Otse põhisisu juurde

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia
Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat. 

Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

400 m vabalt - 3.53,95 (24.07.1980)

Meeste 400 m vabaltujumise Eesti rekord on kõige kauem püsinud rahvusrekord. Rekordnumbrid pärinevad aastast 1980 ehk suvel täitub rekordi ujumisest 38 aastat. Moskva olümpial sai selle tulemuse kirja Ivar Stukolkin, kes võitis Nõukogude Liidu koondist esindades ka pronksmedali sel distantsil. Stukolkini tulemus on nii võimas, et ükski teine eestlane ei ole suutnud pikas basseinis 400 m vabalt läbida alla nelja minuti. Tulemuse teeb märkimisväärseks veel asjaolu, et toona ujuti tavaliste treeningpükstega ehk praeguseid võistluspükse keegi ei kasutanud. Moskva olümpial krooniti Stukolkin ka olümpiavõitjaks ning seda 4x200 m vabaltujumises

1500 m vabalt - 17.22,40 (23.12.1983)

Vanim kehtiv Eesti naiste rekord kuulub Aivi Kulla nimele. Aastal 1983 läbis ta selle distantsi toona 17-aastase piigana ajaga 17.22,40. Tänapäeval puuduvad Eestis isegi võistlused, et seda distantsi saaks naised kuskil ujuda. Alates Tokyo olümpiast saavad naised seda distantsi ujuda ka olümpiamängudel, MM-il on see distants naistele olnud kavas juba pikemat aega. Kõige "lähemale" Kulla rekordile jõudis aastal 2007 Jelena Petrova kes sai kirja tulemuseks 17.43,38

400 m vabalt - 4.14,40 (11.02.1984)

Ainuke lühiraja rahvusrekord, mis on püsinud rohkem kui 30 aastat on 400 m vabaltujumise tulemus 4.14,40. Autoriks muidugi Aivi Kulla. Rekordist oleks Kulla ilma jäänud äärepealt 2007 aastal kui Maria Albertil jäi rekordist vajaka 25 sajandikku. Siiski 1980-ndatel ujuti 25 meetri basseinis haruharva ning Kullal tekkis see võimalus Saksamaal Bonnis 11. veebruaril 1984 aastal ning kasutas ta selle ära suurepäraselt, sest rekord püsib tänapäevani.

400 m vabalt - 4.15,46 (19.02.1984)
Aivi Kulla 

Kulla 400 m vabaltujumise Eesti rekord lühirajal on küll tubli tulemus aga pikas basseinis ujutud 4.15,46 on märksa kõvem tulemus. Selle ajaga saavutas ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Moskvas ka hõbemedali. Sellele rahvusrekordile pole ükski teine Eesti naisujuja isegi ligilähedalegi jõudnud. Nö lähim konkurent Kulla rekordile on ligi 7 sekundi kaugusel. Eesti lühiraja meistrivõistlustel 2017 aastal võideti sel distantsil kuldmedal näiteks ajaga 4.24,56.

800 m vabalt - 8.46,32 (19.02.1984)

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kus Kulla püstitas 400 m vabaltujumises rahvusrekordi paukus tema püss ka poole pikemal maal - 800 m vabaltujumises. Ta võitis hõbemedali muljetavaldava ajaga 8.46,32. See aeg on nii võimas, et Eesti meeste kõigi aegade edetabelis platseeruks Kulla tulemus 7. kohale. Sellist omapärast saavutust ei ole ühelgi teisel Eesti naisujujal vastu panna. Viimase 10 aasta jooksul on Kulla Eesti rekordist "kõige vähem" puudu jäänud veidi üle 20 sekundi. 

400 m kompleksi - 4.52,04 (24.08.1985)

Aivi Kulla on üks vähestest Eesti ujujatest kes võitnud medali Suveuniversiaadil. Selle saavutuseni jõudis ta 1985 aastal Jaapanis Kobes kui saavutas 400 m kompleksujumises pronksmedali uue Eesti rekordiga 4.52,04. Kulla on üks kolmest Eesti naisujujast kes seda distantsi alla viie minuti ujunud. Samal võistlusel Jaapanis jäi ta ülinapilt neljandaks nii 400 m vabalt- kui ka 800 m vabaltujumises. Eelmisel aastal jõudis kõige lähemale sellele rekordile Aleksa Gold, kes läbis distantsi ajaga 4.57,46.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Jefimova võitis Floridas kuldmedali, Zaitsev ja Tribuntsov murdsid juba teise finaali

Floridas jätkuval Fort Lauderdale Open nime kandval ujumisvõistlusel oli kolmas päev eestlastele edukas. Eneli Jefimova jäi võitmatuks enda põhialal 50 meetri rinnuliujumises ning sprindiduo Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov murdsid juba teise finaali.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov. 

14 huvitavat fakti ujumise kohta

Ujujad on kindlasti täiesti omaette tõug inimesi. Nad suudavad vees teha mitte-ujuja jaoks täiesti ebainimlikke liigutusi ning rääkimata veel sellest kui kiirelt nad suudavad ujuda ühest basseini otsast teise. Ujumine on ka eluks vajalik oskus ning seda peaks oskama iga poiss ja tüdruk. Kuna lühirajaujumise hooaeg on juba alanud ning väiksemad võistlused juba ka seljataga, siis suuremad on alles ees. Et Teid, ujumissõpru, ujumise lainele viia toon Teieni 14 huvitavat fakti ujumise kohta. 

Taas Eesti rekordini jõudnud Randväli enda tasemetõusust: võrreldes eelmise hooajaga on mul...

Eelmisel nädalalõpul Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel säras 16-aastane Maari Randväli. Kuu aja jooksul kolm täiskasvanute rahvusrekordit püstitanud ujuja rääkis intervjuus PriitSwimile enda tasemetõusu põhjustest, miks ta ei olnud rahul mitmete ujumistega Vilniuses, kõige nauditavamast alast ning järgmisest paarist kuust kuni juunioride EMini.

Riigieksami tõttu finaalist loobunud Kuulpak liigub sihikindlalt suurte saavutuste suunas

19-aastane Oliver Kuulpak tegi Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel suure arenguhüppe ning on nüüd ühe sammu kaugusel, et alistada karjääri esimene Eesti rekord. Intervjuus PriitSwimile selgitas ta edu tugitalasid, analüüsis uueks tasemetõusuks vajaminevaid elemente ning miks ta loobus Vilniuses 200 meetri kompleksujumise finaalist.

Inglismaal treeninguid nautiv Denissov: mulle meeldib, et on selge plaan ja eesmärgid

Inglismaal Plymouthi kolledžis õppiv ja treeniv Aleksei Denissov on enda teisel hooajal Ühendkuningriigis saavutanud uue enesekindluse ning tõusnud Eesti juunioride koondise üheks liidriks. Intervjuus PriitSwimile avab Denissov uue tasemetõusu taga olevaid põhjuseid ja fookust juunioride EMi eel.