Jõutreener Ailer Mõtsari panus Kregor Zirki edusse, Baltikumi unikaalseim jõusaal ja soovitus noortele ujujatele
Olümpiamängude finalisti Kregor Zirki on viimased neli aastat abistanud jõutreenerina tegutsev Ailer Mõtsar, kelle mõttemaailm, teod ja tahe end teostada võrdub maailma tipptasemega. Intervjuus avaldab Mõtsar seniteadmata fakte koostööst Zirkiga, tutvustab enda metoodikat, räägib Baltikumi kõige unikaalseimast jõusaalist ja annab soovitusi noortele ujujatele.
2021. aasta jaanuaris alustas Kregor Zirk koostööd Mõtsariga, mis algas katseperioodiga, et näha kas sportlane sobib treenerile ja vastupidi. Pärast Tokyo olümpiale kvalifitseerumist ja seal taasiseseisvunud Eesti parima tulemuse ujunud Zirk alustas järgmist olümpiatsüklit juba olukorras, kus Mõtsar oli hindamatu tiimiliige.
Mõtsari ja Zirki koostöö mõistmiseks tuleb minna eelmise sajandi lõppu, sest aastal 1996 nägi toona 9. klassis käinud Ailer esimest korda jõusaali. Läbi nalja nimetab ta end kolmanda generatsiooni rauaarmastajaks. "Minu vanaisa oli sepp, isale meeldivad metallitööd ja mulle meeldib raua tõstmine." Treeneritöö juurde jõudis ta 2012. aastal, kui läbis Eestis esimese koolituse, kuid sai kohe aru, et see pole päris see, mida ta otsib.
Vaadates maailmas ringi, siis tõusis pidevalt esile üks nimi - Charles Poliquin. "Mul oli au temaga kolm korda kohtuda seminaridel enne tema surma, kaks korda neist lausa Tallinnas. Tänaseks olen ma läbinud palju tema süsteemi koolitusi ja seminare, aga kindlasti ei ole ma veel valmis treener," jääb Zirki jõutreener tagasihoidlikuks. "Õnneks on palju õppida, mis teeb selle ala tervikuna mulle isiklikult väga huvitavaks. See pidev areng ja uute teadmiste omandamine hoiab mind motiveerituna."
Mõtsar jätkab mõttelõnga harutamist: "Mind võlub see, et saan teisi aidata, lahendada erinevaid probleeme ja läbi selle saavutada tulemus. Minu igapäevane töö on tavaliste inimestega, kellel suuremad sportlikud ambitsioonid puuduvad. Tippsportlastega tegelen suuresti hobikorras, aga minu jaoks pakub see päris palju võimalust eneseteostuseks. See on nagu kahe maailma vahel tasakaalu leidmine - igapäevaselt aitan inimesi, kes tahavad lihtsalt paremini end tunda ja liikuda, aga samal ajal saan panustada ka maailmatasemel sportlaste edusse."
Zirki juures üllatas Mõtsarit kõige enam...
Vaadates tagasi koostööle Kregor Zirkiga sõnab jõutreener, et ujuja tuli tema juurde päris heas tasakaalus ehk otseselt midagi ei karjunud. "Tavaliselt ma nii head pilti ei näe," märgib 43-aastane mees, aga lisab, et esimesed kaks aastat oli eesmärk üldise jõupõhja ja tasakaalu ladumine. "See on alus, millele saab hiljem ehitada spetsiifilisemaid võimeid."
Mõtsar selgitab, et tema hindab arengut mitmel tasandil. "Esiteks strukturaalne tasakaal ehk kas mõlemad kehapooled on võrdselt tugevad, funktsionaalne jõud erinevates nurkades ja liikuvusulatustes, õlgade tervis ja stabiilsus, kehatüve tugevus ning jõunäitajad põhiliigutustes." Siiski saab kolmanda generatsiooni rauaarmastaja aru, et kõige olulisem parameeter on see, kuidas füüsiline areng kajastub basseinis. "Kui see ei tee teda (toim.- Kregorit) kiiremaks või vastupidavamaks, siis me teeme midagi valesti. Pärast üldise jõubaasi laotamist hakkasime sisse tooma plahvatuslikumaid elemente ja ajastust vastavalt eesoleva võistluse tähtsusele," avab treener protsessi tagamaid.
Koostöö Zirki ja Mõtsari vahel ei ole mingi traditsiooniline, sest ujuja rändab üle kogu maailma erinevates treeninglaagrites, mis nõuab kahe mehe vahel usaldust ja aktiivset suhtlust. Ailer avaldab, et pool aastat enne Pariisi olümpiat ei kohtunud nad Kregoriga füüsiliselt mitte kordagi, aga tulemust mäletavad kõik. "Loomulikult eelistaks ma igapäevaselt kõrval olla, aga Eesti spordis ei ole see põhimõtteliselt võimalik. Kogu töö tegime ära onlines," lisab ta.
Lähiajal on Mõtsaril plaanis kaasata rohkem tehnoloogiat, et distantsilt töötamine oleks veelgi efektiivsem. "Kvaliteeti on plaanis parandada läbi selle, et ma näen reaalajas andmeid jõutreeningute kvaliteedi osas, olenemata sportlase asukohast. See annab mulle kohese ülevaate, et kuidas treening läks ja kas koormused olid õiged. See võimaldab kohandada kavasid reaalajas ja olla veel efektiivsem, isegi kui me füüsiliselt koos ei ole."
Küsides mis on olnud kõige üllatavam koostöös Kregoriga, siis kiitusega treener kitsi ei ole. "Mitte lihtsalt töö tegemine kui selline, kuivõrd targa ja süsteemse töö tegemine, kus on korralik meeskond taga. Kui palju te Eesti sportlasi teate, kelle meeskonnas on 10+ inimest," viskab Mõtsar õhku küsimuse. "Kregor on oma loomuselt väga kirglik ujumise suhtes ja kindlasti hoolitseb ta Eesti ujumise käekäigu eest veel pikka aega ka pärast sportlaskarjääri lõppu. See ei ole lihtsalt isiklik ambitsioon, vaid laiem missioon. See sügavam eesmärk ja kirg on see, mis teeb temast erilise - ta ei mõtle ainult enda tulemustest, vaid tahab luua eeskuju ja süsteemi, mis aitab ka teisi."
Mees nagu kantrilaul ja Baltikumi kõige unikaalsem jõusaal
Tartus sündinud jõusaalihundi viis kunagi töö Jõgevale ja ta sõnab, et ta on nagu kantrilaul - kui linnas on foor, siis see on minu jaoks liiga suur. "Logistiliselt on tegemist mõnusalt väikese linnaga - lapse kool ja lasteaed on maja taga, mille kõrval kaks staadionit, spordikeskus, raamatukogu jne. Kõik vajalik on käeulatuses. See keskkond võimaldab mul keskenduda sellele, mis on oluline, ilma linnaliku lärmita. Väikelinna ilu seisneb lihtsuses ja praktilisuses," lausub mees poeetiliselt.
Igapäevaselt võtab Mõtsar kliente vastu Jõu ja Tervise Seltsi nime kandvas spordiklubis, mida ta ise kirjeldab pigem kogukonda inimestest, kes mõtlevad samamoodi. Ta on loonud Baltikumi ühe kõige unikaalsema jõusaali. Mõtsar on mõelnud isegi elementidele, mis jäävad alla uhketele jõusaalikettidele suurtes linnades.
"Reaalajas jälgime volatiilseid orgaanilisi ühendeid, CO2 ja õhuniiskust, sest need on parameetrid, mis mõjutavad otseselt sooritust ja taastumist. Lisaks on saali akendele paigaldatud antiallergeensed aknavõrgud, oluline eriti kevadel, suve hakul. Lõunapoolsed suured aknad, kust saame rohkelt loomulikku valgust, mis toetab närvisüsteemi. Helisüsteem on ruumikorrektsiooniga - heli on optimeeritud ruumi akustikale, mis tavaliselt jõusaalis loob teatud väljakutsed - aga muusika loob treeningut toetava atmosfääri," kirjeldab Mõtsar, kelle jõusaal asub kohalikele tuttavas Virtuse Spordimajas.
Mõtsar räägib, et saalis on eelkõige mõeldud funktsiooni peale. Neil on olemas kaks erinevat saali, üks on mõeldud üldkasutajatele ja teine personaaltreeningute tarbeks, kuhu pääseb maksimaalselt ühel ajal harjutama kuus inimest, et tagada kvaliteet.
"Meil on rohkelt spetsiifilist erivarustust, mikrokaalud kangidele ja hantlitele, mis võimaldab väga täpseid progressioone. Plahvatusjõu analüüsimise seade, millega saame minutitega määrata staatilise- ja dünaamilise plahvatusjõu ja arvutada nende suhte," selgitab ta. "Enamus varustust on duubeldatud, et ei peaks teiste taga ootama. See on töösaal, meil pole kõik ühes stiilis treeningvarustus, vaid eelkõige on saalis mõeldud funktsiooni peale. Funktsioon loob organi - see on põhimõte, mille järgi kõik on üles ehitatud. Iga detail teenib eesmärki, mitte esteetikat."
Ülehinnatud harjutused jõusaalis ja kolm kohustuslikku baasharjutust
Muidugi ei saa intervjuud lugeda terviklikuks kui mitte uurida erinevate harjutuste kohta. Viies jutu kolme baasharjutuse peale mida Mõtsar soovitaks igale ujujale, siis jõutreener märgib, et see sõltub veidi ujumisstiilist, aga kõige tähtsam lihas spordis on alaselg.
"Alaselg on keha vundament ja stabiilsuse allikas," alustab ta kirjeldamist. "Sealt edasi tõmmetes tugevus - see on ujumises otseselt rakendatav ja arendab õigeid lihasgruppe. Surumistes ei tohi üle teha - jällegi vastavalt ujumisstiilile on surumise nurkadel minu jaoks teatud loogika. Ja lõppu see sama õla jutt - ehk ka Kregori iga ülakeha kavas hoiame sees õlatervist silmas pidavaid elemente. Need on pidevalt sees."
Õlatervis on teema, mis tuleb intervjuu ajal mitu korda esile ja Mõtsar tunnistab, et see on ujujatele väga oluline varasest east. "Kui sellega ei tegeleta, siis varem või hiljem makstakse selle eest hinda. See on asi, mida ei saa ignoreerida ega lükata edasi," paneb Mõtsar antud teema kõikidele treeneritele südamele.
Suuremaid murekohti näeb ta ka teistes kohtades ning toob välja, et tema hinnangul liiga vara tahetakse kasutama hakata nö. spordispetsiifilisi harjutusi, arvestamata sealjuures sportlase vanust, kasvu, treeningstaaži. "Sportlane peab olema tugev ja tasakaalus - jõud on kõikide kvaliteetide ema," jutustab Mõtsar. "Kui sportlane on tugev, siis sinna saab igasugu kvaliteete peale laduda."
 |
| Mõtsar koolitab end maailma tipptreenerite käe all. Vasakul Pierre Roy, Charles Poliquini üks esimesi mentoreid. Pildil ka Cameron McEvoy liikuvustreener Matt Smith (üleval keskel) |
Urgitsedes Mõtsari mõttemaailmas veelgi sügavamale, siis palusin välja tuua mõned ülehinnatud harjutused jõusaalis, mis tema hinnangul ujujate jaoks ülemäära efektiivsed ei ole. Enne vastamist ütles ta, et siiski on alahinnatud harjutusi rohkem, mida ei kasutata piisavalt, sest neid ei ole Instagramis või ei ole populaarsed.
"Ülehinnatud harjutustest tooksin välja klassikalise sirge kangiga maast jõutõmbe. Enda kavades kasutan seda üliharva, sest risk-to-reward suhe on kehv harjutuse valesti tegemise korral," ütleb treener ja lisab, et on ohutumaid alternatiive. "Horisontaalist surumine (bench press) - reeglina suhteliselt väikese ülekandega ujujatele. Ma soovitaksin kangiga surumisi võimalikult pikalt edasi lükata, sportlane peab olema tasakaalus mõlema käega. Kui ta jõuab kangiga näiteks 80kg suruda 8x, siis peab suutma ka 40+40kg 8x hantlitega."
Üle keskmise ujuja ja soovitus noortele
Mõistagi ei saa intervjuu ajal mööda küsimusest, et kui hästi rauaväänaja ise vees liigub, aga olles olnud aktiivne vabatahtlik merepäästja, siis vastuseks on üle keskmine. "Aga ujumise tehnikatest kui sellistest ei tea ma tõepoolest midagi. Ma oskan ujuda funktsionaalselt ja ohutult," muigab Mõtsar.
Kuna jõutreeningud on Eesti ujumises vägagi alahinnatud ning neid viivad reeglina läbi ujumistreenerid, kes ei sukeldu eriala peensustesse ja seal omakorda veel detailidesse, siis mis võiks olla sõnum noortele tippu pürgivatele sportlastele?
"Esimene mõte - alates 12-aastaselt võiks süsteemsema jõutreeninguga alustada," märgib ta alustuseks. "See loob vundamendi ja nagu tavatses Charles Poliquin öelda, et mida laiem on sportlase põhi, seda kõrgemaks saab ehitada sportlase tipu."
"Kui kõik õigesti teha, siis sportlase täielik jõupotentsiaal avaldub jõutreeningu seitsmendal treeningaastal. See on bioloogiline fakt ja seda protsessi ei saa kiirustada. Iga aasta ehitab eelmise peale ja kõik on oluline," lisab ta.
Mõtsari põhisõnum noortele oleks mitte kiirustada, mitte jätta vahele põhja loomist, teha asju õigesti ja õiges järjekorras. "Leia endale treener või süsteem, mis mõistab pikaajalise arengu põhimõtteid. Jõusaal ei ole ujumise alternatiiv ega konkurent - see on investeering, mis väljendab end basseinis. Ja kui sa oled kannatlik, järjekindel ja usud protsessi, siis tulemused tulevad," lausub Eesti ujumise kõige edukam jõutreener lõpetuseks.