Ujumise Euroopa meistrivõistlustel Pariisis on teine võistluspäev loojunud Eiffeli torni taha ning eestlastena tasub rõõmustada. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Teist päeva iseloomustas Jefimova kadalipp medalini, superstaaride paraad ja Marchandi hullus.
Poolfinaalis sai Jefimova võrreldes hommikuga une-mati silmast välja ja vajutas uue rahvusrekordi 1:05,78. Mullu kevadel ujutud tippmark paranes kolme sajandikuga. Tegelikult oli ujumine ära vahetamiseni sarnane kui ta ujus mullu tippmargi. Pariisis alustas ta esimest 50 meetrit sajandik kiiremini ja oli teisel poolel kaks sajandikku nobedam.
Enne finaali võib öelda, et Eneli on ajaliselt saavutanud 100 meetris vähemalt sama hea vormi kui Henry Heinaga treenides. Muidugi võib ta homme aega veel parandada ning ajalooliselt ongi Jefimova end finaalides hästi kokku võtnud. Siiski tuleb tõdeda, et Euroopa meistritiitli kaitsmiseks peavad konkurendid veidi põruma ja eestlanna taset veel kergitama.
Poolfinaalides ujus lausa viis naist alla 1:06 - sellist asja ei ole kunagi varem EMil juhtunud. Varasematel EMidel on poolfinaalides maksimaalselt ainult üks naine alistanud antud piiri või mitte keegi. Tänavuse hooaja suur valitsejanna - Angharad Evans - saatis sõnumi konkurentidele, et teie jagage teised medalid, mina tahan kulda. Aeg 1:04,97 on päris kõva avaldus. Maailmarekordini minna veel ainult 84 sajandikku.
Siis on päris tummine supp - McSharry 1:05,64, Jefimova 1:05,78, Pilato 1:05,85, Elendt 1:05,92. Homme saame teada kas Evans finaalis väristab või mitte, aga tema distantsi teise poole vastu ei ole kellelgi hetkel vastust. Ta on teisel planeedil. Võrdluseks, Evansi teine 50 m oli poolfinaalis vaheajaga 33,79, Jefimoval 35,05.
Mis peab medali võitmiseks juhtuma? Eneli peab esimesel 50 meetril olema äärmiselt terav, sest McSharry ja Elendti trumbiks on distantsi teine pool. Pilato puudutab finaalis ilmselt esimesena 50 meetri seina ja kui saab vabasse vette, siis mine sa seda hullu tea. Kui mõnel tiitlivõistlusel on Jefimova saanud lubada endale medali võitmiseks ka väikseid vigu, siis kolmapäeva õhtul eksimisruumi ei ole.
Igal juhul tuleb vahva õhtu, Eesti sportlane on taas võitlemas tiitlivõistluste medali eest!
Superstaaride paraadi on ilus vaadata
Kui kaks võistluspäeva on tahavaatepeeglisse jäänud, siis ujumisfännina on nauditav vaadata, mida teevad Euroopa ujumise staarid. Ning kui teada erinevat konteksti, siis on see veelgi lõbusam!
17x Euroopa meister rootslanna Sarah Sjöström sünnitas mullu augustis poja, muide kiirabiautos ja haigla ees, ning täpselt aasta hiljem on ta taas Euroopa tipus. See ei ole ujumises ega spordis tavapärane, et kohe tagasi absoluutses tipus. Kolmapäeva õhtuses 50 m liblikujumise finaalis peaks midagi ulmelist juhtuma kui Sjöström ei võida, aga isiklikult ootan tema 50 m vabaujumist ja teekonda tagasi maailmarekordini.
Ungarlane Hubert Kos läks 200 m seliliujumise poolfinaalis püüdma tõelist sinilindu - Aaron Piersoli 2009. aastal ujutud maailmarekordit 1:51,92 ning kuni 15 meetrit enne finišit oli ta ka graafikus, aga ameeriklane ujus ulmelise viimase 50 meetri tippmarki püstitades. Kos teadis, et tal läheb võistlusprogramm varsti väga tihedaks ja täna oli parim võimalus rekordit püüda ning napilt jäi puudu - 38 sajandikku. Ma olen enam kui kindel, et ta oli püha viha täis, sest rekord oli käeulatuses ja ta on selle tippmargi alistamisest ka rääkinud. Vähemalt tuli Euroopa rekord...
Hoopis teistsugust emotsiooni pakkus 100 m vabaujumise Euroopa rekordimees David Popovici. Poolfinaalis aeg 46,72 ning mulle tohutult meeldis finišis mind games konkurentidega - läbi nina hingamine ja miimika "käib kah". Maailmarekord on 46,40 ja kui esimese 50 meetrile saab rumeenlane finaalis "pihta", siis on hea võimalus, et see rekord langeb.
Üheks võistluste staariks on tõusmas, või juba tõusnud, ka venelane Egor Kornev. 50 m liblikujumises pälvis ta kuldmedali, poolfinaalis jäi vaid 9 sajandikku maailmarekordist lahutama. Aga ujumismaailm räägib temast seetõttu, et nii liblik- kui ka vabaujumise sprindis hingab ta tavatult palju. Reeglina tipud ei hingagi 50 meetri jooksul, aga Kornev hingas liblikujumises 6 korda. Tema sõnul see rütmi ei riku ja takistust ei ole ning aitab hoopis kiiremini ujuda - huvitav, aga tulemused räägivad enda eest.
Euroopa rekordeid oleme Pariisis juba näinud, aga maailmarekordit mitte. Kuid kui peale kahte võistluspäeva peaks õunte pealt ennustama, siis ütleks, et järgmise viie päeva jooksul me midagi näppude vahele ikkagi saame, oleme optimistlikud!
Marchandi hullus ei ole vaibunud
Tänavune EM peetakse ca 5000 inimest mahutaval ujumisareenil. Kuna võistlused toimuvad Prantsusmaal, siis on möll maailma parima ujuja Leon Marchandi ümber sama vägev kui kaks aastat tagasi Pariisi olümpiamängudel.
Kuu aega tagasi riigi meistrivõistlustel kõhulihast vigastanud Marchand pidi loobuma 200 m rinnuliujumisest ja ka 200- ja 400 m kompleksist, sest rinnuli ujudes on oht end taas vigastada, täpselt nagu ta tegi seda paar nädalat enne EMi treeninglaagris. Kuigi neljakordset olümpiavõitjat näeb basseinis nüüd võistlemas harvemini, siis on tal esimene medal käes ja kaks individuaalset ala tulekul.
Avapäeval ujus Marchand Prantsusmaa 4x200 m vabaujumist, kus avavahetuses sai kirja kõigi aegade edetabeli kuuenda aja. Kuigi maailmarekord jäi 1,7 sekundi kaugusele on tegemist äärmiselt muljetavaldava sooritusega, eriti arvestades fakti, et tegemist on prantslase paremuselt kuuenda või seitsmenda alaga. Mõistagi tõi Marchand avavahetuses Prantsusmaa esimesena finišisse, ujus kiireima vaheaja, võistlusareenil kippus katus juba värisema ning lõpuks teeniti võistkonnaga hõbemedal.
Marchandi suurepärane 200 m vabaujumine on ujumisfännid elevile ajanud, sest stardib ta individuaalselt poole pikemal maal. Alal, kus ta tahab testida enda võimeid ja ei ole seni ühtegi maailma tippklassi tulemust ujunud või isegi selle lähedale kirja saanud. Igatahes 200 meetri ujumine andis hea eelvaate, et Marchand on heas vormis ning läheb tiitli järele.
Kuigi 23-aastase prantslase graafik on hõre, siis on tal veel ka 200 m liblikujumine. Üsna keeruline on näha, et keegi suudab talle isegi hambaid näidata. Peamine küsimus on, et kas ta suudab alistada Kristof Milaki nimel oleva maailmarekordi 1:50,34. See on äärmiselt raske ülesanne (iga maailmarekord on raske, duuh), aga tippmargi alistamiseks tuleb tal kohe esimesel 100 meetril vajutada, sest kui Milak 2022 maailmarekordi ujus, alustas ta hirmuäratava vaheajaga (51,89) ning ega teisel poolel ka viga ei olnud.
Marchand on kodumaa üks suurimaid spordistaare, vaatamata sellele, et ta treenib igapäevaselt USAs ning riigis on ka teiste alade tipptegijaid, siis tema jalad maas ja tagasihoidlik suhtumine on prantslaste südametesse pugenud. Halba ei tee ka see, et ta on nii paganama kiire ja dominantne vees. Naljakas, et kui Marchand astub ujulas rahva ette, siis seda ei pea nägema, vaid on kohe aru saada hullumeelsest kaasaelamisest.
Homme, võistluste kolmandal päeval saame kaasa elada Eneli Jefimovale ning näha, kas Eesti avab medaliarve. Lisaks teeb enda esimese stardi Kregor Zirk, kes hüppab vette kõrvalalal 100 m liblikujumises. Homseni!