Oktoobris toimunud MK-sarja ajal alistas Ralf Tribuntsov 100 meetri seliliujumises 50-sekundi piiri ja sai poole lühemal maal esmakordselt jagu 23-sekundi needusest. Kuus suurt ajalist barjääri langeb ilmselt lähitulevikus veel, sest on need eestlastele käegakatsutavad.
Ujumises on teatud tähised, kus saab öelda, et nüüd ollakse vägagi eksklusiivses klubis või on jõutud aegadeni, mis on ümmargusemad kui poliitikute sõnavõtud. Heidame pilgu peale kuuele ajalisele barjäärile, miks nad erilised on ja kes nende autoriteks võiksid olla.
1. Meeste 50 m vabaujumise 21-sekundi piir
Kuna sissejuhatuses sai mainitud Tribuntsovi nime, siis lühirajal on tal veel üks "sein ees", aga loodetavasti mitte kauaks. Ta viis 50 m vabaujumise Eesti rekordi 21,12 peale ja ainult 13 sajandikku lahutab teda uuest sekundist.
Peamine kahtlusalune ongi Tribuntsov ise, sest sel hooajal on ta näidanud head stabiilsust. 21,12; 21,17; 21,22; 21,22; 21,28 on tema selle hooaja viis parimat sooritust. Kuigi tundub, et tegemist on ainult vormistamisega, siis sprindis, kus iga detail on kulla hinnaga, on see keerulisem kui väljapoole võib paistab.
Üks mees maailmas on läbi aegade ujunud ka alla 20-sekundi - Jordan Crooks (19,90 // 2024) -, kuid ülejäänud tippseltskond tiksub 20-sekundi sees. Kuigi ka 21,12 on maailma kontekstis tugev aeg, siis kui arvutada Tribuntsovi 100 m seliliujumise tulemuse väärtus 50 m vabaujumisse oleks aeg 20,55. Spordis oleksid ei maksa, aga lahe võrdlus ujumisnohikutele. Euroopas on seni 34 meest läbi aegade saanud aja alla 21-sekundi ning loodetavasti lisandub ka eestlane peagi sinna nimekirja.
2. Meeste 400 m vabaujumise 3:40 piir
400 meetri vabaujumise Eesti rekordi areng lühirajal on päris omapärane. 1980. aastal alistas Ivar Stukolkin 3:50 piiri ja ta oli 35 aastat ainus eestlane, kes antud "klubi liige" oli. Aastal 2015 tuli toona 16-aastane Kregor Zirk, kes esmalt viis rekordi 3:48,34ni ja on seejärel tippmarki mitmel korral nihutanud. Mullu kirjutas ta rekordnumbriteks 3:40,60.
Seega 45 aastat pärast Stukolkini 3:50 alistamist, saame me rääkida, et eestlane on peagi murdmas 3:40 piiri. Ääremärkusena tasub lisada, et Zirk ja Stukolkin on endiselt ainsad eestlased, kes 3:50st jagu saanud. 400 meetri distantsi edukaks läbimiseks on mõistagi vaja head vastupidavust ja ka kiirust, kuid vähem tähtsam ei ole taktika.
Kui me vaatame Zirki 400 m vaba ujumiste ajalugu, siis tema Eesti rekordi ujumises ei olnud 200 meetri vaheaeg sugugi karjääri kiireim. Tegelikult leiame lausa neli ujumist, kus ta on esimest distantsi poolt kiiremini alustanud, aga nagu mainitud, siis olenevalt taktikast võib aeg olla nii 3:39 kui ka 3:42. Saame näha kui tugevaks Zirk lõpuks selle ala Eesti rekordi krutib.
3. Meeste 50 m liblikujumise 22-sekundi piir
Kui panna Daniel Zaitsevi 50 m liblikujumise rahvusekord 22,15 hoopis sama pika vabaujumise sprindi Eesti kõigi aegade edetabelisse, siis oleks tegemist paremuselt kaheksanda tulemusega. See fakt eraldi on juba päris muljetavaldav.
Aeg 22,15 on kahtlemata üks tugevamaid rahvusrekordeid ja 22-sekundi piir on lähedal. Zaitsev ujus mullu 22,28 ning tõestas, et antud barjääri langemine on ühe ideaalse ujumise kaugusel. Seni on ajaloos ainult 13 ujujat, kes 50 m liblikujumises suutnud saada aja 21-sekundi sisse. Nendest ainult viis on Euroopa ujujad.
Päris pöörane on ka fakt, et Zaitsev on sellel alal viinud rahvusrekordi 23,74 pealt lausa 22,15ni. 1,59 sekundit 50 meetri distantsil, see on ujumises mõõdetav lausa kahe kalendriga. Kokku on ta Eesti rekordit sel alal nihutanud kümme korda.
4. Naiste 50 m rinnuliujumise 29-sekundi piir
Maailmas on läbi aegade olnud ainult kuus naist, kes on 50 meetri rinnuliujumises saanud kirja aja alla 29-sekundi. Antud barjääri alistamisega tõuseks Eneli Jefimova väga haruldasse klubisse ning sinna on jäänud veel üks tibusamm.
Jefimova karjääri kolm parimat aega on 29,10; 29,12; 29,13 ehk antud piir on vaid ühe pisikese liigutuse taga kinni. Teoorias lihtne öelda, aga reaalsus näitab, et ainult kuus naist on sellega seni ajaloos hakkama saanud. Muide, ainult kaks eurooplannat - Ruta Meilutyte (28,37) ja Benedetta Pilato (28,81).
Järgmine võimalus tuleb 18-aastasel Eesti ujujal detsembri alguses peetaval lühiraja EMil. MK-sarjas sai ta kirja 29,33 ning kui kõik hästi läheb, siis kolm võimalust selleks Poolas on. Eelujumine, poolfinaal ja finaal!
5. Meeste 200 m liblikujumise 1:50 piir
Teistkordselt tuleb tabelis juttu Kregor Zirkist, sest ka 200 m liblikujumises on ta haruldase saavutuse lävel. 10 aastat tagasi esmakordselt lühirajal selle ala Eesti rekordi (1:58,24) ujunud Zirk on tippmargi viinud maailma tippklassini 1:50,39.
Seni on ainult kuus eurooplast läbi aegade saanud aja alla 1:50 ehk õhk on vägagi hõre. Üleüldse on 16 meesujujat suutnud näidata selliseid tulemusi. Zirk on enda karjääris nihutanud 200 m liblikujumise lühiraja Eesti rekordit 11 korda ning ka käimasoleval hooajal on tema fookus seotud just antud distantsiga.
Sarnaselt Jefimovale on parim võimalus barjääri alistamiseks lühiraja EMil, kus kõrvalradadel on paar meest, kes on varasemalt 1:50 piiril selja prügiseks teinud. Mis saaks veel magusam olla kui näiteks medal ja piiri alistamine, aga ärme rutta sündmustest ette, kuid samas võimatu see ka ei ole!
6. Meeste 100 m liblikujumise 50-sekundi piir
Läbi ajaloo on Eesti ujujad lühirajal 100 meetri distantsil esmakordselt 50-sekundi piiri alistanud kahel korral. Indrek Sei tegi otsa lahti 1993. aastal vabaujumisega ning Ralf Tribuntsov alles hiljuti seliliujumises. Järgmine kandidaat on liblikujumine.
Kui teiste alade puhul on üks selge favoriit, kes antud barjääri võiks murda, siis 100 m liblikujumises võib õhku visata päris mitu nime. Eesti rekordimees Daniel Zaitsev (50,48), aga tema fookus on liikunud 50 meetri distantsidele, mis muidugi ei välista edukat 100 meetrit. Tavabasseinis oleks see keerukam, aga lühirajal on Zaitsevi näol tegemist maailma tippklassi kuuluva veealuse ujujaga.
Kregor Zirk (50,64) oli esimene, kes alistas 52- ja 51-sekundi piiri. Viimastel aastatel ei ole ta 100 m liblikujumist väga tõsiselt ette võtnud, aga heade asjade kokkulangemisel on tal kindlasti kvaliteeti seda 50-sekundi piiri rünnata. Tribuntsov on tõestanud, et lühirajal kestab ta 100 meetrit tänu enda tugevale veealusele osale ära, aga tiitlivõistlustel selle ala ujumine väga loogiline tema jaoks ei ole, sest tal on nii palju teisi paremaid distantse.
Siiski võib Tribuntsov kuskil üllatuse sepistada. Eelmise aasta oktoobris ujus ta 51,43, samal võistlusel sai kirja 100 m seliliujumises 51,30. Kuna seliliujumise tippmark on nüüd 49,92, siis seda vägagi ekstravagantset loogikat järgides on võimalused olemas. Omad võimalused on kindlasti ka Alex Ahtiainenil, kelle tippmark on praegu 51,28. Saab olema äärmiselt põnev jälgida, et kas keegi nendest ujujatest saab tippmargi enda nimele või tuleb kaardipakist hoopis jokker.