Otse põhisisu juurde

Lessing ületas Zirki Eesti U-16 rekordi, Merimaa jõudis eksklusiivsesse klubisse


Pühapäeval Riias lõppenud Läti ujumise meistrivõistluste viimasel päeval ületas Gerd Johan Lessing kümme aastat Kregor Zirki nimele kuulunud U-16 vanuseklassi Eesti rekordi. Võiduni jõudsid eestlastest Mirtel Merimaa ja Alessandra Zaidentsal. 

Elvast pärit Lessing viis veebruari keskel enda 1500m vabaujumise tippmargi 16:24 peale, kuid Läti pealinnas peetud võistlusel viis ta enda rekordi uuele tasemele. 

Ta läbis 30 basseinipikkust ajaga 16:11,72, mis ületas 10 aastat Kregor Zirkile kuulunud U-16 vanuseklassi Eesti rekordi kolme sajandikuga. Ka Zirki rekord oli ujutud Riias ning toona ületas ta Ivar Stukolkini 32 aastat püsinud rekordi. 

Karjääri esimese individuaalse rahvusrekordini jõudnud Lessingu tulemusest on Eestis kiiremini ujutud vaid neljal korral. Kolmel korral rekordomanik Mark Iltšišin ja korra Kaspar Helde. Uus tippmark andis Lessingule pronksmedali. 

Naiste 50m seliliujumises võidutses Mirtel Merimaa uue isikliku rekordiga 29,92. Temast sai ühtlasi kümnes Eesti naisujuja, kes sel alal 30-sekundi piiri alistanud. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Merimaa üheksandale kohale. Rahvusrekord kuulub aastast 2016 Alina Kendziori (29,18) nimele. 

Merimaa pälvis viimasel päeval ka teise kuldmedali kui marulise lõpuspurdi toel teenis ta esikoha 200m kompleksujumises tulemusega 2:25,14. Võidurõõmu maitses ka Alessandra Zaidentsal, kes sprintis kõige kiiremini 50m rinnuli (34,64). 


Naistest tõusid kolmandal päeval poodiumile veel Adele Roop, Heleriin Haljaste ja Karolina Niinep. Roop oli 50m seliliujumises Merimaa järel teine (31,57) ja Haljaste finišeeris kolmandana 100m vabaujumises (1:00,13). Niinep teenis pronksmedali 200m liblikujumises. 

Enda võistluste teise pronksmedali pälvis Siim Kesküla, kes oli kolmas meeste 100m vabaujumises. Ta läbis kaks basseinipikkust ajaga 51,41 ning ei jäänud kaugele ka detsembris ujutud tippmargist 51,14. Võidu pälvis ukrainlane Ilja Linnyk tulemusega 49,65. Kesküla tulemus oli rahvusvahelise punktitabeli järgi ka eestlaste parim, platseerudes võistluste kokkuvõttes 13. kohale. 

Ujumise Spordiklubi meeskond lõpetas võistlused hõbemedaliga 4x200m vabaujumises. Eesti ujujad võitsid kolme päeva jooksul 25 medalit, millest kaheksa olid kuldsed. Edukaim ujuja oli kolme kuldmedaliga Mirtel Merimaa. 

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.