu tahtsin ei jõudnud. Ei tea, kas põhjuseks on treenerite mingi uus motivatsioonitaktika öelda treeningul liiga kiired ajad või tõepoolest polegi suutnud treeningute tulemusi võistlustel realiseerida," viskas Eesti juunioride koondise liider õhku retoorilise küsimuse.


Kõige nauditavam ala ja juunioride EM

Kuigi Eesti rekorditeraamatust võib leida Maari nime 50- ja 100 m seliliujumise tagant ja Vilniuses startis ta veel 50- ja 100 m liblik- ning 100 m vabaujumises, siis ujuja enda sõnul ükski nendest aladest kõige nauditavam ei ole.

"Hetkel naudin kõige rohkem distantse, mida ma pidevalt ujuda ei saa," alustab Randväli enda mõttekäiku. "Väga nautisin Zirk Swim Cupil 200 m vaba, kuid kahjuks ei mahu see mulle tavaliselt võistlustel programmi. Mõnus on ujuda kui otseselt pinget pole ning 200 vaba on üldse selline täpselt paras distants, mida ei pea liiga suure tempoga, ent siiski kiirelt läbima." 

Tänavuse suve üks tippvõistlustest on Randvälil juuli alguses peetav juunioride EM, mis saab tema jaoks olema karjääri kolmas. Kahel viimasel aastal on ta murdnud poolfinaali ja seni parimaks on jäänud 9. koht. Ujuja selgitab, et ettevalmistuse omaealiste tiitlivõistlusteks teeb ta Inglismaal.

"Kuni suveni on rõhk nüüd treeningutel. Mai lõpus osalen Londonis AP Race võistlusel ning tulen pärast seda korra Eestisse ja siis tagasi Inglismaale. Kuna mul kool kestab juuli alguseni, siis juunioride EMiks valmistun Inglismaal ning seal tahaks olla parimas vormis," ütles Randväli lõpetuseks.

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.