Otse põhisisu juurde

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia
Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat. 

Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

400 m vabalt - 3.53,95 (24.07.1980)

Meeste 400 m vabaltujumise Eesti rekord on kõige kauem püsinud rahvusrekord. Rekordnumbrid pärinevad aastast 1980 ehk suvel täitub rekordi ujumisest 38 aastat. Moskva olümpial sai selle tulemuse kirja Ivar Stukolkin, kes võitis Nõukogude Liidu koondist esindades ka pronksmedali sel distantsil. Stukolkini tulemus on nii võimas, et ükski teine eestlane ei ole suutnud pikas basseinis 400 m vabalt läbida alla nelja minuti. Tulemuse teeb märkimisväärseks veel asjaolu, et toona ujuti tavaliste treeningpükstega ehk praeguseid võistluspükse keegi ei kasutanud. Moskva olümpial krooniti Stukolkin ka olümpiavõitjaks ning seda 4x200 m vabaltujumises

1500 m vabalt - 17.22,40 (23.12.1983)

Vanim kehtiv Eesti naiste rekord kuulub Aivi Kulla nimele. Aastal 1983 läbis ta selle distantsi toona 17-aastase piigana ajaga 17.22,40. Tänapäeval puuduvad Eestis isegi võistlused, et seda distantsi saaks naised kuskil ujuda. Alates Tokyo olümpiast saavad naised seda distantsi ujuda ka olümpiamängudel, MM-il on see distants naistele olnud kavas juba pikemat aega. Kõige "lähemale" Kulla rekordile jõudis aastal 2007 Jelena Petrova kes sai kirja tulemuseks 17.43,38

400 m vabalt - 4.14,40 (11.02.1984)

Ainuke lühiraja rahvusrekord, mis on püsinud rohkem kui 30 aastat on 400 m vabaltujumise tulemus 4.14,40. Autoriks muidugi Aivi Kulla. Rekordist oleks Kulla ilma jäänud äärepealt 2007 aastal kui Maria Albertil jäi rekordist vajaka 25 sajandikku. Siiski 1980-ndatel ujuti 25 meetri basseinis haruharva ning Kullal tekkis see võimalus Saksamaal Bonnis 11. veebruaril 1984 aastal ning kasutas ta selle ära suurepäraselt, sest rekord püsib tänapäevani.

400 m vabalt - 4.15,46 (19.02.1984)
Aivi Kulla 

Kulla 400 m vabaltujumise Eesti rekord lühirajal on küll tubli tulemus aga pikas basseinis ujutud 4.15,46 on märksa kõvem tulemus. Selle ajaga saavutas ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Moskvas ka hõbemedali. Sellele rahvusrekordile pole ükski teine Eesti naisujuja isegi ligilähedalegi jõudnud. Nö lähim konkurent Kulla rekordile on ligi 7 sekundi kaugusel. Eesti lühiraja meistrivõistlustel 2017 aastal võideti sel distantsil kuldmedal näiteks ajaga 4.24,56.

800 m vabalt - 8.46,32 (19.02.1984)

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kus Kulla püstitas 400 m vabaltujumises rahvusrekordi paukus tema püss ka poole pikemal maal - 800 m vabaltujumises. Ta võitis hõbemedali muljetavaldava ajaga 8.46,32. See aeg on nii võimas, et Eesti meeste kõigi aegade edetabelis platseeruks Kulla tulemus 7. kohale. Sellist omapärast saavutust ei ole ühelgi teisel Eesti naisujujal vastu panna. Viimase 10 aasta jooksul on Kulla Eesti rekordist "kõige vähem" puudu jäänud veidi üle 20 sekundi. 

400 m kompleksi - 4.52,04 (24.08.1985)

Aivi Kulla on üks vähestest Eesti ujujatest kes võitnud medali Suveuniversiaadil. Selle saavutuseni jõudis ta 1985 aastal Jaapanis Kobes kui saavutas 400 m kompleksujumises pronksmedali uue Eesti rekordiga 4.52,04. Kulla on üks kolmest Eesti naisujujast kes seda distantsi alla viie minuti ujunud. Samal võistlusel Jaapanis jäi ta ülinapilt neljandaks nii 400 m vabalt- kui ka 800 m vabaltujumises. Eelmisel aastal jõudis kõige lähemale sellele rekordile Aleksa Gold, kes läbis distantsi ajaga 4.57,46.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kõik vajalikud lingid ja kellaajad, et mugavalt jälgida U23 EMi

Ligi 400 ujujat enam kui 40st riigist stardib Slovakkia väikelinnas Šamorinis Euroopa U23 vanuseklassi meistrivõistlustel. Kaheksa Eesti sportlase kõrval stardib ka olümpiavõitja David Popovici kui ka mitmed teised maailma edetabelites kõrgetel kohtadel olevad ujujad. 

PARADOKS: U23 EM oli Eesti üks läbi aegade edukaim tiitlivõistlus, aga samas ka kõige kehvem

Teist korda toimunud Euroopa U23 vanuseklasside meistrivõistlused on nüüd kirjutatud ajalukku. Eesti koondis saab paradoksaalsel moel Slovakkiast lahkuda ühe läbi aegade edukaima tiitlivõistlusega, mis oli samas ka viimase 15 aasta kõige kehvem. 

U18 EMi EELVAADE: Medalinõudleja, finaalist mõtlejad ja poolfinaali pürgiv Eesti koondis

Teisipäeval, 1. juulil, alustavad kuni 18-aastased ujujad Slovakkias heitlust Euroopa juunioride meistrivõistlustel. 11-liikmeline Eesti koondis on tänavu medalinõudleja, mitmed sportlased võivad reaalselt unistada finaalist ning poolfinaaliuks võib avaneda suurele hulgale ujujatele. 

Jefimova liigub U23 EMil kulla suunas, Iltšišin oli ülilähedal Eesti rekordile

Slovakkias Šamorini linnas alanud Euroopa U23 vanuseklassi meistrivõistlustel alustas koondise liider Eneli Jefimova võistlust 50 meetri rinnuliujumisega, kus ta edenes parima ajaga finaali. Mark Iltšišin oli väga lähedal Eesti rekordile. Ülejäänud koondisel oli võrdlemisi kahvatu avapäev. 

U23 EMi EELVAADE: Kaheksa eestlast asuvad jahtima medaleid, finaale ja rekordeid

Neljapäeval, 26. juunil, algavad Slovakkias U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused, kus asuvad võistlustulle kaheksa eestlast. Koondise liidriks on Euroopa meister Eneli Jefimova, kuid finaali ja rekordite mõtteid võivad mõlgutada ka teised eestlased.