Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele.
Toimunud sündmused ei vaja erilist sissevaadet, sest tulemused räägivad enda eest. Ralf pidas pingele vastu ja kuigi 50 m selili finaalis finišeiseina puudutades tekkis väike libisemine, siis apteekri täpsusega ta siiski kuldmedali teenis.
Aeg 22,68 oli sajandik kiirem tšehhi ujuja resultaadist. Pronksimees kaotas kaheksa sajandikuga. Eestlaste suures õnnetundes ei ole vähem tähtis fakt, et esimesed viis meest mahtusid ainult 17 sajandiku sisse. Oleks Ralf ujunud enne EMi tabelis olnud isikliku tippmargi (22,91), siis räägiksime viiendast kohast, aga õigel hetkel oli eestlane ülesannete kõrgusel.
Naiste 50 m rinnuliujumises saime näha Eneli Jefimova ja leedulannast maailmarekordinaise Ruta Meilutyte duelli. Eneli oli selgelt parim ning boonuseks Eesti rekord 28,81. Karjääri kolmas lühiraja EMi kuldmedal ja julgeks ennustada, et mitte viimane.
Leedu meedias tundis Ruta hõbemedali üle rõõmu, kuid ütles, et see kindlasti maitseb veidi teistmoodi kui kuld. On ta viimased neli aastat 50 meetri sprindis olnud võitmatu ning tundub, et EMi ettevalmistust ta väga tõsiselt ei võtnud. Ruta käest küsiti, et kas Eneli on hetkel võitmatu: "Ma ei usu. Kes on võitmatu? Selliseid inimesi ei ole," lausus ujuja.
Kolmas musketär pühapäeva õhtul oli Kregor Zirk. Iga 50 meetriga kohendas ta enda positsiooni ja viimasele basseinipikkusele vastu minnes oli praktiliselt viis meest kõrvuti. Kulla sai kaela Noe Ponti, kes oli muide ainus mitu individuaalselt kuldmedalit võitnud meesujuja. Kregor finišeeris neljandana, medalist jäi lahutama 0,25 ja kuldmedalist vaid 0,38 sekundit.
Ei jäänud tegelikult palju puudu, et räägiksime kolmest kuldmedalist. Kuigi medal jäi võitmata, siis on see olümpiafinalisti jaoks oluline momentum, et minna vastu aastale 2026 ning kinnitada fakti, et võistluspaus oli õige valik. Märkimist väärib ka fakt, et see oli viies järjestikune aasta, kus Kregor ujus tiitlivõistluste finaalis.
Kas Eesti läbi aegade edukaim võistlus?
Küsimusele, et kas Lublinis peetud võistlus oli Eesti läbi aegade edukaim on keerulisem vastust leida. Mõistagi oli see Eesti koondise aegade edukaim lühiraja EM, sest varasemalt oli parim 2023. aasta kui Eneli võitis kulla ja hõbeda. Nüüd, boom, kolm kuldmedalit!
Lühiraja EM asetseb küll tiitlivõistluste redelil allpool, kuid tegemist on ikkagi tiitlivõistlusega. Ujujate seisukohast on see väga oluline, laiem avalikkus plaksutab, kuid ootab sarnaseid saavutusi ka tavabasseinis. Siiski medal on oluline ja kui jutuks on kuldmedalid, siis see tõstab iga võistluse aktsiaid, olgu tegemist kasvõi lühirajaga.
Selle heaks tõestuseks on Vabariigi Presidendi Alar Karise sõnum ujujatele ning lõpmatute poliitikute sotsiaalmeediapostitused. Kes tundis siirast rõõmu ja kes tahtis läbi teiste enda saba tõsta. Kui eestlane võistleb ja võidab kuldmedali tiitlivõistlusel, leiab see kajastust igas Eesti nurgas ja nii peabki olema!
Rääkides Eesti läbi aegade edukaimast ujumisvõistlusest, siis eelise annaksin endiselt Pariisi olümpiamängudel saavutatud kahele finaalikohale. Me oleme viimastel aastatel väga ära hellitatud tulemuste poolest, aga jõudmine olümpiafinaali, 50 meetri basseinis, mis on eesmärgiks iga maailma riigi parimale ujujale on endiselt tsipa pöörasem.
Aga mis pühapäeval Lublinis toimus on kindlasti Eesti ujumise läbi aegade säravaim hetk. Kui vehklejad võitsid 2013. aastal MM kuldmedalid pooletunnise vahega, siis ujujatel on ka nüüd enda hetk olemas. Viieminutilise vahega võidab Eesti riik kaks kuldmedalit. Esmalt sajandikulise eduga ning hiljem maailmarekordiomanikku alistades. Imeline stsenaarium!
