Otse põhisisu juurde

ARVAMUS: Kas Eesti ujumiskoondisele on vaja peatreenerit?

Iga olümpiatsükli alguses on Eesti ujumiskoondisele valitud peatreener. Viimased 8 aastat on seda vastutusrikast ametit pidanud Riho Aljand. Juba esimesel oktoobril saab kuulata peatreeneriks pürgivate inimeste mõtteid ning plaane. Kuid kas ujumiskoondise etteotsa on vaja üldse peatreenerit?

Viimased 8 aastat on Riho Aljand Eesti ujumise jaoks teinud rasket ja ränka tööd. Kuigi paljud võivad selle arvamusega mitte nõustuda, siis fakt on see, et ka tema toimetusi on piiratud vägagi erinevate asjapulkade poolt. Uueks olümpiatsükliks tuleks kaotada peatreeneri koht ning alustada tööd uue süsteemiga.

Aga miks meil siis ei ole vaja peatreeneri kohta? Kuna Eesti ujumiskoondis üheskoos ei treeni, siis pole vaja ka peatreenerit. Praegused koondislased harjutavad usinalt enda treenerite käe all ning kõik plaanid koostatakse just enda isikliku treeneriga mitte peatreeneriga. Tiitlivõistluste ajal on peatreeneri roll tähtis, aga ka selle saab lahendada arukamalt. Paar kuud enne tiitlivõistlusi tuleks määrata vanemtreener, kes vastutab antud tiitlivõistlustel kogu koondise tegevuse eest. Vanemtreeneriks saab olla vaid see, kelle ujuja(d) osaleb samuti tiitlivõistlustel. Sarnaselt tegutseb maailma suurim ujumiskants Ameerika Ühendriigid. Samuti peaks antud amet olema tasustatud Ujumisliidu poolt. Kuna tiitlivõistlusi aastas väga palju ei ole, siis hoiaks see ka kõvasti kokku kui igapäevaselt palgal hoida peatreenerit. 

Miks selline variant hea on? Koondislaste treenerid kes pääsevad tiitlivõistlustele on siis samuti motiveeritud kaasa lööma Eesti ujumiselus. Kuna tiitlivõistlustel osalevad parimatest parimad, siis sama kehtib ka treenerite kohta, kes on ära teinud suure töö. Seega tiitlivõistluste vanemtreeneri koht tuleb välja teenida ning muidusööjad peavad rohkem tööd tegema. 

Siiski on Ujumisliidus vaja palgata inimesi rohkem tööle, kuid mitte peatreeneri kohale. Organisatsioon on täpselt nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli. Hetkel on tööl Pille Tali, kes rohkem täidab sekretäri ülesandeid. Tema kõrvale oleks vaja juurde mitmeid nutikaid erineva valdkonna inimesi. Hetkel puudub pea täielikult alaliidul meediakajastus, samuti on kasin uute sponsorite leidmine. Seda tunnistas ka Tali treenerite sügisseminaril. Lisaks oleks vaja inimest, kes suudab vastutada alaliidu poolt korraldatavate võistluste eest. Ja see nimekiri läheb veel edasi ja edasi. Kõik tiitlivõistluste normatiivid jms eest vastutab juba praegu treenerite kogu seega see süsteem toimib. 

Viimased tiitlivõistlused on näidanud, et eestlaste keskmine koht võistlustel langeb ja langeb. Peatreener ei saa selle hüvanguks midagi ära teha, see on vaid tänamatu peksupoisi amet kus kõik tahavad halbade tulemuste eest vastuseid, vastuseid ja veelkord vastuseid. Kuid vastuseid tuleks otsida koondislaste enda treenerite käest. Seega oleks vaja luua teistsugune süsteem ning toetada tiitlivõistluste vanemtreeneri koha loomist. Hetkel on uueks peatreeneriks kandideerimas kaks meest ning välistatud ei ole veel ka Aljandi kandidatuur ning sinna nimekirja võib veel paar ujumistegelast lisanduda. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.