16-aastane Gerd Johan Lessing on aastast aastasse arenenud kindlate sammudega, kuid tänavusel hooajal on ta enda arenguredelil liikunud edasi suurte hüpetega. Mullu lühirajal juba häid tulemusi näidanud ujuja tegi enda nime kõigile teatavaks eelmisel nädalal Läti meistrivõistlustel, kus ületas Kregor Zirkile kuulunud Eesti vanuseklasside tippmargi.
Spordiga on seotud praktiliselt kogu Lessingu perekond, sest nii tema õde Getriin kui ka vend Cevin on basseinis teinud tegusid. Õde on kroonitud kahekordseks Eesti meistriks teateujumises ning vennal on ette näidata mitmeid täiskasvanute tiitlivõistluste starte kui ka 27 Eesti meistritiitlit.
"Tänu oma õele ja vennale ma ujumise juurde sattusin," räägib Gerd, kelle sportlikkusse perekonda kuulub ka onu Roland Lessing, kes on olümpial osalenud endine laskesuusataja. "Getriin ja Cevin on mind motiveerinud juba väikesest peale ja olnud suureks eeskujuks."
Vend Cevin on Gerdile ka treeneri eest. "Hommikuste ujumiste ajal annab juhtnööre vend ning ta on ka minu üldkehalise ettevalmistuse treener. Õhtul paneme basseinis koos võidu sprindilõike," jutustab noor spordimees, keda lähedased kirjeldavad kui äärmiselt sihikindla ja motiveeritud inimesena.
Perekonna pesamuna Gerd tunnistab, et noorena ei olnud ta üldse kade medaleid võitva venna üle, vaid pigem tahtis tema moodi edukas olla. Vennast räägib ta ülivõrdes ning ütleb, et ta on motiveerinud teda spordi poole pealt väga palju.
"Mul vennaga seoses väga palju mälestusi lapsepõlves ei ole, sest meil on vanusevahe üle kümne aasta, aga mäletan hästi perioodi, kui ta õppis ja treenis Tallinnas Audentese Spordigümnaasiumis," pajatab Elvast pärit Lessing. "Mul on hästi meeles, et läksime emaga alati talle reedeti bussijaama järgi kui ta Tallinnast tuli ja seda päeva ma lapsena alati ootasin."
 |
| Väike Gerd koos venna Ceviniga (2010) |
Kuigi tundub, et enam sportlikumaks ei saa üks perekond minna, siis saab küll. Kõige tipuks on tema põhitreeneriks ema Geil, kes on Gerdi sõnul veel psühholoog, sponsor, toitumisnõustaja ning alati kõrval toeks.
"Meil on emaga suurepärane koostöö ja usaldan teda 100 protsenti," märgib ujuja, kes mullu basseinis krooniti esmakordselt täiskasvanute Eesti meistriks 400 meetri vabaujumises ning oli võidukas ka 10-kilomeetri avaveeujumise kodustel tiitlivõistlustel.
"Saan emalt küsida nõu igas valdkonnas ja lahkhelisid ei ole esinenud. Ta on väga pühendunud ja põhjalik ning usun, et jõuaksin temaga koostöös ka olümpiamängudele. Ta oskab sportlastega hästi suhelda ja tema treeningmetoodika on suurt kiitust väärt, sest treeningaega meil napib," lisab Gerd, kes on nime saanud olümpiavõitja Gerd Kanteri järgi, sest sündides oli Lessingul kaalu 5800 grammi ning ema tahtis panna vägilasele väärika nime.
Zirki rekordi ületamine krampide kiuste
Mullu lühirajal ujus Lessing kaks aastat vanemate noormeestega konkureerides Põhjamaade juunioride meistrivõistlustel end neljandaks 1500 meetri vabaujumises, kuid suurim palgapäev tuli eelmisel nädalal Läti meistrivõistlustel.
Ta läbis 1500 meetrit ajaga 16:11,72 ning ületas kolme sajandikuga kümme aastat Kregor Zirkile kuulunud Eesti U-16 vanuseklassi rekordi. Huvitaval kombel kordus ajalugu, sest ka Zirk ujus enda tippmargi Läti pealinnas Riias.
"Olin väga rahul kui tulemust nägin, sest esimesel võistlusepäeval tõmbasin teateujumise stardihüppest tagasääre karmilt krampi," meenutab karjääri esimese individuaalse rahvusrekordi ujunud Lessing, kelle tulemus on täiskasvanute edetabelis Eesti kõigi aegade viies resultaat.
"Suutsin siiski hoida enesekindlust kõrgel ja ujumine õnnestus. Paar korda pöörete ajal tundsin, et reie pealt tahab õrnalt krampi minna, aga see tunne läks õnneks kohe ära. Lisaks ujusin negatiivse vaheaja (toim. - distantsi teine pool kiirem kui esimene), millega võib rahule jääda."
"Lisaks on mul motiveeritud ja tugeva distsipliiniga treeningkaaslased, kellega saan igapäevaselt trennis hullu panna," jutustab Lessing, kelle treeningkaaslasteks on näiteks sprindi Eesti meister Siim Kesküla kui ka eakaaslane Erik Mäesepp, kes samuti pikematel distantsidel näitab häid resultaate.
Tahaksin jätkata tippu püüdlemist Tartus, aga...
Igapäevaselt mitu korda Elva ja Tartu vahet sõitev Lessing, kes on juba ka seitsmekordne Eesti noorte meister, loodab treeningtingimuste paranemisele.
"Praegu saan ma õhtuti ujuda ainult 90 minutit ja lisaks kahel hommikul 30 minutit, sest Aura ujula avatakse tippujumise mõistes hilja ning pean kooli minema. Kui Aura Keskus ja Tartu linn saavad aru ujujate vajadustest ja meile vajalikud tingimused loovad, siis võiksin Tartus jätkata," avaldab Lessing enda suurimat murekohta seoses treeningutega ja loodab ideaalis ujula kerkimist kodulinna Elvasse.
Tänavuse aasta suurimatest eesmärkidest rääkides ütleb noor ujuja otsekoheselt, et tahab 1500 meetri vabaujumises alistada Euroopa lühiraja meistrivõistluste normatiivi ning 800 m vabaujumise distantsil kirja saada aega alla kaheksa minuti.
Pikemas perspektiivis Gerd endale piire seada ei taha ning tahab näha, et kui kaugele ta jõuda suudab. "Kui ma võrdlen ennast näiteks 800 meetri vabaujumise olümpiavõitja Daniel Wiffeniga, siis on näha, et ta ujus minu vanuses sarnaseid aegu, kuid nüüd on ta maailmarekordimees ja olümpiavõitja. Kõik on võimalik, ma annan endast kõik, et näha kui kõrgel minu lagi tulevikus on. Loodan, et minuga läheb samamoodi," pani Gerd intervjuule inspireeriva punkti.
"Meil on emaga suurepärane koostöö ja usaldan teda 100 protsenti," märgib ujuja, kes mullu basseinis krooniti esmakordselt täiskasvanute Eesti meistriks 400 meetri vabaujumises ning oli võidukas ka 10-kilomeetri avaveeujumise kodustel tiitlivõistlustel.
"Saan emalt küsida nõu igas valdkonnas ja lahkhelisid ei ole esinenud. Ta on väga pühendunud ja põhjalik ning usun, et jõuaksin temaga koostöös ka olümpiamängudele. Ta oskab sportlastega hästi suhelda ja tema treeningmetoodika on suurt kiitust väärt, sest treeningaega meil napib," lisab Gerd, kes on nime saanud olümpiavõitja Gerd Kanteri järgi, sest sündides oli Lessingul kaalu 5800 grammi ning ema tahtis panna vägilasele väärika nime.
Zirki rekordi ületamine krampide kiuste
Mullu lühirajal ujus Lessing kaks aastat vanemate noormeestega konkureerides Põhjamaade juunioride meistrivõistlustel end neljandaks 1500 meetri vabaujumises, kuid suurim palgapäev tuli eelmisel nädalal Läti meistrivõistlustel.
Ta läbis 1500 meetrit ajaga 16:11,72 ning ületas kolme sajandikuga kümme aastat Kregor Zirkile kuulunud Eesti U-16 vanuseklassi rekordi. Huvitaval kombel kordus ajalugu, sest ka Zirk ujus enda tippmargi Läti pealinnas Riias.
"Olin väga rahul kui tulemust nägin, sest esimesel võistlusepäeval tõmbasin teateujumise stardihüppest tagasääre karmilt krampi," meenutab karjääri esimese individuaalse rahvusrekordi ujunud Lessing, kelle tulemus on täiskasvanute edetabelis Eesti kõigi aegade viies resultaat.
"Suutsin siiski hoida enesekindlust kõrgel ja ujumine õnnestus. Paar korda pöörete ajal tundsin, et reie pealt tahab õrnalt krampi minna, aga see tunne läks õnneks kohe ära. Lisaks ujusin negatiivse vaheaja (toim. - distantsi teine pool kiirem kui esimene), millega võib rahule jääda."
Lessing avaldab, et suurema arenguhüppe taga on avaveeujumine ja treeningkaaslased. "Kuna sügisel, talvel ja kevadel peame tegema trenni lühirajal, siis suvel saan treenida avavees nii palju kui tahan ning ilma pööreteta ja see annab väga palju juurde vastupidavuse poole pealt."
"Lisaks on mul motiveeritud ja tugeva distsipliiniga treeningkaaslased, kellega saan igapäevaselt trennis hullu panna," jutustab Lessing, kelle treeningkaaslasteks on näiteks sprindi Eesti meister Siim Kesküla kui ka eakaaslane Erik Mäesepp, kes samuti pikematel distantsidel näitab häid resultaate.
Tahaksin jätkata tippu püüdlemist Tartus, aga...
Igapäevaselt mitu korda Elva ja Tartu vahet sõitev Lessing, kes on juba ka seitsmekordne Eesti noorte meister, loodab treeningtingimuste paranemisele.
"Praegu saan ma õhtuti ujuda ainult 90 minutit ja lisaks kahel hommikul 30 minutit, sest Aura ujula avatakse tippujumise mõistes hilja ning pean kooli minema. Kui Aura Keskus ja Tartu linn saavad aru ujujate vajadustest ja meile vajalikud tingimused loovad, siis võiksin Tartus jätkata," avaldab Lessing enda suurimat murekohta seoses treeningutega ja loodab ideaalis ujula kerkimist kodulinna Elvasse.
Tänavuse aasta suurimatest eesmärkidest rääkides ütleb noor ujuja otsekoheselt, et tahab 1500 meetri vabaujumises alistada Euroopa lühiraja meistrivõistluste normatiivi ning 800 m vabaujumise distantsil kirja saada aega alla kaheksa minuti.
Pikemaid distantse naudib Lessing kõige enam ja näeb ka tulevikus kõige rohkem potentsiaali just seal. "Ma näen, et mul on parimad väljavaated 200+ meetristel distantsidel. 1500 meetrit on kõige mõnusam ala, kus ei pea rapsima ning ei teki mingit pinget enne starti," ütleb ta.
Pikki distantse on ta ka treeningutel ujunud ning ühe treeningu rekordiks on seni 11 kilomeetrit. "Eelmine aasta Türgi treeninglaagris pakkusin õhtusöögilauas välja oma heale sõbrale Oskar Männale, et teeme homme 10 kilomeetrit," meenutab Lessing.
"Ta oli otsekoheselt nõus ja kava lõpetasime hoopis 11 kilomeetri peal ning pärast treeningut tegime ka sümboolse mütside vahetuse."
Pikki distantse on ta ka treeningutel ujunud ning ühe treeningu rekordiks on seni 11 kilomeetrit. "Eelmine aasta Türgi treeninglaagris pakkusin õhtusöögilauas välja oma heale sõbrale Oskar Männale, et teeme homme 10 kilomeetrit," meenutab Lessing.
"Ta oli otsekoheselt nõus ja kava lõpetasime hoopis 11 kilomeetri peal ning pärast treeningut tegime ka sümboolse mütside vahetuse."
Kuigi areng on Lessingul olnud järjepidev, siis näeb ta veel rohkelt arenguruumi endal. Eelkõige tahaks ta kõik hommikused treeningud ära teha, mis annaks palju juurde. "Hetkel ujun hommikul ainult 30 minutit ja siis lähen kooli. Tehnika poole pealt ei soovi vinguda, tööd on vaja teha."
Pikemas perspektiivis Gerd endale piire seada ei taha ning tahab näha, et kui kaugele ta jõuda suudab. "Kui ma võrdlen ennast näiteks 800 meetri vabaujumise olümpiavõitja Daniel Wiffeniga, siis on näha, et ta ujus minu vanuses sarnaseid aegu, kuid nüüd on ta maailmarekordimees ja olümpiavõitja. Kõik on võimalik, ma annan endast kõik, et näha kui kõrgel minu lagi tulevikus on. Loodan, et minuga läheb samamoodi," pani Gerd intervjuule inspireeriva punkti.