Otse põhisisu juurde

Roop, Zaidentsal ja Merimaa tegid Läti meistrivõistluste teisel päeval kuldseid sooritusi


Riias jätkuvatel Läti ujumise meistrivõistlustel saavutasid Eesti ujujad teisel võistluspäeval kaheksa medalit. Adele Roop teenis enda teise individuaalse kuldmedali ning alavõiduga särasid ka Mirtel Merimaa ja Alessandra Zaidentsal. 

Tartust pärit Adele Roop lisas enda eilsele 400m vabaujumise kuldmedalile ka teise võidu olles parim poole pikemal distantsil. 

Esimesed 400 meetrit koos Karoliina Niinepiga kõrvuti ujunud Roop hakkas distantsi teisel poolel eest ära libisema ning puudutas finišiseina ajaga 9:30,33, mis tähistab enam kui seitsme sekundilist isikliku rekordi parandust. Hea esituse tegi ka Roopist kaks aastat noorem Niinep, kes teisena finišeerides sai tulemuseks 9:35,97. 

Edukas teine võistluspäev oli Mirtel Merimaa jaoks. Ta alustas õhtut hõbemedaliga 100m seliliujumises (1:07,10) ning jäi seejärel konkurentidele püüdmatuks 50m liblikujumise sprindis. Kuldmedali tõi aeg 28,99, mis jääb Merimaa mullu ujutud isiklikule rekordile alla 25 sajandikuga. Eesti pälvis liblikujumise sprindis kaks medalit, sest kolmanda koha teenis Heleriin Haljaste ajaga 29,23. 

Naiste 200m rinnuliujumises oli võidukas mullune Põhjamaade noorte meistrivõistluste hõbemedalist Alessandra Zaidentsal. Eestlanna sai kirja 2:40,14 ja edestas järgnevaid konkurente enam kui üheksa sekundiga. Teist päeva järjest jõudis medalile ka Olivia-Aleksandra Romanenko, kes oli teine 400m kompleksujumises tulemusega 5:30,38. 

Keskülale pronksmedal 

Meestest jõudis teisel päeval ainsana poodiumile Siim Kesküla, kes sprintis tasavägises 50m liblikujumise finaalis välja aja 25,21. Võidu teeninud Dmitrijs Tolstihs oli klass omaette ajaga 24,25, kuid tema selja taga käis armutu võitlus. 

Kesküla ette mahtus veel üks lätlane ajaga 25,18, kuid eestlane suutis medaliheitluses alistada Aserbaidžaani ujuja, kelle ajaks märgiti 25,32. Isiklik rekord on valitseval Eesti meistril mullu ujutud 24,56. 


Eile 400m vabaujumises isikliku rekordi ujunud Gerd Johan Lessing kordas vägitegu ka poole lühemal maal. Ta viis tippmargi 1:55,66 peale ning tihedas finišiheitluses lõpetas neljandana. Pronksmedal jäi 16 sajandiku kaugusele. 

Eesti kuni 16-aastaste noormeeste kõigi aegade edetabelis tõusis Lessing kolmandaks. Teda edestavad veel Kregor Zirk (1:50,70) ja Argo Tammemäe (1:55,58).

Pühapäeval, saab 100. korda peetavad Läti meistrivõistlused lõppakordi. Finaalid algavad kell 16:00. 

POPULAARSED POSTITUSED

VASTUVOOLU┃Henry Hein: Phelpsi treener sõimas olümpial mind ja Enelit ning ütles..

Ujumis-podcasti "Vastuvoolu" kuuendas episoodis olid Kregor Zirkil ja Priit Aavikul külas kahel viimasel aastal Eesti parimaks treeneriks tunnistatud Henry Hein, kellel lõppes äsja äärmiselt edukas koostöö Eneli Jefimovaga.

PINGERIDA: Kes on hetke Eesti 10 parimat ujujat?

Eesti parimatel ujujatel on seljataha jäänud tavabasseini hooaeg ning mitmed sportlased on juba hoogu kogumas lühiraja hooajaks. Kui vabariigi hetke parimas ujujas ei ole erilist kahtlust, siis kes mahuksid Eesti kümne parima ujuja sekka?

Kaimar Kaldma suur ülevaade paraujumise hetkeseisust Eestis ja maailmas

Eelmisel aastal jõudsid Eesti inimesteni esmakordselt otseülekanded paralümpiamängudelt ning kõige enam tähelepanu pälvis paraujumine, sest seal osales lausa kolm eestlast. Paari nädala pärast algab Singapuris paraujumise MM ning vahepealsel ajal on juhtunud palju põnevat. 

Aljand? Kolukanova? Jefimova? Kes on Eesti läbi aegade parim naissprinter?

Eesti naissprinteride esiletõus algas eelmise sajandi lõpus ning väikeste mõõnadega on reeglina alati oldud väga tugevas seisus. Kui rääkida Eesti läbi aegade parimast naissprinterist, siis ujub pinnale kolm nime - Jana Kolukanova, Triin Aljand ja Eneli Jefimova. 

8 asja, mis juhtusid Eesti ujumises esimest korda kümne aasta jooksul

Eesti ujumise võistlusspordi ajalugu ulatub aastasse 1919 ning veerõõme nauditi pikalt enne seda. Tänavusel aastal on juhtunud nii positiivses kui ka negatiivses võtmes mitmeid asju, mida ei ole kodumandril nähtud viimase kümne aasta jooksul.