POOLE AASTA KOKKUVÕTE: Mitu Eesti rekordit on kuue kuuga ujutud?

Aasta 2017 on jõudnud poole peale ning samuti on seda teinud tänavune ujumisaasta. Rahvusrekordeid on tänavu püstitatud küllaga, mitte küll üleliia, kuid siiski on. Kas järgmise poole aasta jooksul püstitatakse veel rekordeid seda näitab juba aeg.

Heidame nüüd pilgu tagasi ning vaatame mis distantsidel ja kes on püstitanud kõige enam rahvusrekordeid viimase kuue kuu jooksul.

Täiskasvanute rekordeid on tänavusel aastal kohendatud seitsmel korral ning kolm neist on ujutud lühirajal. Osvald Nitski parandas aasta alguses kahel korral 1500 m vabaltujumise rahvusrekordit viies rekordnumbrid 15.15,25 peale ning parandades eelmist tippmarki pea 20 sekundiga. Lühirajal jõudis rahvusrekordini ka Gerda Pak, kes 200 m liblikujumises ujus enda elu esimese individuaalse Eesti rekordi.

Pikas basseinis oleme individuaalselt rekordite langemist näinud vaid Maria Romanjuki ja Alina Kendziori esituses. Baltimaade meistrivõistlustel viis Rio olümpialane Romanjuk 200 m rinnuliujumise tippmargi 2.31,29 peale. Möödunud aastal Romanjuk pikas basseinis ühegi rahvusrekordini ei küündinud seega on see hooaeg olnud juba edukam. Kendzior parandas USA-s enda nimele kuulunud 200 m seliliujumise rekordit ning jätkab seliliujumise valitsemist eestlannade seas. Tänavu on rekordid veel ujutud 4x50 m- ja 4x100 m kombineeritud teateujumistes ning seda naisujujate poolt.

Olem ja Lelle juhivad juunioride rekorditetabelit

Juunioride rekorditeni tänavusel aastal on küündinud vaid seliliujujad Veronika Olem ja Armin Evert Lelle. Olem on kahel korral ujunud juunioride rekordi 100 m seliliujumises ning sama palju rekordeid ka poole pikemal distantsil. Lelle see vastu on juunioride tippmarki parandanud kolmel korral ning need kõik on toimunud 200 m seliliujumises. Esialgset tippmarki on ta parandanud ligi kolm sekundit. Möödunud aastal 16 juunioride rekordit ujunud Kregor Zirk veel rekorditeraamatut individuaalselt avanud ei ole. 

Teateujumistes on püstitatud kolm uut rekordit. Nendest kõige silmapaistvam kahtlemata Ujumise Spordiklubi poolt, sest ei juhtu tihti kui ühe klubi sportlased rahvusrekordi enda nimele võtavad. See juhtus 4x50 m vabalt teateujumises, mida juhtis ei keegi muu kui Zirk. 

Niine sooloetendus noortetabelis

Enne maikuud ei olnud Joonas Niine ujunud ühtegi noorte rekordit enda karjääri jooksul. Juulikuu saabudes on ta noorte rekordeid ujunud aga kümnel korral. Nendest kolm sündisid lühirajal ning ülejäänud 50 meetri basseinis. Kõige enam on ta rekordeid nihutanud 100 m rinnuliujumises, mis on juhtunud viiel korral. Kolm rekordiparandust on sündinud 50 m rinnulidistantsil ja kaks 200 m rinnuliujumises.

Noorte rekordini tänavusel hooajal on jõudnud ka Kertu Kaare. Leedus toimunud sprindifestivalil viis ta 50 m vabaltujumise rekordi lühirajal numbriteni 25.93. Temal on võimalus taas noorte rekordini jõuda sel laupäeval algavatel Põhjamaade noorte meistrivõistlustel, sest Eesti meistrivõistlustel jäi teda pika basseini 50 m vabaltujumise rekordist vajaka vaid neli sajandikku. 

Ühesõnaga on täiskasvanute rekordeid ujutud tänavu seitsmel korral, juunioride tippmarke on kohendatud kümnel juhul ning noorte rekordite tabelis on muudatusi tehtud 11 korda. Kokku on hetkel poole aastaga ujutud 28 Eesti rekordit. Loodetavasti järgnevad kuus kuud on veelgi edukamad Eesti ujujate jaoks.

PÜSIGE LAINEL!