Pariisis peetava ujumise EMi neljas võistluspäev tõi taas Eesti rekordi ning edasipääsu poolfinaali, aga ka mitmeid pettumust valmistavaid resultaate. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Neljanda päeva märksõnadeks olid Tribuntsov ja LA28, kergejõustik vs ujumine, maagiline Milak ja Jefimova valikud.
Neljas võistluspäev Pariisis pakkus eelkõige rõõmu läbi Ralf Tribuntsovi. Teised stardis olnud Eesti ujujad ebaõnnestusid, kuid alustame positiivsel noodil.
31-aastane Tribuntsov ujus eelringides 50 m selili Eesti rekordiks 24,66. See tähistas eestlasele tänavusel hooajal juba neljandat Eesti rekordit sel distantsil ning mis veelgi olulisem - kindlustas 11. ajaga edasipääsu poolfinaali. Esmakordselt ujus Tribuntsov sel alal rekordi 2014. aastal ja toona oli tippmargiks 25,74, ühtekokku on ta tavabasseinis tippmarki nihutanud kaheksal juhul.
Poolfinaalis tõestas Ralf, et on elu parimas vormis. Ajaks 24,69 ning lõpetas 13. kohal. Viimasena finaali oleks viinud 24,45 ehk täpselt see aeg, mis Ralf ise hommikul eelringide järgselt ennustas. Ujumist ise on raske kommenteerida, sest teleülekande tegijad jäi tukkuma ning näitasid esimesed 35 meetrit lihtsalt vahtu. Kui eelnevatel sprintidel on näidatud ülemise kaamera kaudu, mis annab hea ülevaate, siis seda poolfinaali oli "väga nauditav" vaadata.
Kui mõned mõtlevad, et Ralf ütles peale eelringe lause, kus mainis, et ujus 95% maksimumist, siis tehes eelringide aja baasil kiire matemaatika, oleks 100% 23,43, mis tähistaks ka maailmarekordit. Kuna siinkirjutajal ja Ralfil oli Audentese Spordigümnaasiumis sama matemaatika õpetaja, siis on kõik arusaadav. Ei tegeletud õppimisega selles tunnis. Aga Ralfi ujumine tõestas, et sprindis on lõtvus A ja O ning mida rohkem pingesse tõmmata, siis kuskilt kärisema hakkab.
Vaadates Los Angelese olümpia suunas, siis 50 m seliliujumises saab otse kvalifitseeruda läbi 2027. aasta sügisel toimuva MK-etapi. Esimese päeva hommikul selguvad 32 parimat, esimese päeva õhtul selguvad 16 edasipääsejat poolfinaali. Teise päeva õhtul poolfinaal, kus jääb alles kaheksa kiireimat ning kolmandal päeval finaalis jagataksegi kuus olümpiapiletit. Vaadates mis seisus on 50 m seliliujumine üle maakera, siis julgen väita, et kvalifitseerumine nõuab aega 24,0-24,1 juurde.
Ralf mainis ka ise peale poolfinaali, et teab kus saab paremaks minna ja seni on ta ka pidevalt arenenud. Laias laastus tuleb pool sekundit veel kärpida. Mõistagi on võimalik kvalifitseeruda olümpiale ka läbi 50 m vabaujumise, kus tuleks ujuda kvalifitseerimisperioodil 21,69 - Ralfi isiklik rekord enne laupäevast ujumist on 22,05. Juhul kui ta peaks täitma vabaujumise normatiivi, saab ta automaatselt ujuda ka 50 m selili.
Segane värk, aga Ralfil variante on. Isiklikult pean parimaks väljavaateks rünnata 50 m vabaujumise normatiivi, mis ei olene ühest päevast, vaid saab ujuda ligi poolteist aastat, alates järgmise aasta aprillist. Juhul kui Ralf peaks Pariisis ujuma 50 m vaba 21,8ga, siis ei olegi enam küsimust, et kus rõhuasetus saab olema. Väike samm on eestlasel veel teha, aga see on kõige raskem samm!
Kergejõustik vs ujumine
Huvitaval kombel on tänavu nii ujumise kui ka kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused täpselt samal perioodil. Üks Pariisis, teine Birminghamis. Kahtlemata röövivad alad teineteiselt tähelepanu ning lihtne spordisõber vaatab seda, mis parasjagu huvitavam tundub ning kus eestlastel võimalus medal võita.
Hardcore spordifännidel on oht käesoleval nädalal saada tõsine spordivaatamise üledoos, aga siinkirjutaja hinnangul on õhtused kellaajad ideaalsed. Alustad 19:30 ujumise vaatamisega ning kaks tundi hiljem lülitad end ümber kergejõustikule. Vaatleme korra mõlemat spordiala erinevate nurkade alt.
Kõige olulisem ehk tulemused: nelja võistluspäeva järel on ujumiskoondis teeninud 4. ja 10. koha, kergejõustiklased saavad Tilga näol ilmselt viienda koha (võistlus kirjutamise hetkel veel käib) ja Roosleht lõpetab suure tõenäosusega 6-7 positsioonil. Keeruline näha, et kergejõustiklased enam esikaheksasse jõuavad, aga ehk Marleen Mülla? Samas ujumises ootab ees Jefimova 50 m rinnuliujumine, kus medali saavutamise tõenäosus on väga suur. Lisaks Zirki 200 m liblikujumine, mis minimaalselt lõpeb finaalikohaga, tean et see on õhu müümine, aga ujujate tulemusi üle ei tehta. Seega selles duellis, läheb võit ujujatele.
Teleülekanded: spordisõbrad saavad kergejõustikku jälgida ERR kanalite kaudu ning ujumist Duo Media vahendusel. Spordiala tiitlivõistluste näitamine televisioonis on suur pluss nii mitmete nurkade alt, eriti olukorras kus mõlemal alal on meil sportlased, kes suudavad võita medaleid. Ujumise plussiks on see, et on võrdlemisi kompaktne (hommikul 2h + 2h õhtul), samas kergejõustiku mõõduvõtt kestab praktiliselt terve päev. Kui olla tõeline ala fanatt ning 0 kohustusi, siis on ka kergejõustiku ülekannete pikkus pigem plussiks.
Telekommentaatoritest rääkides tõmbab pikema õlekõrre ERRi tiim. Olgem ausad, kui ühe tegija nimi on Helar Osila, siis on ükskõik kellel väga keeruline või lausa võimatu tema vastu saada. Osila võib kommenteerida ka pesu kuivamist ning oleks nauditav kuulata. Olles Osilaga koos kommenteerinud ka ujumist, siis tema ettevalmistus, põhjalikkus, nimede hääldused on Eesti spordiajakirjanduse lipulaev. Tema kõrval kommenteeriv, Juhan Kilumets, kes on muide siinkirjutaja sugulane, sobitub ideaalseks paariliseks. Kuna Kilumets on teinud ka ise kergejõustikku ja teletöös juba "vana" tegija, siis on tal suurepärane eetritunnetus, et kus tuua sisse enda kogemus, kus emotsioon ja kus anda vaatajale vajalik kontekst.
Tuleb tõdeda, et ujumise EMil on seekord sisse tulnud lubamatult palju faktilisi kui ka situatsioonilisi apsakaid, aga ma ei kahtle, et tegijad pingutavad täiest väest. Ülekannete osas pälvivad võidu kergejõustiklased.
Võistluste taseme osas on asi päris lihtne. Kuna kergejõustiku MMidel annavad eelkõige tooni teiste mandrite sportlased, muidugi ka eurooplased, aga kui võrrelda kergejõustiku EM ja MM tasemevahet, siis on see päris konkreetne. Tõsi, Birminghamis on tänavu kõvasti kaarte seganud tuul, aga vahe on siiski päris selge. Ujumises on tänavune EM läbi aegade tugevaim ning võrdluses eelmise aasta ujumise MMiga on paljudel aladel tänavu tase isegi kõrgem, mis on anomaalia, aga samas reaalsus.
Kokkuvõttes on suurim võitja Eesti spordisõber, kes saab nii ujujatele kui ka kergejõustiklastele täiel rinnal kaasa elada!
Maagiline Milak
Neljanda võistluspäeva feel-good-story oli kahtlemata ungarlane Kristof Milak. Aga tuleb teada ka tausta. Kui ujumismaailmas tahetakse luua pahalane, siis reeglina Milak selle tormi endale saab. Ungari meedia on teda materdanud aastaid, et on laisk, ei viitsi trenni teha jne. Pariisi OMil kaks aastat tagasi ta kodumaa meediaga ei suhelnudki.
Õli lisab tulle Ungari Ujumisliit, kes ise läkitab meediale kõlakaid. Igatahes väga toksiline värk ning ei ole saladus, et Milakil on tihti motivatsiooniga probleeme ning väidetavalt enne Pariisi OMi oli periood, kus ta puudus 40st treeningust 38 korral. Kas on tõene - ei tea, aga kui mees on tiitlivõistlustel, siis ilmselt on Ungari metsas peidus mingi võlukivi, mida ta käib hõõrumas, sest ta ujub alati kiiresti.
Enne tänavust EMi oli taas draama. Teine koondise staar Hubert Kos kritiseeris, et Milak ei taha teateujumisi teha ning ta on isekas. Nüüd jõuame tänasesse päeva. 100 m liblikujumise finaal ja ajaks Euroopa rekordit tähistav 49,48, kusjuures maailmarekordist jäi vajaka ainult kolm sajandikku. See oli ka ungarlase neljas järjestikune EM tiitel. Päris hea tüübi kohta, kes ei viitsi trenni teha?
Aga kirss tordil oli meeste 4x100 m vabaujumine. Ungari kolm esimest vahetus, sh Kos, tegi oma töö ilusti ära ning viimasele vahetusele läksid Ungari eest Milak ning Venemaa tiimi esindas Egor Kornev. Mõlemad mehed olid ka individuaalselt poodiumil, aga Kornev eespool. Milak võitles ja võitles ning viimaste meetriteni oli lahing ning käe sai esimesena vastu seina ungarlane, edu venelaste ees kaheksa sajandikku.
Ja kui enne kritiseerisin teleülekannete tegijaid, siis nüüd nad mõistsid ülesannet. Finišis näidati suures plaanis Kosi, kes ei suutnud uskuda kui kiirelt Milak ujus (46,29) ja et nad võitsid. Milak istus lihtsalt rajapiirde peal ning seda vaadates tuli kohe meelde Gladiaatori film: "Are you not entertained?"
Milak tundub telepildis väga tõsine ja strictly business, siis on tippujujad mulle rääkinud, et basseinist väljas on tegelikult tegemist väga toreda inimesega, kellel on ka hea huumorisoon. Eesti parim treener Henry Hein ütles peale tänaseid finaale hästi: "Ta on peale Leon Marchandi Euroopa kõige andekam ujuja". Kirjutan alla.
Jefimova valikud
Kui ujumissõbrad hommikul üles ärkasid, siis ilmselt keegi ei kahelnud, et Eneli Jefimova 200 m rinnuliujumises eelringidesse pidama jääb. Eriti olukorras kus 16. aeg oli vaid 2:30,52 ning Jefimova hooaja tippmark 3,5 sekundit nobedam.
Aga võta näpust, Jefimova ujus tagasihoidliku 2:30,82 ning viimane 50 meetrit oli tal kõikide võistlejate peale selgelt aeglaseim. On tegemist hommikuse ujumisega või mitte, aga nii suurt haamrit saada on ikka oskus omaette ja eriti Eesti parimal kuldkalal. Halvad päevad tabavad meid kõiki, kuid seda kummalisem on tema tulemus kui terve hooaja vältel nii tema kui ka USA treener kommunikeerisid Eesti rahvale, et kõvasti teevad tööd ka 200 meetri kallal, sest see aitab 100 meetrit...
Jefimova ujus mullu Eesti rekordi 2:25,59 olukorras, kus nad koos treener Henry Heinaga fokuseerisid sprindile. Kui me vaatame taas LA28 suunas, siis realistlikult on suurim lootus medalit võita 50 m rinnuliujumises. 100 meetris on see keeruline ja nõuab päris suurt edasiminekut, kuid aega on veel kaks aastat. Ütleme kokkuvõttes nii, et sõnumid mis tulevad Jefimova&Co poolt ei ole kooskõlas sellega mis basseinis toimub.
Midagi positiivset võtta Jefimova ujumisest, siis saab ta enne sprinti rohkem puhata. Üks Jefimovale lähedal seisev inimene ütles pärast 100 m rinnuli finaali mulle, et jälgi, ta kindlasti tekitab ise endale vaba pärastlõuna ja jääb "kogemata" poolfinaalist välja. Oli nagu oli, aga 50 meetris on väljavaated medalile head ja hoiame pöidlaid!
Rohkem kui pool EMi on juba läbi. Homme on eestlaste seisukohast äärmiselt huvitav Kregor Zirki 200 m liblikujumine. Eesti rekord on õhus näiteks naiste 100 m selili- ja meeste 50 m rinnuliujumises. On mida oodata, homseni!