Otse põhisisu juurde

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga


Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

26-aastane eestlane alustas võistlust enda põhiala 200 meetri liblikujumisega. Eelringides peatus stopper 1:59,10 peal, mis viis Zirki esimesena finaali. Antud aeg tähistas ühtlasi seda, et 200 m liblikujumises on Zirki nimel nüüd 50 Eesti kõigi aegade kiireimat tulemust sel alal. 

Finaalis oli kogu fookus kahel mehel, sest eestlase kõrval kvalifitseerus finaali teisena ameeriklasest MMi pronksmedalist Dare Rose, kes nädal varem võitis Stockholmis hõbemedali ajaga 1:55,88. Zirk oli toona neljas tulemusega 1:57,49. 

Ameeriklane alustas finaali kiirelt ning 100 meetri vaheajapunktis juhtis Rose Zirki ees 1,38 sekundiga. Distantsi teisel poolel üritas eestlane Rose kinni püüda ning oli temast ka kiirem, kuid vahe oli kärisenud liiga suureks. Rose teenis võidu uue võistluste rekordi 1:55,64-ga, Zirk ujus hooaja tippmargi 1.56,99. 

"Taktika oli temaga (toim.- Dare Rose) koos kohe alguses minna, kuid teadsin, et tal on kiire algus ja olnud viimasel ajal heas hoos," sõnas Euroopa hooaja edetabelis kuuendaks tõusnud Zirk. "Arvan, et meie ujumise kiirus oli sarnane, aga vee all oli ta tunduvalt kiirem, kuid mul on hea meel selle duelli üle."

Võrreldes enda ujumist täna ja nädal aega tagasi Stockholmis, siis lausus Eesti rekordimees, et vahepealsel ajal tundis ta end treeningutel väga hästi. "Ma ei ole end ammu treeningutel nii hästi tundnud kui sellel nädalal ja salasoov oli kiiremini ujuda kui Stockholmis," märkis Tom Rushtoni hoolealune, kelle Eesti rekord on Pariisi olümpial ujutud 1:54,22. 

"Stockholmist sain kaasa enesekindluse ja siin Bergenis ma ei kartnud riskida ehk alustada kiirelt. Hooaeg on alles noor, kuid oleme omadega heas kohas ja jätkame samas vaimus," lisas Zirk. 

Lisaks osales eestlane avapäeval ka 100 m vabaujumises. Ta sai kirja hooaja tippmarki tähistava 51,01, mis andis koha ka B-finaalis, kuid sellest Zirk loobus, et valmistuda liblikujumise finaaliks. Järgmisel kahel võistluspäeval ootab Zirki ees veel 200- ja 400 m vabaujumine. 

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.