Ujumise MK-sarjas jõudis lõpule teine etapp, kus Ralf Tribuntsov murdis kolmel alal finaali ja saavutas parimas ujumises neljanda koha. Kui avaetapil kohendati vaid ühte ilmarekordit, siis Westmonti etapil langes neli maailmarekordit.
Kõrgetasemeline aeg andis eestlasele tihedas konkurentsis neljanda koha. Tribuntsov on tänavu suutnud selgelt viia ennast uuele tasemele ning selle kinnituseks on nii rahvusrekord kui ka stabiilsed heast klassist resultaadid.
50 meetri vabaujumises läbis rakverelane kaks basseinipikkust tulemusega 21,22. Tasub märkida, et see oli kolmas kord Tribuntsovi karjääri jooksul kui ta sellise aja välja ujus. Kiirem on ta olnud vaid korra - esimesel etapil Carmelis (21,12) - ja viis Eesti kõigi aegade kiireimat tulemust on Tribuntsovi nimel. Teisel MK-etapil andis aeg 21,22 kuuenda koha.
Kolmanda finaalikoha ujus Tribuntsov välja 50 m liblikujumises, kus stopper peatus 22,63 peal. See tähistab ühtlasi tema isiklikku rekordit enam kui kahe kümnendikuga. Finaalis sai ta kirja veidi aeglasema tulemuse 22,75 ning kokkuvõttes kaheksas koht. Eesti rekord 22,15 kuulub Daniel Zaitsevi nimele aastast 2022.
Kuigi Eesti rekordeid ei langenud, siis Tribuntsov oli eelnevalt sellega ka ujumissõbrad ära hellitanud, sest igal võistlusel ta mõne tippmargi ujus. Peab vaatama ka suuremat pilti ning eriti põhialal - 50 m selili - suutis ta näidata väga kõrget taset. Lõppeesmärk on lühiraja EM ning kõik vajalikud ämbrid tuleb enne läbi kolistada, kuid ämbrite kolistamisest on Tribuntsov seni MK-sarjas olnud päris kaugel, vastupidi.
Avaetapil kokkuvõttes 18. kohaga lõpetanud ja 4200 dollarit teeninud eestlane teisel etapil 20 parema sekka ei mahtunud. Tribuntsov saavutas 25. koha. Kuna punktisüsteem on karm, siis 50 m liblikujumise kaheksas koht võttis aktsiad alla. Oleksid spordis ei maksa, kuid kui ta oleks liblikujumise finaalis olnud viies või vabaujumises viies ja liblikujumises kuues, siis oleks esimese kahekümne sekka mahtunud.
Maailmarekordite sadu Westmontis
Avaetapil nägime kuidas Gretchen Walsh ujus 50 m liblikujumises ühe kõige muljetavaldavama maailmarekordi, mis kunagi nähtud. Teisel etapil jõudsid ilmarekordini lausa neli sportlast.
Nii mõnigi maailmarekord oli vägagi ikooniline. Mollie O'Callaghanist sai esimene naisujuja, kes alistanud 200 m vabaujumises 1:50 piiri. Ta sai kirja 1:49,77 ja sõnas peale ujumist, et viimasel etapil proovib tippmarki veelgi kohendada, sest on nii palju asju mida saab parandada. Rekordi napsas ta Kregor Zirki treeningkaaslaselt Siobhan Haughey'lt, kelle rekord 1:50,31 püsis 2021. aastast.
Paarkümmend minutit peale O'Callaghani sooritust hüppas vette ameeriklanna Regan Smith, kes peatas 100 m seliliujumises stopper 54,02 peal. Sellega kordas ta enda poolt mullu lühiraja MMil ujutud rekordit, aga kuna rekordi kordamine läheb maailmarekordi alla, siis sai ka tema 10 000 dollari suuruse tšeki.
Päris palju juhtus viimasel päeval ja ujumissõpradele oli tegemist suure maiuspalaga. Naiste 200 m seliliujumises noolis järjekordset võitu Regan Smith, kelle nimel oli ka maailmarekord 1:58,04, kuid vastas oli tal maailma parimaks seliliujujaks peetav Kaylee McKeown. Tänavu MK-sarjas on Smith olnud teravamas vormis ja saanud McKeowni vastu ka paar võitu, mis olid esmakordsed alates aastast 2019.
Naiste 200 m selili finaalis alustas McKeown kõige teravamalt ning tegi otsustava lükke kolmandal 50 meetril. Kuigi Smith tuli nagu rong viimasel basseinipikkusel järele, siis sai McKeown napilt käe esimesena vastu seina ajaga 1:57,87. Smith finišeeris neli sajandikku hiljem ehk mõlemad naised oli kiiremad kehtivast maailmarekordist.
Kate Douglass tõestas taas, et miks tema on just maailma kõige mitmekülgsem ujuja, kuigi Summer McIntoshil võib midagi selle vastu olla. Douglass ujus 100 m vabaujumise distantsi ajaga 50,19 ja ületas kuue sajandikuga Austraalia legendi Cate Campbelli nimel olnud tippmargi aastast 2017.
Ameeriklanna nimel on lühirajal nüüd 100 m vabaujumise, 200 m rinnuli- ja kompleksujumise maailmarekordid. Nii eriilmelist pagasit ei ole hetkel ühelgi naisujujal, kuigi McIntosh on dominantne, siis ta on selgelt parim keskmaa distantsidel.
Kolmas etapp Torontos
Lisaks Tribuntsovile tegi Westmonti etapi kaasa tänavu USA ülikooli siirdunud Georg Filippov, kes hüppas vette 50/100 m vaba- ja 50 m liblikujumises. Nendest viimasel sai ta kirja 24,29 ja lõpetas 39. kohaga. 50- ja 100 m vabaujumises näitas tabloo eestlasele vastavalt 23,15 ja 49,60.
Nüüd liigub ujujate seltskond põhja poole ja üle piiri, sest viimane etapp peetakse Torontos. Kuigi esialgselt pidi maailma parim naisujuja Summer McIntosh tegema kaasa kõik etapid, siis teadmata haiguse tõttu ta kõikidest osavõistlustest loobus. Veidi jääb Toronto ujumispublik pika ninaga, kuid tundub, et tippujujad on päris korraliku hoo üles saanud ja nii mõnigi maailmarekord võib veel kukkuda.
Teisel etapil oli lisaks maailmarekorditele veel mitmeid suurepäraseid sooritusi. Nagu näiteks Hubert Kosi 100 m seliliujumise võiduaeg 48,78. Maailmarekord on hirmkõva 48,33, mis kuulub toonasele lühiraja spetsialistile Coleman Stewartile. Gretchen Walsh ujus 50- ja 100 m liblikujumistes väga tugevad ajad, kuid tema enda maailmarekordid on lihtsalt nii absurdsed. Lani Pallister on head kiirust näidanud 400-800-1500 m vabaujumises, nendest viimasel jäi tal Katie Ledecky maailmarekordist vajaka 5,5 sekundit.
Toronto etapp algab neljapäeval 23. oktoobril ja saab lõppakordi laupäeval 25. oktoobril.
Päris palju juhtus viimasel päeval ja ujumissõpradele oli tegemist suure maiuspalaga. Naiste 200 m seliliujumises noolis järjekordset võitu Regan Smith, kelle nimel oli ka maailmarekord 1:58,04, kuid vastas oli tal maailma parimaks seliliujujaks peetav Kaylee McKeown. Tänavu MK-sarjas on Smith olnud teravamas vormis ja saanud McKeowni vastu ka paar võitu, mis olid esmakordsed alates aastast 2019.
Naiste 200 m selili finaalis alustas McKeown kõige teravamalt ning tegi otsustava lükke kolmandal 50 meetril. Kuigi Smith tuli nagu rong viimasel basseinipikkusel järele, siis sai McKeown napilt käe esimesena vastu seina ajaga 1:57,87. Smith finišeeris neli sajandikku hiljem ehk mõlemad naised oli kiiremad kehtivast maailmarekordist.
Kate Douglass tõestas taas, et miks tema on just maailma kõige mitmekülgsem ujuja, kuigi Summer McIntoshil võib midagi selle vastu olla. Douglass ujus 100 m vabaujumise distantsi ajaga 50,19 ja ületas kuue sajandikuga Austraalia legendi Cate Campbelli nimel olnud tippmargi aastast 2017.
Ameeriklanna nimel on lühirajal nüüd 100 m vabaujumise, 200 m rinnuli- ja kompleksujumise maailmarekordid. Nii eriilmelist pagasit ei ole hetkel ühelgi naisujujal, kuigi McIntosh on dominantne, siis ta on selgelt parim keskmaa distantsidel.
Kolmas etapp Torontos
Lisaks Tribuntsovile tegi Westmonti etapi kaasa tänavu USA ülikooli siirdunud Georg Filippov, kes hüppas vette 50/100 m vaba- ja 50 m liblikujumises. Nendest viimasel sai ta kirja 24,29 ja lõpetas 39. kohaga. 50- ja 100 m vabaujumises näitas tabloo eestlasele vastavalt 23,15 ja 49,60.
Nüüd liigub ujujate seltskond põhja poole ja üle piiri, sest viimane etapp peetakse Torontos. Kuigi esialgselt pidi maailma parim naisujuja Summer McIntosh tegema kaasa kõik etapid, siis teadmata haiguse tõttu ta kõikidest osavõistlustest loobus. Veidi jääb Toronto ujumispublik pika ninaga, kuid tundub, et tippujujad on päris korraliku hoo üles saanud ja nii mõnigi maailmarekord võib veel kukkuda.
Teisel etapil oli lisaks maailmarekorditele veel mitmeid suurepäraseid sooritusi. Nagu näiteks Hubert Kosi 100 m seliliujumise võiduaeg 48,78. Maailmarekord on hirmkõva 48,33, mis kuulub toonasele lühiraja spetsialistile Coleman Stewartile. Gretchen Walsh ujus 50- ja 100 m liblikujumistes väga tugevad ajad, kuid tema enda maailmarekordid on lihtsalt nii absurdsed. Lani Pallister on head kiirust näidanud 400-800-1500 m vabaujumises, nendest viimasel jäi tal Katie Ledecky maailmarekordist vajaka 5,5 sekundit.
Toronto etapp algab neljapäeval 23. oktoobril ja saab lõppakordi laupäeval 25. oktoobril.