Otse põhisisu juurde

Taas Eesti rekordini jõudnud Randväli enda tasemetõusust: võrreldes eelmise hooajaga on mul...


Eelmisel nädalalõpul Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel säras 16-aastane Maari Randväli. Kuu aja jooksul kolm täiskasvanute rahvusrekordit püstitanud ujuja rääkis intervjuus PriitSwimile enda tasemetõusu põhjustest, miks ta ei olnud rahul mitmete ujumistega Vilniuses, kõige nauditavamast alast ning järgmisest paarist kuust kuni juunioride EMini.

Igapäevaselt Inglismaal Mount Kelly kolledžis õppiv ja treeniv Randväli on tänavu kahel korral parandanud 100 meetri seliliujumise Eesti rekordit ja korra poole lühema maa tippmarki. Vilniuses viis ta 100 m rekordi 1:01,55ni, mis Euroopa U18 hooaja edetabelis annab hetkel seitsmenda positsiooni, kuid vahed on tipus väikesed. 

Eesti rekordinaine ütleb, et ei ole enda põhialadel veel parimate tulemusteni jõudnud. "Olen rahul, et olen tänavu 50- ja 100 m seliliujumises saanud ajad uude sekundisse, ent arvan et pole nende parimate tulemusteni veel jõudnud."

Vilniuses peetud mõõduvõtul pakkus Randvälile kõige enam rõõmu 100 m liblikujumine, kus tema senine isiklik tippmark oli pärit 2024. aasta suvest. "Kõige rohkem olen rahul nüüd Leedus ujutud 100 m liblikaga, pole nii suurt rõõmu enam ammu ühegi ujumise üle tundnud," lausus ujuja, kes kohendas isiklikku rekordit enam kui sekundiga ja sai ajaks Eesti kõigi aegade edetabeli neljanda tulemuse 1:00,30.

"Ma arvan, et alla minuti ujuda on täiesti reaalne, aga selleks tuleb päriselt trennis liblikat ujuda," muigas Randväli ja lisas, et tema fookus treeningutel on ikkagi seliliujumisel. 


Uue tasemetõusu taga on järjepidevad jõutreeningud

Maikuus enda 17. sünnipäeva tähistav Randväli on tänavu jõudnud põhialadel uue tasemeni, mis väljendub eelkõige stabiilsetes sooritustes. Edu võti on sportlase sõnul jõusaal. "Võrrreldes eelmise hooaja on mul rohkem jõudu tänu järjepidevale jõusaalile, mida ma eelmised hooaja teinud ei ole ning selle tõttu on ka tehnika paranenud."

"Lisaks on minu praegused treeningud suunatud täielikult sprindile, mis omakorda on väiksemad detailid paika loksutanud ja ajad paranenud," märkis Emma Collings-Barnes näpunäidete järgi harjutav eestlanna.

Küsimusele, et kas treeningutel näidatud ajad vastavad sellele mis võistlustel tabloo ütleb, ütles Randväli otsekoheselt, et ei vasta. "Kuigi proovin vormi vaadata võistluste tulemuste järgi, siis tänavune hooaeg on esimene, kus tihtipeale trennis on ajad palju paremad kui lõpuks võistlustel."

"Eriti nüüd pärast Leedu meistrivõistlusi tundub, et paljud ujumised ebaõnnestusid, kuna trennis on ajad olnud väga head ja võistlustel päris sinna kuhu tahtsin ei jõudnud. Ei tea, kas põhjuseks on treenerite mingi uus motivatsioonitaktika öelda treeningul liiga kiired ajad või tõepoolest polegi suutnud treeningute tulemusi võistlustel realiseerida," viskas Eesti juunioride koondise liider õhku retoorilise küsimuse.


Kõige nauditavam ala ja juunioride EM

Kuigi Eesti rekorditeraamatust võib leida Maari nime 50- ja 100 m seliliujumise tagant ja Vilniuses startis ta veel 50- ja 100 m liblik- ning 100 m vabaujumises, siis ujuja enda sõnul ükski nendest aladest kõige nauditavam ei ole.

"Hetkel naudin kõige rohkem distantse, mida ma pidevalt ujuda ei saa," alustab Randväli enda mõttekäiku. "Väga nautisin Zirk Swim Cupil 200 m vaba, kuid kahjuks ei mahu see mulle tavaliselt võistlustel programmi. Mõnus on ujuda kui otseselt pinget pole ning 200 vaba on üldse selline täpselt paras distants, mida ei pea liiga suure tempoga, ent siiski kiirelt läbima." 

Tänavuse suve üks tippvõistlustest on Randvälil juuli alguses peetav juunioride EM, mis saab tema jaoks olema karjääri kolmas. Kahel viimasel aastal on ta murdnud poolfinaali ja seni parimaks on jäänud 9. koht. Ujuja selgitab, et ettevalmistuse omaealiste tiitlivõistlusteks teeb ta Inglismaal.

"Kuni suveni on rõhk nüüd treeningutel. Mai lõpus osalen Londonis AP Race võistlusel ning tulen pärast seda korra Eestisse ja siis tagasi Inglismaale. Kuna mul kool kestab juuli alguseni, siis juunioride EMiks valmistun Inglismaal ning seal tahaks olla parimas vormis," ütles Randväli lõpetuseks.

POPULAARSED POSTITUSED

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.