Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?
Ujumismaailmas on aastakümneid olnud paigas, et poolfinaali murrab 16 sportlast ja finaalis heitleb medali nimel kaheksa ujujat. Tõsi, on olnud üksikuid erandeid, nagu näiteks 2013. aasta lühiraja EMil, kus poolfinaalis ujus 20 sportlast.
Rahvusvaheline alaliit teatas, et detsembris Pekingis toimuval lühiraja MMil kasutatakse 10 rada poolfinaalis ja finaalis. Seda kõikidel aladel 400 meetrit ja allapoole, distantsiujujad peavad läbi ajama endiselt kaheksa finaalikohaga.
"Innovatsioon peaks pakkuma veel põnevamaid võistlusi ja rohkemate riikide ujujad saavad pääseda poolfinaali ja finaali," märkis World Aquatics. Ilusad sõnad paberil, aga täiesti sisutühjad. Jah, kui 16 poolfinaalkoha asemel on neli rohkem, siis ongi tõenäosus suurem, et rohkemate riikide ujujad edasi pääsevad. Lisaks, miks ei kuulu selle reegli alla 800- ja 1500 m vabaujujad?
Samuti ei ole tegemist mingi innovatsiooniga - tiitlivõistluste basseinid ongi 10 rajaga ehk poolfinaalides ja finaalides jäävad äärerajad tühjaks. See on tegelikult väga oluline ujujatele. Võtame näiteks meeste 100 m vabaujumise, kus lainetus basseinis on pöörane. Hetkel, kui äärerajad on tühjad, siis bassein võtab seda lainetust vähemaks. Lisades nüüd ujujad ka ääreradadele, siis reaalsuses muutuvad tingimused halvemaks ehk bassein aeglasemaks.
Sellest veel olulisemad on traditsioonid. Ma olen kahe käega uuenduste poolt, et muuta ujumist spordialana kvaliteetsemaks ja atraktiivsemaks, aga see ei ole õige moodus. Äkki teha juba siis finaal 16 ujujaga ning iga osaleja saab kaela ka medali? Sport ja eriti maailmameistrivõistlused peavadki olema konkurentsitihedad ning on teatud elemendid, mis peaksid üldjoontes järgima ka traditsioone.
Mõni Eesti ujuja ehk pääseb tänu uuele reeglile poolfinaali, aga suurt pilti vaadates saavad eelujumised olema maksimaalsed igavad. Juba praegu maailma ujumise koorekiht säästab eelringides jõudu ja nüüd kui saab seda veel enam teha, saab see olema korralik snoozefest. Tulles tagasi Eesti juurde, siis saavutades lühiraja MMil 9. või 10. koha, ei anna see ka riiklikult mingit toetust juurde või Eesti Ujumisliidu poolt. Innovatsioon oleks olnud maksta kõikidele ujujatele preemiat, kes eelringidest edasi pääsevad.
Läbimõtlemata teadaanded
See ei olnud ainuke teadaanne Rahvusvahelise alaliidu poolt. Sel sügisel on kolmest etapist koosnev MK-sari liikumas täiesti uutesse kohtadesse: Aserbaidžaan, Usbekistan ja Kasahstan. Kuigi need riigid olid juba varem teada, siis selge on see, et tippujujad ei ole väga huvitatud reisima nendesse riikidesse.
Alaliit pani pead kokku ja mõtles, et kuidas meelitada maailma tippujujaid? Nad teatasid, et kuni kolm ujujat võivad teenida wild cardi ehk vabapääsme lühiraja MMile kui nad MK-sarjas täidavad vähemalt A-normatiivi.
Taaskord, Eestit see väga ei puuduta, sest meil ongi käputäis sportlasi, kes A-normatiivi täidavad ja nad osalevad võistlusel nii või naa. Aga näiteks USA, kes saadab ligi 50 ujujat ja juhul kui keegi peaks katsevõistlusel tiimist välja jääma, siis on kolmel ujujal võimalus pääseda vabapääsmega MMile. Omapärane, aga võib juu katsetada.
Naljakas on muidugi see, et World Aquatics täpsemaid detaile ei avaldanud, et kuidas kogu protsess välja näeks. Oli näha, et nad soovisid väga seda teadeannet edastada, et "motiveerida" ujujaid ikkagi sügisel reisima eelmainitud riikidesse, aga lõplikult ei suutnud ikkagi plaani kokku panna.
MK-sari saab alguse 1. oktoobril, lühiraja MM peetakse 1.-6. detsembrini.