Otse põhisisu juurde

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia
Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat. 

Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

400 m vabalt - 3.53,95 (24.07.1980)

Meeste 400 m vabaltujumise Eesti rekord on kõige kauem püsinud rahvusrekord. Rekordnumbrid pärinevad aastast 1980 ehk suvel täitub rekordi ujumisest 38 aastat. Moskva olümpial sai selle tulemuse kirja Ivar Stukolkin, kes võitis Nõukogude Liidu koondist esindades ka pronksmedali sel distantsil. Stukolkini tulemus on nii võimas, et ükski teine eestlane ei ole suutnud pikas basseinis 400 m vabalt läbida alla nelja minuti. Tulemuse teeb märkimisväärseks veel asjaolu, et toona ujuti tavaliste treeningpükstega ehk praeguseid võistluspükse keegi ei kasutanud. Moskva olümpial krooniti Stukolkin ka olümpiavõitjaks ning seda 4x200 m vabaltujumises

1500 m vabalt - 17.22,40 (23.12.1983)

Vanim kehtiv Eesti naiste rekord kuulub Aivi Kulla nimele. Aastal 1983 läbis ta selle distantsi toona 17-aastase piigana ajaga 17.22,40. Tänapäeval puuduvad Eestis isegi võistlused, et seda distantsi saaks naised kuskil ujuda. Alates Tokyo olümpiast saavad naised seda distantsi ujuda ka olümpiamängudel, MM-il on see distants naistele olnud kavas juba pikemat aega. Kõige "lähemale" Kulla rekordile jõudis aastal 2007 Jelena Petrova kes sai kirja tulemuseks 17.43,38

400 m vabalt - 4.14,40 (11.02.1984)

Ainuke lühiraja rahvusrekord, mis on püsinud rohkem kui 30 aastat on 400 m vabaltujumise tulemus 4.14,40. Autoriks muidugi Aivi Kulla. Rekordist oleks Kulla ilma jäänud äärepealt 2007 aastal kui Maria Albertil jäi rekordist vajaka 25 sajandikku. Siiski 1980-ndatel ujuti 25 meetri basseinis haruharva ning Kullal tekkis see võimalus Saksamaal Bonnis 11. veebruaril 1984 aastal ning kasutas ta selle ära suurepäraselt, sest rekord püsib tänapäevani.

400 m vabalt - 4.15,46 (19.02.1984)
Aivi Kulla 

Kulla 400 m vabaltujumise Eesti rekord lühirajal on küll tubli tulemus aga pikas basseinis ujutud 4.15,46 on märksa kõvem tulemus. Selle ajaga saavutas ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Moskvas ka hõbemedali. Sellele rahvusrekordile pole ükski teine Eesti naisujuja isegi ligilähedalegi jõudnud. Nö lähim konkurent Kulla rekordile on ligi 7 sekundi kaugusel. Eesti lühiraja meistrivõistlustel 2017 aastal võideti sel distantsil kuldmedal näiteks ajaga 4.24,56.

800 m vabalt - 8.46,32 (19.02.1984)

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kus Kulla püstitas 400 m vabaltujumises rahvusrekordi paukus tema püss ka poole pikemal maal - 800 m vabaltujumises. Ta võitis hõbemedali muljetavaldava ajaga 8.46,32. See aeg on nii võimas, et Eesti meeste kõigi aegade edetabelis platseeruks Kulla tulemus 7. kohale. Sellist omapärast saavutust ei ole ühelgi teisel Eesti naisujujal vastu panna. Viimase 10 aasta jooksul on Kulla Eesti rekordist "kõige vähem" puudu jäänud veidi üle 20 sekundi. 

400 m kompleksi - 4.52,04 (24.08.1985)

Aivi Kulla on üks vähestest Eesti ujujatest kes võitnud medali Suveuniversiaadil. Selle saavutuseni jõudis ta 1985 aastal Jaapanis Kobes kui saavutas 400 m kompleksujumises pronksmedali uue Eesti rekordiga 4.52,04. Kulla on üks kolmest Eesti naisujujast kes seda distantsi alla viie minuti ujunud. Samal võistlusel Jaapanis jäi ta ülinapilt neljandaks nii 400 m vabalt- kui ka 800 m vabaltujumises. Eelmisel aastal jõudis kõige lähemale sellele rekordile Aleksa Gold, kes läbis distantsi ajaga 4.57,46.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

EESTI REKORD: Tribuntsov ujus Eesti läbi aegade kiireima basseinipikkuse

Reedel algas Norras kõrgetasemeline ujumisvõistlus Bergen Swim Festival, kus eestlastest lööb kaasa Ralf Tribuntsov. Avapäeval ületas 30-aastane ujuja nelja aasta vanuse Eesti rekordi ning on ametlikult nüüd Eesti kiireim mees basseinis. 

Väga andekad ja kiired Noortesarja 2006 s.a tüdrukud

Eneli Jefimova Priit Aaviku Ujumisblogi jätkab võistlussarja "Noortesari" parimate ujujate tutvustamisega. Täna heidame pilgu 2006 aastal sündinud tüdrukutele kus praeguse seisuga talendikatest ujujatest puudust ei ole. See vanuseklass on enda teisel Noortesarja hooajal ning rekordeid on püstitatud juba mitmeid. Samuti tunduvad väljavaated tulevikuks olevat väga head, kuid tüdrukud on alles noored ja kõik on alles ees.

Kas Eneli Jefimova kroonitakse teist aastat järjest Eesti parimaks naissportlaseks?

29. detsembril kuulutatakse Alexela kontserdimajas taaskord välja Eesti parimad sportlased. Mullu Eesti parimaks naissportlaseks valitud Eneli Jefimova viib ka tänavu 99,76% tõenäosusega kuldse Kristjani koju.

Eneli Jefimova vs Ivar Stukolkin - kes on Eesti läbi aegade parim ujuja?

Eneli Jefimova jõudis 2024. aastal mitme särava saavutuseni, mis varasemalt on eestlastele jäänud püüdmatuks. Vaatamata enda 18. eluaastale on Jefimova ujumismaailmas saavutanud väga palju ning siit tekib ka küsimus, et kas ta on juba Eesti läbi aegade parim ujuja või kuulub see au Ivar Stukolkinile?

15-aastase Randväli Eesti rekordi kübaratrikk ja 30 minutit hiljem Jefimova maailma hooaja tippmark

Eesti ujujad näitasid laupäeval head minekut, sest kolmes erinevas Euroopa linnas pandi korralik märk maha. Palli pani veerema Ralf Tribuntsov ning hoogu lisasid Maari Randväli ja Eneli Jefimova.