Otse põhisisu juurde

9 huvitavat fakti Eesti meistrivõistluste kohta

Daniel Zaitsev
Eile lõppesid Tallinnas Kalev Spa ujulas kolm päeva kestnud 97. Eesti ujumise meistrivõistlused. Kuna kolme päeva jooksul juhtus palju huvitavat ning põnevat, siis toon välja 9 kõige huvitavamat fakti nende võistluste kohta.

Eesti meistrivõistlused olid tänavu üle aastate ühed kõige konkurentsitihedamad. Oli palju põnevaid duelle kui ka seljavõite. Siin on Teie ees 9 kõige huvitamat fakti:

1. Vaid 10 tiitlikaitsjat

Nii mehed kui ka naised võistlesid kumbki 16 individuaaldistantsil. Kokku ujutud 32 individuaalsel alal suutis eelmise aasta Eesti meister enda tiitlit kaitsta vaid 10 korda. Mis tähendab, et konkurents läheb aina tihedamaks ja tihedamaks.

2. Katkes Degtjarjovi võiduseeria

Alates 2010. aastast on Pjotr Degtjarjov võitnud 50 m vabaltujumise. Tänavu krooniti meistriks aga uue Eesti juunioride rekordiga Daniel Zaitsev. See tähendab, et kuus korda järjest 50 m vabaltujumise võitnud Degtjarjov pidi üle aastate trooni loovutama nooremale konkurendile. 

Alina Kendzior
3. Kendziori võimas rekord

Naiste 100 m seliliujumises püstitas Alina Kendzior uue Eesti rekordi ajaga 1.01.98. Lisaks sellele, et ta on ainuke Eesti naisujuja kes on 100 m selili ujunud alla 1.03 on ta nüüdsest ka ainuke kes on ujunud seda distantsi alla 1.02. Viimati suutis nii võimsa rekordi ujuda Triin Aljand neli aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustel.

4. Parimad klubid medaliarvestuses

Täiskasvanute arvestuses napsas enim medaleid endale Garanti Spordiklubi. Nad võitsid ühtekokku 32 medalit millest 15 olid kuldsed. Juunioride klassis suutis kõige enam medaleid (19) võita TOP Ujumisklubi aga kuldseid medaleid võitis kõige rohkem hoopis Kalevi Ujumiskool ja Orca Ujumisklubi (7). Noorte arvestuses oli tabeli tipus TOP Ujumisklubi.

5. Meesujujad purustasid naisujujad

Taas ei saa üle ega ümber mees- ja naisujujate võrdlusest. Kui võtta aluseks Eesti meistrivõistluste võidutulemused, siis meeste võidusaldoks jääb 12:4. Rohkem FINA punkte saavutasid meestest vaid Aleksa Gold (200 ja 400 m vabalt) ja Alina Kendzior (100 ja 200 m selili). 

Aleksa Gold keskel
6. Kõige edukamad ujujad

Enim kuldmedaleid meeste arvestuses võitis Daniel Zaitsev (3) ning naiste poole peale Aleksa Gold ja Alina Kendzior (4). Juunioride arvestuses krahmasid enim medaleid endale Gold (7) ja Armin Evert Lelle ning Marko Matteus Langel (4). Noortest astus poodiumi kõige kõrgemale astmele viiel korral Melissa Priidel ja Kertu Kaare ning noormeestest Ivan Stseglov

7. Zaitsevi säravad ujumised

18-aastasest Daniel Zaitsevist sai esimene Eesti mees, kes pikas basseinis 50 m liblikat alla 24-sekundi ujunud. Ta viis rekordnumbrid 23.85 peale, mis annab talle Euroopa edetabelis sellel aastal kõrge 23. koha. 50 m vabaltujumises Eesti kõigi aegade teise tulemuse 22.48 ujunud Zaitsev platseerub selle ajaga tänavuse hooaja Euroopa edetabelis 45. kohale. 

8. Katkes Olviku valitsemisaeg 200 m seliliujumises

Alates aastast 2004 on võitnud Andres Olvik iga aasta meeste 200 m seliliujumise. See tähendab, et 12 korda järjest on Olvik võitnud ühte ja sama distantsi. Mis on muidugi rekord omaette. Tänavu pidi Olvik leppima noorte konkurentide paremust kui saavutas viienda koha. Siiski Olviku nimel olev Eesti rekord 2.02.67 ootab veel ületamist.

9. Kolme päeva jooksul üle 1600 stardi

Tänavustel Eesti meistrivõistlustel tehti kolme päeva jooksul üle 1600 stardi. Naised tegid ühtekokku 745 starti ja mehed 886. Kokku teeb see 1631 starti. Arvesse ei lähe diskvalifitseeritud ujujad, kes tulemust kirja ei saanud. Nii suur startide arv teeb ütleb seda, et ühelt pukilt tehti kolme päeva jooksul 204 võistlusstarti. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.