Otse põhisisu juurde

Margaret Markvardt unistab jõuda olümpiamängudele ning ujuda see hooaeg Eesti rekord

Margaret Markvardti nimi ujumissõbrale tutvustamist ei vaja. 16-aastane piiga on enda lühikese karjääri jooksul jõudnud saavutada juba nii mõndagi. Pälvinud juunioride EM-il 13. koha, saavutanud Põhjamaade juunioride meistrivõistlustel medaleid ning ujunud hulganisti erinevate vanuseklasside Eesti rekordeid.

Eelmisel aastal püstitas peagi 17-aastaseks saav Markvardt neli juunioride rekordit. 100 m liblikujumises lühirajal sai temast Eestis läbi aegade kolmas naine, kes seda distantsi suutnud ujuda alla minuti.

"See hooaeg tahaksin hästi esineda juunioride EM-il ja juunioride MM-il," rääkis neiu enda selle hooaja suurimatest eesmärkidest. "Juunioride EM-il tahaksin jõuda finaali, eesmärgiks on ka ujuda isiklikke rekordeid ning oleks tore kui mõni neist oleks ka uus Eesti täiskasvanute rekord." Kuigi Markvardt on teateujumistes olnud osaline kaheksa Eesti rekordi püstitamisel, siis resümeest puudub veel individuaalne rahvusrekord. Pikas basseinis 200 m kompleksujumises jäi TOP Ujumisklubis harjutaval ujujal eelmisel hooajal rahvusrekordist puudu vaid 30 sajandikku. 

Hooaja esimese poolega Markvardt rahule ei taha jääda. "Hooaja esimene pool ei olnud kõige parem, aega jäi justkui väheks, tunnen et palju jäi veel sisse. Nüüd hooaja teisel poolel olen saanud Tenerifel juba kaks korraliku koormusega treeninglaagrit teha ning püüdnud rohkem tegeleda ka üldkehalise ettevalmistusega." 

Kiidab treenerite duot Heidi ja Ain Kaasikut 

Markvardt liitus TOP Ujumisklubiga 2011 aastal ning teda on saatnud tohutu edu. Tal on auhinnakapis 60 erinevate vanuseklasside Eesti meistritiitlit ning 23 Eesti täiskasvanute meistrivõistluste kuldmedalit. Kõikide vanuseklasside peale on ta võitnud uskumatuna näivad 162!!! meistrivõistluste medalit. Võrdluseks tema kahevõistlejast isal Ago Markvardtil, kes olümpial saavutanud viienda koha kahevõistluse individuaalsel tavavõistlustel, ripub kaminasimsil vaid 8 Eesti meistrivõistluste kuldmedalit. 

Igapäevaselt treenib neiu Heidi ja Ain Kaasiku näpunäidete järgi. "Minu treenerid motiveerivad ja innustavad mind pingutama ning usuvad minusse ka siis kui ma ise täielikult ei usu," iseloomustab Markvardt enda treenereid. "Kavad on vahel meeletult rasked ja intervallidesse jõudmine pea võimatu, kuid kõik ei saagi alati kerge olla ning selline see ala juba kord on." Märtsi alguses toimunud Eesti karikavõistlustel oli Markvardt võistluste kõige edukam naisujuja nelja individuaalse kuldmedaliga.

Unistab olümpiamängudest

"Minu unistus on alati olnud jõuda olümpiamängudele," räägib Markvardt enda eesmärkidest. "Hästi tahaksin ujuda ka Euroopa meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel. Eks me näe mis tulevik toob." Kuna ka haridus on tähtsal kohal, siis plaanib Markvardt peale gümnaasiumi lõpetamist kindlasti ülikooli minna kui ka edasi ujuda. "Olen natukene mõelnud USA ülikoolide peale, kuid midagi kindlat ei ole veel miskit."

Vaadates tagasi enda parimate soorituste kohta enda karjääris tõstab ta esile enda eelmise aasta tulemusi. "Pean enda parimateks tulemusteks 200 m kompleksi- ja 100 m liblikujumise rekordeid lühirajal." Mõlemad ajad 2.15,21 ja 59.98 on ka Eesti juunioride rekordid. "Karjääri suurimateks võitudeks pean ilmselt enda 2014 aasta Põhjamaade noorte meistrivõistluste hõbemedalit 400 m kompleksujumises ning 2015 ja 2016 aasta Põhjamaade juunioride meistrivõistluste hõbemedaleid 200 m kompleksujumises," meenutas Markvardt enda helgemaid hetki.

Ei ole saladus, et ujumine on raske spordiala. Tundide viisi peab rabama rasket tööd, et võistlustel parandada mõned sajandikud. Markvardtile aga vees olemine meeldib. "Mulle on väikesest peale vees olemine meeldinud ning ujumist olen alati armastanud. Minu vanemad on mulle õpetanud ka seda, et endasse peab uskuma ja alla ei tohi anda," sõnab ujuja. Üheks enda suurimaks eeskujuks peab 16-aastane piiga enda isa. "Ma arvan, et suureks eeskujuks on mulle alati olnud ka minu isa ning tahtmine jõuda sama kaugele. Rasketel hetkedel üritan mõelda oma eesmärkidele ning iseennast pingutama motiveerida," räägib Markvardt kust ta ammutab energiat ujumise jaoks.

Sõbrad ja treeningkaaslased imetlevad tema sihikindlust

"Margaret on sihikindel ning suure tahtejõuga," iseloomustab teda treeningkaaslane Janter Suun. "Vahel kipub olema jonnakas kui päev pole läinud nii nagu peab. Usun, et sihikindlus teeb temast väga hea ujuja." Sama väidet kinnitab ka rinnulispets Karleen Kersa. "Ta on väga tugeva iseloomuga, suudab endast anda maksimumi ja korralik võitleja. Kunagi ta alla anda ei taha," räägib Kersa. "Vabal ajal on ta alati rõõmsameelne, väga abivalmis ning siiras."

Kõikidele pisematele ujumissõpradele soovitab Markvardt endasse uskuda. "Mina soovitaksin endasse uskuda ja mitte alla anda," annab ujuja nõu. "Tuleb näha vaeva ja seda ala võimalikult palju nautida."

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.