Otse põhisisu juurde

"Kartsin suuremat haamrit!" Zirk näitas põhialal väga head kiirust


Rotterdamis jätkuval kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel kümnekuulise võistluspausi lõpetanud Kregor Zirk näitas põhialal head aega ja tõusis Euroopas viie kiireima mehe hulka. 

Avapäeval 400 m vabaujumises 3:43,71 kirja saanud Zirk oli teisel võistluspäeval aktsioonis enda põhialal ehk 200 meetri liblikujumises. 

Eelringidest parima ajaga 1:56,22 finaali pääsenud eestlane vajutas finaalis esimesest meetrist jala gaasipedaalile ning enam tagasi ei vaadanud. 100 meetri pöördes oli Zirki edu konkurentide ees ligi viis sekundit ja finišiseina puudutas ta tulemusega 1:53,43. 

"Päris okei ujumine, kartsin isegi suuremat haamrit," olid Zirki esimesed sõnad pärast finaalujumist. "Enne ujumist olin enda jaoks paika pannud, et aeg alla 1:54 on hea ning aeg alla 1:53 väga hea. Seda loogikat järgides täitsa hea ujumine."

"Lühirajal on pööretele pihta saamine väga tähtis, sest pöördeid on palju ning seal võib võita ja kaotada aega ning kindlasti on see koht, kus saan juurde panna. Samas praeguses hooaja faasis on see väga normaalne ning ideaalselt peavad asjad klappima tiitlivõistlusel," lisas Eesti parim meesujuja. 

Kõrgest klassist tulemus tõstab Eesti rekordimehe jooksvas Euroopa hooaja edetabelis viiendaks. Mullu alustas Zirk sel alal hooaega tulemusega 1:54,10 ning ujus toona detsembris tänaseni kehtiva Eesti rekordi 1:50,39. 

Zirki nimel on 200 m liblikujumises nüüd lausa 42 Eesti kõigi aegade kiireimat tulemust. Sellist dominantsust ühel alal ei ole ühelgi teisel Eesti ujujal ette näidata. Rotterdamis stardib Zirk veel 200 m vabaujumises. 

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.