Aasta 2017 on läbi, kuid möödunud aasta Eesti parimad ujujad ei ole veel valitud. Kui ülejäänud kategooriates ei ole kahtlust, kes oli parim, siis parima naisujuja valimine võib kütta kirgi nii siin kui ka seal. Parima naisujuja tiitlile pretendeerib tegelikkuses kaks ujujat - Maria Romanjuk ja Margaret Markvardt.
Heidamegi nüüd pilgu Romanjuki ja Markvardti aastale ning arutleme, kes siis lõppude lõpuks oli 2017 aasta Eesti parim naisujuja.
Kohe alustuseks võiks ära öelda, et mõlemad on suurepärased ujujad ning siin käib võrdlus väga hea ujuja ja väga hea ujuja vahel. Viimasel kolmel aastal Eesti parima naisujuja tiitli võitnud Romanjuk osales mullu kõikidel suurematel tiitlivõistlustel - pikaraja MM ja lühiraja EM. Suvel toimunud MM-il oli Romanjuk väga heas hoos ning püstitas Eesti rekordi 100 m rinnuliujumises. See andis 21-aastasele ujujale 26. koha, eestlaste parim koht nendel võistlustel oli 25. Võib öelda, et Romanjuk võttis sellest võistlusest maksimumi, sest rahvusrekord paranes enam kui poole sekundiga ja koht ei olnud sugugi halb (Eesti mõistes).
Kui me paneme siia kõrvale 17-aastase Markvardti, siis paraku ei ole tal midagi vastu panna, sest ta ei osalenud MM-il. Kuna ta ei suutnud täita võistlustele kvalifitseerumiseks normatiivi, siis pidi tema seda võistlust kõrvalt vaatama. Ta osales suvel küll juunioride EM-il, kuid Eesti parima naisujuja valimisse need saavutused ei lähe. Tegusid tuleb teha täiskasvanute klassis. Seega suviste tiitlivõistlustega saab suure plussi Romanjuk.
Markvardti tõus lühirajal
Lühiraja hooajal näitas Markvardt juba pisematel võistlustel, et temaga tuleb EM-il arvestada ning nii täpselt läks. Kaks Eesti rekordit ning tagatipuks 16. koht 200 m kompleksujumises. Markvardt oli EM-il ka kõige edukam eestlanna. Romanjuki parimaks jäi samuti 200 m kompleksujumise koht milleks oli 18. Lisaks saavutas ta veel Eesti rekordiga 19. koha 100 m rinnuliujumises. Markvardti paremuselt teiseks tulemuseks oli 100 m kompleksujumise 22. koht. Paberi peal tundub asi olevat lihtne - Markvardtil oli 2017. aasta parim tiitlivõistluste koht naiste seas. Markvardti koht ongi suurepärane ning ei ole palju eestlasi, kes saavad rusikaga vastu rinda taguda ning öelda, et olin EM-il 16 parema hulgas.
Nüüd vaatame natukene suuremat pilti. Romanjuki põhialal 100 m rinnuliujumises oli 47 osavõtjat, Markvardtil oli 200 m kompleksujumises 25 konkurenti. Ühest küljest saab öelda, et Romanjuki koht on väärtuslikum, sest osavõtjaid oli rohkem, teisest küljest ei ole Markvardt süüdi, et tal nii vähe vastaseid starti tuli. Fakt on see, et Markvardt teenis Eesti naisujujate parima koha ja nii ongi. Mõistagi igaüks vaatab seda oma mätta otsast. Individuaalseid Eesti rekordeid püstitasid piigad ka üsnagi võrdselt. Romanjuki arvele jäi neli rahvusrekordit ja Markvardt püstitas kolm tippmarki. Igal juhul saab öelda, et mõlemad piigad tegid vägagi korraliku aasta. Romanjuk säras ainuisikuliselt suvel, Markvardtile langes tähesära lühirajal.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Markvardt tegi korraliku aasta, siis parima naisujuja tiitel peaks kuuluma siiski Romanjukile. Ta oli terve aasta lõikes stabiilne, ujus kahel kõige tähtsamal (tiitli)võistlusel Eesti rekordi ning teenis enda karjääri parimad kohad. Kuna ta osales ka pikaraja MM-il, mis on peale olümpiat tähtsuselt teine tiitlivõistlus maailmas, siis kallutab see kaalukausi tema suunas. Markvardt väärib igati suurt tunnustust, kuid 2017. aastal oli Romanjuk kokkuvõttes siiski veel parem. Juhul kui Markvardt oleks pääsenud lühiraja EM-il poolfinaali, siis suure tõenäosusega oleks kaalukauss olnud tema suunas. Jääme nende kahe suurepärase ujuja duelle ootama 2018. aasta tiitlivõistlustel.
PÜSIGE LAINEL!