Otse põhisisu juurde

Kaare ujus Euroopa noorte olümpiafestivali poolfinaalis uue Eesti noorte rekordi

Euroopa noorte olümpiafestivalil mis toimuvad tänavu Ungaris Györis jõudis täna hommikul naiste 100 m vabaltujumises poolfinaali uue Eesti noorte rekordi ujunud Kertu Kaare. Õhtul toimunud poolfinaalis parandas ta rekordit veelgi.

Kaare läbis 100 m vabalt eelujumises distantsi ajaga 58.22, millega ta ületas eile teateujumises enda poolt püstitatud Eesti noorte rekordi 15 sajandikuga. Eelujumistes näitas eestlanna paremuselt 13. aega.

Täna õhtul toimunud poolfinaalis ujus ta taas uue noorte rekordi saades ajaks suurepärase 57.94. Viimase kahe päeva jooksul on Kaare ujunud 100 m vabaltujumises kolm uut Eesti noorte rekordit. Paraku finaali uued rekordnumbrid ei viinud ning eestlanna saavutas 12. koha. Viimasena poolfinaali viis aeg 57.51. Poolfinaalide kiireim oli venelanna Polina Nevmovenko tulemusega 56.43.

Viimati jõudis Eesti naisujuja Euroopa noorte olümpiafestivalil poolfinaali aastal 2013, kui sellega said hakkama Kertu Ly Alnek ja Hannabel Aria. Nendest viimane saavutas 9. koha 100 m seliliujumises. Parim naisujujate tulemus pärineb, aga aastast 2003 kui Jelena Petrova saavutas 800 m vabaltujumises kuuenda koha. 

Kaare tuleb veel nendel võistlustel starti 50 m- ja 200 m vabaltujumises. Lühikesel sprindidistantsil on tal hea õnnestumise korral võimalus pääseda ka finaali ning ületada seni Petrovale kuulunud parim resultaat Euroopa noorte olümpiafestivalilt. 50 m vabalt on kavas ülehomme ehk neljapäeval. Homme on eestlastest Ungaris võistlustules Laura Kalvet (100 m rinnuli ja 200 m kompleksi), Katriin Hansalu (200 m selili), Alex Ahtiainen (200 m kompleksi), Laurika Lint (400 m vabalt), Mark Sovtsa (200 m rinnuli) ja Melissa Priidel (200 m kompleksi)

Kõik võistluste tulemused leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.