Möödunud nädalavahetusel ujus Ralf Tribuntsov lühirajal ehk 25 meetri basseinis kaks Eesti rekordit. See pani mõtlema, et millised riigi rekordid veel ripuvad niidi otsas. Tegelikult on päris mitmeid tippmarke, mille ületamise tõenäosus on väga suur.
1. Meeste 100 m seliliujumine
Aga alustame seda nimekirja siiski Ralfist endast, sest möödunud nädalavahetusel oli kavas tal ujuda ka 100 m selili, kuid edukad stardid eelmainitud distantsidel panid ta koos treeneriga sellest alast siiski loobuma.
Mullu viis Ralf selle ala rahvusrekordi 50,25ni ja ta on ka ainus Eesti ujuja, kes saanud aja alla 51-sekundi. Maagilise 50-sekundi piiri alistamine ei ole kaugel, kuid sellisel tasemel on igat kümnendikku äärmiselt keeruline maha lihvida. Võttes arvesse fakti, et tavabasseinis jõudis ujuja uuele tasemele ning peagi osaleb ka kolmest etapist koosnevast MK-sarjas, kus konkurents kõrge, võib rekord langeda pigem varem kui hilja.
Jah, Ralf ujub seda ala ka lühiraja EMil, mis toimub detsembri alguses ehk võimalusi enda tippmarki rünnata saab olema palju. Olen enam kui kindel, et ta paneb sel hooajal kokku mitu korraliku 100 meetri seliliujumist ning näeme esmakordselt ka aega alla 50-sekundi.
2. Naiste 400 m vabaujumine
Ühest küljest tundub antud rekordi nomineerimine loogiline, aga teisest küljest võrdlemisi riskantne. Miks? Maari Randväli jäi mullu tippmargist 4:14,40 vaid 39 sajandiku kaugusele, kuid tänavu siirdus ta treenima Inglismaale, mis võib tähendada, et ei teki üldse võimalust rekordit rünnata.
See olenebki paljudest erinevatest teguritest. Kuidas Maari harjub uue treeningsüsteemiga, sest reeglina uued algused võtavad veidi aega, et kohe näha super-hüper tulemusi. Samuti võib tema fookus liikuda hoopis teistele aladele, mis jätab Aivi Liivi (Kulla) 41 aastase rekordi, jah numbrid on õiged, veel ellu.
Olenemata kõigest on antud tippmark ahmimas veel viimast õhku, sest pigem tundub olevat aja küsimus, et millal see rekord langeb ja ainuke ohustaja on just Maari.
3. Naiste 50-100-200 m rinnuliujumine
Eelmisel tavabasseini hooajal kohendas Eneli Jefimova kõiki kolme rinnuliujumise rahvusrekordit. Peagi teeb ta lühirajal enda hooaja esimese stardi, kui osaleb MK-sarja esimesel etapil ning kulminatsioon peaks saabuma lühiraja EMil, kus ta kaitseb 100 m rinnuliujumise tiitlit.
Oleks rumal panustada Eneli vastu, sest nüüd treenib ta USAs, kus rõhk võimsusel ja kiirusel on veelgi suurem, sest sealsed ülikoolid võtavad teineteisega mõõtu 25 jardi basseinis, mis on ca 22,8 meetrit. Siiski peab arvestama ka asjaolu, et kõigile see treeningsüsteem ei sobi ning ilmselt lühiraja EMil saab esimese reaalse pildi tema kohanemisest Põhja-Carolinas silme ette.
Rekordid 29,10-1:03,21-2:19,23 pärinevad kõik 2023. aastast. Kindlasti ei saa nende aegade ületamine olema lihtne ülesanne, sest näiteks 100 meetri aeg on Euroopa kõigi aegade kolmas tulemus. Siiski arvestades Eneli mullust hooaega, siis vähemalt praegu on kõik rekordid niidi otsas kui ta vette hüppab.
.JPG)
4. Meeste 200 m liblikujumine
Kregor Zirk on peagi tegemas comeback võistlust ja osaleb oktoobri lõpus Hollandis peetaval mõõduvõtul. Mõistagi on tema lõppeesmärk edukas esinemine lühiraja EMil ja parimat võimalust medalit püüda omab ta just 200 m liblikujumises.
Vaatamata asjaolule, et Kregoril on tänavu olnud hoopis erinevam aasta kui eelnevatel hooaegadel, siis võib lisapuhkus anda ka lisatõuke. Mullu lühiraja MMil ujus ta Eesti rekordiks 1:50,39. Tegelikult on ta Eesti rekordi sel alal ujunud 2020-2021-2022-2024, seega statistiliselt on päris hea võimalus, et rekord langeb ka tänavu.
Mullu kohendas Kregor ka 400-800-1500 m vabaujumise Eesti rekordeid ning suurim tõenäosus oleks, et 400 meetri tippmarki 3:40,60 kollitab ta ka tänavu. Igal juhul saab olema põnev näha, et kuidas Kregor taas võistluskarusellile naaseb.
5. Naiste 50 m seliliujumine
Taaskord tuleb ära mainida Maari Randväli nimi ja kui 400 m vabaujumise puhul oli mitmeid agasid, siis 50 m seliliujumise tippmark on veelgi tõenäolisem. Nägime tavabasseini hooajal, et Maari viis enda seliliujumise täiesti uuele tasemele, mis päädis Eesti rekordiga 50 m selili sprindis.
Lühirajal tuleks tal sama saavutuse kordamiseks alistada aeg 27,91. Eelmisel lühiraja hooajal jäi tema parimaks küll ainult 28,74, kuid arvestades fakti, et tavabasseinis ujus ta tippmargiks 29,00, siis võime oodata suuremat hüpet juba esimestel võistlustel.
Selle rekordi alistamisel on Maari puhul pigem küsimus, et kas saab pisikesed detailid klappima ning kui saab, siis võtab ta rekordi peagi enda nimele. Põnevust jagub!
6. Meeste 100 m liblikujumine
Meeste 100 m liblikujumine on välja toodud väikese riskina, kuid kui sukelduda sügavamalt, siis tõenäosus on olemas. Nägime hiljuti kuidas Ralf Tribuntsov võttis pulkadeks lahti 100 m kompleksujumise rekordi ja lühirajal on ta suuteline tegema seda samuti liblikas. Omaette küsimus on, et kas ta tänavu seda üldse ujub kuskil, aga loodame!
Rekord kuulub numbritega 50,48 Daniel Zaitsevi nimele ja kuigi tema fookus on 50 meetri sprindil, siis lühiraja kontekstis on tema veealune osa nii tugev, et tema sprindifookus võib tulla isegi kasuks 100 meetri distantsil. Rekordit ujudes alustas Zaitsev esimest 50 meetrit 22,99ga, ta on kahtlemata suuteline alustama 22,6-22,7 ringis ja siis oleneb kõik juba distantsi teisest poolest.
Kolmanda mehena ei saa maha kanda Alex Ahtiainenit. Mullu ujus ta 51,32 ja kui ta suudab ühel hetkel panna kokku kaks ideaalset 50 meetri lõiku, siis võib ka tema näpistada rekordit. Intriigi sel alal jätkub ja 100 m liblikujumine on kindlasti kõige kõrgema sisemise konkurentsiga ala Eestis.
7. Naiste 1500 m vabaujumine
Kirke Mõtsnik viis mullu 1500 m vabaujumise Eesti rekordi 17:06,18ni. Oleks imelik öelda, et tänavusel hooajal see rekord ei ripu niidi otsas, sest Mõtsnik võib viia rekordi esmakordselt alla 17-minuti.
Muidugi on siin mitu aga, sest kahjuks ei taha alaliit võimaldada sportlastele ülemäära palju 1500 meetri ujumisi ja eriti naiste seas. Seega siin on väga oluline Mõtsniku jaoks ajastus ja kindlasti konkurents, mis tähendab, et parem variant oleks antud rekord alistada välismaal.
Olenemata kus Mõtsnik vette hüppab, eeldatavalt on ta kiirem, tugevam ja vastupidavam kui mullu, siis rekord õhus on!
8. Meeste 50 m liblik- ja vabaujumine
Selle nimekirja tõmbame kokku kahe alaga, milleks on meeste 50 m liblik- ja vabaujumise sprint. Tõin mõlemad alad ühte kohta, sest nende alistamine on jõukohane ainult Daniel Zaitsevile ja Ralf Tribuntsovile.
50 m vaba - Ralf ujus mullu 21,23, Daniel 21,27 ning rekord on numbritega 21,22 Ralfi nimel. Oleks äärmiselt lahe näha aega 20-sekundi sees, kuid see tundub lihtsam kui tegelikult on. Kas mõlemad ujujad on selleks suutelised - jah!
50 m liblikat - Daniel ujus mullu lühiraja MMil 22,28 ja jäi vaid 13 sajandiku kaugusele enda rahvusrekordist. Tavabasseinis nägime samuti, et ta oli enda parimate päevade tasemel ehk toob see uus lühiraja hooaeg nüüd ka ajaliselt uue taseme. Maha ei saa kanda sel alal ka Ralfi, kes tavabasseinis mitu korda Danieli rekordit ohustas. Lühirajal ta seda ala ülemäära palju ujunud ei ole, kuid kindlasti tänavu teeb rohkem starte.
Kokkuvõttes oleks tore kui tuleks ka üllatusi teistel aladel, kuid realistlikult vaadates on need 11 ala kõige reaalsemad, kus tänavu Eesti rekordid langevad. Kas nii ka läheb? Seda näitab juba aeg, kuid põnevust on järgmiste kuude jooksul rohkelt!