Viimati mullu detsembris ametlikul ujumisvõistlusel startinud Kregor Zirk lõpetab reedel enam kui 10 kuud kestnud võistluspausi. Hollandis peetaval mõõduvõtul kastab eestlane varbad vette ka enda põhialadel, kuid mis tulemused tähistaksid olümpiafinalisti jaoks edukat comebacki?
Enne analüüsi juurde sukeldumist. 24.-26. oktoobrini Hollandis peetav mõõduvõtt on kohalikele oluline võistlus, sest selguvad lühiraja EMile pääsejad. Lisaks Zirkile hüppavad vette ka mõned välismaa superstaarid nagu olümpiavõitjad Tom Dean ja Duncan Scott, kuid suurem osa koosneb ikkagi hollandlastest.
Eelringidest pääseb finaali minimaalselt kaheksa hollandlast ja maksimaalselt kaks välismaalast. Finaalis kasutatakse 10 rada. Heites pilgu stardinimekirjadele, siis ei saa Zirkil finaali pääsemisega mingeid probleeme olema ning suurim duell toimub eestlasel iseenda ja stopperiga.
26-aastane ujuja on startimas 100-200-800 m vaba- ja 200 m liblikujumises. Väikese mööndusega tuleb mainida, et 800 meetri distantsi sees läheb ta suure tõenäosusega püüdma head aega 400 meetri vabaujumises, sest nendest viimane on üks Zirki põhialadest. Kuna ajakava poolest "õige" 400 m vaba- ja 200 m liblikujumine kattuvad, siis tuleb leidlik olla.
Mis tulemused tähendaksid edukat comebacki?
Edukas tulemus on võrdlemisi suhteline ning tähendab kõigi jaoks midagi erinevat, aga meie üritame seda vaadelda mitme erineva nurga alt. Kuhu maanduks ta potentsiaalselt maailma tippujujate konkurentsis, mis tulemused oleksid võrdväärsed samal ajal toimuva MK-etapi poodiumiga. Lisaks vaatame lühiraja EMi suunas ja analüüsime eurooplaste tulemusi tänavusel hooajal ning selle põhjal saame järeldada, et mis aegu suudaks Zirk hooaja esimesel võistlusel näidata.
Kõige olulisemad numbrid on seotud 200 meetri liblikujumisega, sest see on primaarne distants. Tuues võrdluse MK-etappidega, siis poodiumile pääsemiseks tuli esimesel etapil ujuda 1:52,06 ja teisel etapil 1:51,53. Isegi kui võtame veel sammu tagasi, siis aeg alla 1:53 tähendaks väga kõrget taset hooaja varajases faasis.
Eelmisel aastal alustas Zirk oktoobris hooaega 1:54,10ga. Samas nädal hiljem ujus juba 1:52,58 ning detsembris toimunud lühiraja MMil sai kirja Eesti rekordit tähistava 1:50,39. Ka selle põhjal on pluss 3-4 sekundit isikliku tippmargiga võrreldes väga positiivne algus. Ääremärkusena tuleb lisada, et Hollandis teiste meeste isiklikud rekordid on väga tagasihoidlikud, mis ka võib aega mõjutada.
Tänavu on maailmas 1:53 piiri alistanud kuus meest ja 1:54st saanud jagu kümme ujujat. Väga positiivseks võikski lugeda Zirki puhul 1:54 barjääri jagu saamisest ning kui aeg peaks olema veelgi kiirem, siis see on ainult boonus. Ka lühiraja EMi silmas pidades on eurooplased see hooaeg vähemalt seni olnud võrdlemisi tagasihoidlikud.
Noe Ponti (1:49,32) on ainsana jagu saanud 1:50 piirist, kuid tema startimine sel alal lühiraja EMil on 50-50 võimalustega. Sealt edasi tuleb tükk tühja maad ja talle järgnevad Federico Burdisso (1:52,06), Alberto Razzetti (1:52,68) ja Krzysztof Chmielewski (1:53,15). Euroopas on tänavu 1:54 piiri alistanud viis sportlast, mis veelgi kinnitab fakti, et sellesarnane tulemus tähendaks absoluutset tippklassi.
Kuidas läheb vabaujumises?
Vabaujumised ehk 100-200-400 meetri distantsid reedavad erinevaid teadmisi. Põnevaim on 400 meetri ujumine, mis annab hea ülevaate Zirki vastupidavusest. 100 meetrit ütleb tema sprindivõimekuse kohta, aga ujumistulemusi analüüsides on alati vaja mõista konteksti. Kas keskmaa ujuja, nagu Zirk on, peab oktoobris olema elu parima sprindikiirusega? Ei pea.
Mullu viis Zirk 400 m vabaujumise Eesti rekordi 3:40,60ni. Euroopas on tänavu sellest ajast kiiremad olnud vaid kolm sportlast. Aeg 3:43-3:44 oleks väga positiivne märk, et vastupidavus on heal tasemel. Euroopa hooaja kuuenda mehe aeg on näiteks 3:43,03 ja seitsmenda 3:45,08.
200 meetri vabaujumises ei ole eurooplased see hooaeg veel suurt tulevärki näidanud. Võttes aluseks tänavuse hooaja edetabeli ja Zirki viimaste aastate tulemused, siis aeg 1:44 sees oleks väga viisakas sissejuhatus. Eesti rekord on numbritega 1:42,97. 100 meetri vabaujumises on veidi mõttetu "head tulemust" ennustada, sest antud distants on täiend teistele ja aja olulisus ei ole nii primaarne.
Edukas comeback oleneb ka teistest komponentidest. Väga oluline on lihtsalt naasta võistluskarusellile, sest olles ligi aasta sellest eemal, siis pisikesed detailid tuleb taas meelde tuletada ning ämblikuvõrgud maha raputada. Oluline on kogeda seda mõnusat närvipinget, mis stardipuki taga tekib ja seda omaks võtta. Lõppkokkuvõttes on tegemist sammuga Euroopa lühiraja meistrivõistluste suunas, mis leiab aset 2.-7. detsembrini.