Otse põhisisu juurde

ARVAMUS: Kas Eesti ujumiskoondisele on vaja peatreenerit?

Iga olümpiatsükli alguses on Eesti ujumiskoondisele valitud peatreener. Viimased 8 aastat on seda vastutusrikast ametit pidanud Riho Aljand. Juba esimesel oktoobril saab kuulata peatreeneriks pürgivate inimeste mõtteid ning plaane. Kuid kas ujumiskoondise etteotsa on vaja üldse peatreenerit?

Viimased 8 aastat on Riho Aljand Eesti ujumise jaoks teinud rasket ja ränka tööd. Kuigi paljud võivad selle arvamusega mitte nõustuda, siis fakt on see, et ka tema toimetusi on piiratud vägagi erinevate asjapulkade poolt. Uueks olümpiatsükliks tuleks kaotada peatreeneri koht ning alustada tööd uue süsteemiga.

Aga miks meil siis ei ole vaja peatreeneri kohta? Kuna Eesti ujumiskoondis üheskoos ei treeni, siis pole vaja ka peatreenerit. Praegused koondislased harjutavad usinalt enda treenerite käe all ning kõik plaanid koostatakse just enda isikliku treeneriga mitte peatreeneriga. Tiitlivõistluste ajal on peatreeneri roll tähtis, aga ka selle saab lahendada arukamalt. Paar kuud enne tiitlivõistlusi tuleks määrata vanemtreener, kes vastutab antud tiitlivõistlustel kogu koondise tegevuse eest. Vanemtreeneriks saab olla vaid see, kelle ujuja(d) osaleb samuti tiitlivõistlustel. Sarnaselt tegutseb maailma suurim ujumiskants Ameerika Ühendriigid. Samuti peaks antud amet olema tasustatud Ujumisliidu poolt. Kuna tiitlivõistlusi aastas väga palju ei ole, siis hoiaks see ka kõvasti kokku kui igapäevaselt palgal hoida peatreenerit. 

Miks selline variant hea on? Koondislaste treenerid kes pääsevad tiitlivõistlustele on siis samuti motiveeritud kaasa lööma Eesti ujumiselus. Kuna tiitlivõistlustel osalevad parimatest parimad, siis sama kehtib ka treenerite kohta, kes on ära teinud suure töö. Seega tiitlivõistluste vanemtreeneri koht tuleb välja teenida ning muidusööjad peavad rohkem tööd tegema. 

Siiski on Ujumisliidus vaja palgata inimesi rohkem tööle, kuid mitte peatreeneri kohale. Organisatsioon on täpselt nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli. Hetkel on tööl Pille Tali, kes rohkem täidab sekretäri ülesandeid. Tema kõrvale oleks vaja juurde mitmeid nutikaid erineva valdkonna inimesi. Hetkel puudub pea täielikult alaliidul meediakajastus, samuti on kasin uute sponsorite leidmine. Seda tunnistas ka Tali treenerite sügisseminaril. Lisaks oleks vaja inimest, kes suudab vastutada alaliidu poolt korraldatavate võistluste eest. Ja see nimekiri läheb veel edasi ja edasi. Kõik tiitlivõistluste normatiivid jms eest vastutab juba praegu treenerite kogu seega see süsteem toimib. 

Viimased tiitlivõistlused on näidanud, et eestlaste keskmine koht võistlustel langeb ja langeb. Peatreener ei saa selle hüvanguks midagi ära teha, see on vaid tänamatu peksupoisi amet kus kõik tahavad halbade tulemuste eest vastuseid, vastuseid ja veelkord vastuseid. Kuid vastuseid tuleks otsida koondislaste enda treenerite käest. Seega oleks vaja luua teistsugune süsteem ning toetada tiitlivõistluste vanemtreeneri koha loomist. Hetkel on uueks peatreeneriks kandideerimas kaks meest ning välistatud ei ole veel ka Aljandi kandidatuur ning sinna nimekirja võib veel paar ujumistegelast lisanduda. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.