Otse põhisisu juurde

VÕIMAS NAINE! Pellegrini imeline medalite seeria sai jätku

Itaalia ujumise elav legend Federica Pellegrini võitis eile Ungaris peetaval MM-il kuldmedali 200 m vabaltujumises. See oli temale sel distantsil juba kolmandaks maailmameistritiitliks, kuid veelgi muljetavaldavam fakt on see, et ta on sel distantsil võitnud medali juba seitse MM-i järjest.

Pellegrini medalitesadu 200 m vabaltujumises sai alguse juba aastal 2005, kui ta oli alles 17-aastane piiga. Toona Montrealis peetud MM-il pälvis ta hõbemedali.

Esimese tiitlivõistluste medali võitis itaallana, aga 2004 aastal Ateena olümpiamängudel. Ta teenis 200 m vabaltujumises hõbemedali olles ise vaid 16-aastane. Esimene MM-i kuldmedal tuli aastal 2009 kui kodupubliku silme ees ta triumfeeris ning püstitas maailmarekordi 1.52,98, mis püsib tänase päevani. Teine kuldmedal tuli kaks aastat hiljem Shanghais ning kolmas nüüd Budapestis.

Siiski see imeline seeria enam ei jätku, sest peale ujumist sõnas Pellegrini Itaalia meediale, et ta enam sel distantsil rahvusvahelistel võistlustel ei stardi. "Need olid minu viimased stardid 200 m vabaltujumises," sõnas värske maailmameister. "Ma plaanin valida teistsugused distantsid endale tulevikuks." Järgmisel nädalal 29-aastaseks saav ujuja plaanib ilmselt hakata võistlema lühematel vabaltujumise distantsidel.

Seitse järjestikust MM medalit ühel distantsil on absoluutne rekord milleni pole küündinud ükski teine ujuja. Pellegrini karjääri on olnud muljetavaldav, ta on pikas basseinis võitnud kaks OM medalit, tulnud 5x maailmameistriks ja 7x Euroopa meistriks. Lühirajal on ta võitnud 14 medalit EM-idelt ning seitse medalit MM-idelt. Enda pika ja eduka karjääri jooksul on ta kaela saanud 36 tiitlivõistluste medalit. 

Pellegrini tulemused 200 m vabaltujumises MM-idel:

2005 - hõbemedal - 1.58,73
2007 - pronksmedal - 1.56,97
2009 - kuldmedal - 1.52,98
2011 - kuldmedal - 1.55,58
2013 - hõbemedal - 1.55,14
2015 - hõbemedal - 1.55,32
2017 - kuldmedal - 1.54,73

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.