Otse põhisisu juurde

Riigieksami tõttu finaalist loobunud Kuulpak liigub sihikindlalt suurte saavutuste suunas


19-aastane Oliver Kuulpak tegi Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel suure arenguhüppe ning on nüüd ühe sammu kaugusel, et alistada karjääri esimene Eesti rekord. Intervjuus PriitSwimile selgitas ta edu tugitalasid, analüüsis uueks tasemetõusuks vajaminevaid elemente ning miks ta loobus Vilniuses 200 meetri kompleksujumise finaalist.

Mullu detsembris Euroopa lühiraja meistrivõistlustel täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi teinud Kuulpak viis tavabasseinis enda 200 meetri kompleksujumise tippmargi uude sekundisse ning ujus poole pikemal maal Eesti kõigi aegade teise tulemuse. 

Kuulpak märkis peale võistlust, et talle endale pakkus kõige enam rahuldust 400 m kompleksi. "Jään rohkem rahule 400 meetri distantsiga, sest tegin suure isikliku rekordi ning täitsin ka Euroopa meistrivõistluste normatiivi," lausus ujuja, kes kohendas enda eelnevat tippmarki ligi nelja sekundiga.

200 meetri kompleksujumises esmakordselt 2:05 piiri lahti muukinud Kuulpakist sai üheksa aasta jooksul esimene Eesti meesujuja, kes taolise saavutuseni jõudnud. Vilniuse basseinis sai ta eelringides kirja Eesti kõigi aegade edetabeli kolmanda aja 2:04,93, kuid pidi finaalujumisest loobuma. 

"Oleksin väga tahtnud võistelda ka 200 m kompleksi finaalis, aga pidin minema lennukile, sest järgmisel päeval ootas mind ees inglise keele riigieksam," selgitas Pirita Majandusgümnaasiumi abiturient. "Arvan, et oleksin parandanud enda aega finaalis veelgi."

Ujuja lisab, et gümnaasiumi lõpetamise tõttu on tänavu palju rõhku läinud koolile, aga see ei ole takistanud 14-kordse Eesti meistri arengut. "Olen viimasel ajal teinud rohkem jõudu basseinist väljaspool, kuid samas suurendanud kilomeetrite arvu vees. Kuna lõpetan gümnaasiumi, siis pean palju keskenduma koolile, muidu panustaksin veel rohkem treeningutele."

Näeb võimalusi uueks arenguhüppeks

Leedu meistrivõistlustel ujutud 400 m kompleksujumise aeg 4:25,85 jääb Osvald Nitski nimel olevast Eesti rekordist 1,95 sekundi kaugusele. Oliver tunneb, et distantsi keskmises osas on peidus kõige suurem varu.

"Kõige rohkem saan parandada enda selili- ja rinnuliujumist, aga suurt tööd nõuavad veel pöörded ja väljumised," analüüsis Kuulpak, kuid sõnas, et jääb rahule enda vastupidavuse ja jõuga.

Motivatsioonist Eesti koondislasel juba puudust ei ole, sest lisaks kohustuslikule treeningprogrammile vihub kompleksujumise esinumber sõpradega lisatrenni. "Minu soov on jõuda suurvõistlustele ning saavutada seal häid tulemusi," ütleb ta otsekoheselt.

"Mind motiveerivad paremini ujuma ka treeningkaaslased ja teised sõbrad. Teen jalgpalluritest sõpradega ka jõusaalis lisatrenne, mis samuti paneb mind aina rohkem pingutama," lisas Kuulpak. 

Maikuu keskel toimuvatel Eesti meistrivõistlustel on Kuulpakil võimalus teha kahekordne kübaratrikk, sest kahel viimasel aastal on ta võidutsenud nii 200- kui ka 400 m kompleksujumises. See võistlus saab olema ka tema järgmiseks fookuseks.

"Hetkel on plaan teha kiired stardid kodustel meistrivõistlustel ning siis teha pikem ettevalmistus augusti keskel algavateks Euroopa meistrivõistlusteks, kuid plaanidesse võivad lisanduda ka väiksemad võistlused," ütles Kuulpak.

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.