Otse põhisisu juurde

10 huvitavat fakti Tartu Kevade võistlustulemuste kohta

12. korda toimunud rahvusvaheline ujumisvõistlus Tartu Kevad on selleks aastaks lõppenud. Kahe päeva jooksul tehti mitmeid tipptulemusi ja ujuti ka korralikul hulgal võistluste rekordeid. Lisaks sellele saab tulemustest välja lugeda hulgi põnevaid fakte.

Toon Teieni kümme huvitavat fakti Tartu Kevade võistlustulemuste kohta:

1. Kõige edukam klubi Garanti Spordiklubi

Tartu Kevadel oli kõige edukam klubi Garanti Spordiklubi. Nad võitsid kahe päevaga üheksa kuldmedalit ning ühtekokku 18 medalit. Kõige enam medaleid võitis aga Ujumise Spordiklubi ja TOP Ujumisklubi kelle saldoks jäi 20 medalit. Vähemalt ühe medali täiskasvanute arvestuses võitis 15 erinevat klubi.

2. Parimad tulemused Allikveel ja Romanjukil

Eesti parimad rinnuliujujad Martin Allikvee ja Maria Romanjuk olid tänavu omaette klassist. Nad võitsid kõik kavas olnud rinnuliujumise distantsid. Huvitav on aga see, et Allikvee kolm rinnuliujumise tulemust olid ka kolm võistluste parimat sooritust meeste seas ning sama saavutusega sai hakkama Romanjuk naiste konkurentsis. 

3. Püstitati 5 uut Eesti hooaja tippmarki

Kahe päeva jooksul näidati viiel erineval distantsil selle hooaja parimad tulemusi Eesti ujujate esituses. Kõige enam hooaja tippmarke ujus (2) aga pärnakas Endri Vinter kes oli parim 50 m- ja 100 m seliliujumises. Lisaks said uute Eesti hooaja tippmarkidega hakkama veel Margaret Markvardt (50 m selili), Martin Liivamägi (200 m kompleksi) ja Daniel Zaitsev (50 m liblikat). 

4. Eesti kõigi aegade TOP 10 tabelisse ujuti neli tulemust

Tänavusel võistlusel näidati ka Eesti kõigi aegade TOP 10 hulka kuuluvaid tulemusi. Maria Romanjuk sai sellega hakkama kolmel korral. Parim esitus oli 200 m rinnuliujumises kus ta ujus Eesti kõigi aegade teise tulemuse. Martin Allikvee ujus samal distantsil kõigi aegade neljanda aja. 

5. Enim medaleid Markvardti ja Zirgi kaela

Kõige enam medaleid võitsid tänavu Margaret Markvardt ja Kregor Zirk. 17-aastane Markvardt astus täiskasvanute arvestuses poodiumile lausa kuuel korral millest neli olid kuldsed. Meestest võitis Zirk samuti kuus medalit, igat medalit kaks korda. Noorte arvestuses olid parimad Alex Ahtiainen (4) ja Brita Rannamets (5).  

6. Kokku jagati 1880 eurot auhinnaraha

Tartu Kevadel pälvisid alade võitjad 50 eurot auhinnaraha. Noorte arvestuses oli võitjale ettenähtud 30 eurot. Kahe päeva jooksul jagati 1880 eurot auhinnaraha. Suurim palgapäev oli Markvardtil ja Kertu Ly Alnekil kes täiendasid oma rahakotti 200 euro võrra.

7. Kahe päeva jooksul 1128 võistlusstarti

Tartu Kevadel tehti 1128 individuaalset võistlusstarti. Naised tegid nendest 550 ja mehed 578.

8. Püstitati 11 uut võistluste rekordit

Kahe päevaga uuendati Tartu Kevade võistluste rekordeid 11. korral. Kolmel korral tegi tabelisse uuenduse Maria Romanjuk, kahel korral Margaret Markvardt ja Martin Allikvee.

9. Kõige napima võidu saavutas Degtjarjov

Kõige napima võidu tänavusel võistlusel teenis Pjotr Degtjarjov alati pingelises 50 m vabaltujumises. Ta alistas Daniel Zaitsevi vaid nelja sajandikuga. Omakorda suutis Zaitsev 100 m liblikujumises edestada Kregor Zirki vaid 10 sajandikuga. 

10. Kõige enam napilt kuldmedalita jäänud ujuja

Noorte arvestuses võistelnud Brita Rannamets saavutas lausa viiel alal hõbemedali. Need olid ka tema ainukesed medalid ehk võiduni seekord ta ei küündinud. Siiski on tal võimalus vigade parandus teha järgmine aasta kuna ta võistles endast aasta vanematega.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

Zirk Swim Cupil tulevad starti olümpiafinalistid, EM medalistid ja ujuja teiselt poolt maakera

Zirk Swim Cup 2026 saab avalöögi sõbrapäeval ehk 14. veebruaril. Kuigi võistlusele saavad ujujad registreerida kuni järgmise teisipäevani, siis on paljud tippujujad kinnitanud enda osalust tänavusel mõõduvõtul.