Otse põhisisu juurde

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia
Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat. 

Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

400 m vabalt - 3.53,95 (24.07.1980)

Meeste 400 m vabaltujumise Eesti rekord on kõige kauem püsinud rahvusrekord. Rekordnumbrid pärinevad aastast 1980 ehk suvel täitub rekordi ujumisest 38 aastat. Moskva olümpial sai selle tulemuse kirja Ivar Stukolkin, kes võitis Nõukogude Liidu koondist esindades ka pronksmedali sel distantsil. Stukolkini tulemus on nii võimas, et ükski teine eestlane ei ole suutnud pikas basseinis 400 m vabalt läbida alla nelja minuti. Tulemuse teeb märkimisväärseks veel asjaolu, et toona ujuti tavaliste treeningpükstega ehk praeguseid võistluspükse keegi ei kasutanud. Moskva olümpial krooniti Stukolkin ka olümpiavõitjaks ning seda 4x200 m vabaltujumises

1500 m vabalt - 17.22,40 (23.12.1983)

Vanim kehtiv Eesti naiste rekord kuulub Aivi Kulla nimele. Aastal 1983 läbis ta selle distantsi toona 17-aastase piigana ajaga 17.22,40. Tänapäeval puuduvad Eestis isegi võistlused, et seda distantsi saaks naised kuskil ujuda. Alates Tokyo olümpiast saavad naised seda distantsi ujuda ka olümpiamängudel, MM-il on see distants naistele olnud kavas juba pikemat aega. Kõige "lähemale" Kulla rekordile jõudis aastal 2007 Jelena Petrova kes sai kirja tulemuseks 17.43,38

400 m vabalt - 4.14,40 (11.02.1984)

Ainuke lühiraja rahvusrekord, mis on püsinud rohkem kui 30 aastat on 400 m vabaltujumise tulemus 4.14,40. Autoriks muidugi Aivi Kulla. Rekordist oleks Kulla ilma jäänud äärepealt 2007 aastal kui Maria Albertil jäi rekordist vajaka 25 sajandikku. Siiski 1980-ndatel ujuti 25 meetri basseinis haruharva ning Kullal tekkis see võimalus Saksamaal Bonnis 11. veebruaril 1984 aastal ning kasutas ta selle ära suurepäraselt, sest rekord püsib tänapäevani.

400 m vabalt - 4.15,46 (19.02.1984)
Aivi Kulla 

Kulla 400 m vabaltujumise Eesti rekord lühirajal on küll tubli tulemus aga pikas basseinis ujutud 4.15,46 on märksa kõvem tulemus. Selle ajaga saavutas ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Moskvas ka hõbemedali. Sellele rahvusrekordile pole ükski teine Eesti naisujuja isegi ligilähedalegi jõudnud. Nö lähim konkurent Kulla rekordile on ligi 7 sekundi kaugusel. Eesti lühiraja meistrivõistlustel 2017 aastal võideti sel distantsil kuldmedal näiteks ajaga 4.24,56.

800 m vabalt - 8.46,32 (19.02.1984)

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kus Kulla püstitas 400 m vabaltujumises rahvusrekordi paukus tema püss ka poole pikemal maal - 800 m vabaltujumises. Ta võitis hõbemedali muljetavaldava ajaga 8.46,32. See aeg on nii võimas, et Eesti meeste kõigi aegade edetabelis platseeruks Kulla tulemus 7. kohale. Sellist omapärast saavutust ei ole ühelgi teisel Eesti naisujujal vastu panna. Viimase 10 aasta jooksul on Kulla Eesti rekordist "kõige vähem" puudu jäänud veidi üle 20 sekundi. 

400 m kompleksi - 4.52,04 (24.08.1985)

Aivi Kulla on üks vähestest Eesti ujujatest kes võitnud medali Suveuniversiaadil. Selle saavutuseni jõudis ta 1985 aastal Jaapanis Kobes kui saavutas 400 m kompleksujumises pronksmedali uue Eesti rekordiga 4.52,04. Kulla on üks kolmest Eesti naisujujast kes seda distantsi alla viie minuti ujunud. Samal võistlusel Jaapanis jäi ta ülinapilt neljandaks nii 400 m vabalt- kui ka 800 m vabaltujumises. Eelmisel aastal jõudis kõige lähemale sellele rekordile Aleksa Gold, kes läbis distantsi ajaga 4.57,46.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kas vigastada saanud Randväli peaks juunioride EMi pooleli jätma?

Teisipäeval alanud Euroopa juunioride meistrivõistlused algasid Eesti koondise jaoks vaevaliselt. Lisaks on kodumaale jõudnud info, et koondise liider Maari Randväli sai vigastada, mis tekitab küsimuse, et kas mõistlikum oleks võistlus pooleli jätta?

JEMi PÄEVIK #1: Enesekindluse süst, Venemaa koondis ja hooaja halvim start

Teisipäeval algas Saksamaal Müncheni olümpiabasseinis Euroopa juunioride meistrivõistlused. Kuni 18-aastaste mõõduvõtt on üle Vana Maailma toonud kokku ligi 600 parimat noorujujat. PriitSwim toob iga võistluspäeva lõpus lugejateni kõige olulisemad teemad, üllatajad ning kõike muud, mis märkimist väärib. 

Kas juunioride koondise medalikett pikeneb või tuleb isegi finaalidest suu puhtaks pühkida?

Teisipäeval saab Saksamaal Münchenis alguse kuus päeva kestvad Euroopa juunioride meistrivõistlused ning võistlustules on üheksa Eesti sportlast. Ühtlasi saab see juunioride koondise jaoks olema tõsine proovikivi, sest viimati jäädi medalita ja/või finaalikohata aastal 2019.

JEMi PÄEVIK #2: Terminaator Maari, kooliraha maksmine, paganama leedukad ja fake rekord

Juunioride EMi teine võistluspäev on seilanud päikeseloojangusse ning taas on aeg heita pilk peale päeva kõige põnevamatele sündmustele. Iga päeva lõpus võtab PriitSwim kõige olulisemad teemad ette ja serveerib neid mittetraditsioonilises kastmes. Teise päeva märksõnadeks olid Terminaator Maari, kooliraha maksmine, paganama leedukad ja fake rekord. 

VIDEOD: 10 legendaarset ning motiveerivat Michael Phelpsi ujumist

Michael Phelpsi nimi ei vaja kellelegi tutvustamist. 23-kordne olümpiavõitja on purustanud enda ujumistega kõik võimalikud rekordid, mis purustada on olnud. Tema jälg ujumise ajalukku on uskumatult suur ja imeline.  Toon Teieni 10 legendaarset Michael Phelpsi ujumist, mis motiveerivad ning annavad aimu kui suure ujujaga tegelikult tegemist oli.