Otse põhisisu juurde

Ujumisliit tahab koondislastega sõlmida absurdse lepingu

Eesti Ujumisliidul (EUL) on plaanis lähiajal sõlmida kõikide koondislastega lepingud. Kuigi leping ei ole kinnitatud ning ilmselt ja loodetavasti tulevad seal mitmed muudatused, siis selle esialgne versioon on absurdi tipp.

Mitmed koondislased on seda esialgset lepingut nimetanud sõnadega "idiootsus" ja "lollus". Põhjus miks see leping nii palju poleemikat tekitab on seetõttu, et otsuseid võetakse vastu ujujate peale mitte mõeldes.

Alustame selle lepingu vaatlemist ja vigade uurimist. Üks kummalisemaid punkte on see, et Ujumisliit kohustab koondislast osalema Eesti meistrivõistlustel vähemalt ühel alal. Kui seda lepingupunkti mitte täita, siis koondisesse kuuluda ei saa. Toome nüüd näiteks Kregor Zirgi ja Ralf Tribuntsovi, kes õpivad ja treenivad välismaal. Mõlemad jätavad selle aasta suvised Eesti meistrivõistlused vahele, esimene neist valmistub Euroopa juunioride meistrivõistlusteks ning teise põhifookus on pikaraja MM-il. Mõlema nimed ei vaja ujumissõbrale pikemat tutvustamist ning kui nad jätaksid Eesti meistrivõistlused vahele, siis ei saaks nemad enam koondisesse kuuluda. Samuti ei saa teha ka erandit välismaal treenivate sportlaste suhtes kuna kõigile peavad kehtima võrdsed tingimused. Fair play!

Lisaks on välismaalt Eestisse tulek üpriski kulukas ning Ujumisliit enda rahakoti raudasid nende kojutoomiseks lahti tegema ei hakka. Järgmiseks põhjuseks, miks ülaltoodud lepingupunkt on absurdne on seetõttu, et Eestis puudub korralik bassein. Kui koondislasel tekib võimalus osaleda tugeval ja tasustatud välivõistlusel, siis peaks ta kindlasti kasutama seda võimalust. Ujumisliit ei maksa ühegi distantsi eest meistrivõistlustel preemiat ehk näiteks lennupiletite raha tal tagasi võita võimalik ei ole. 

Vana varustus, uutele tegijatele

Liigume nüüd edasi järgmise punkti juurde. Sportlane on kohustatud alaliidule tagastama kõik võistlusvarustuse lepingu lõppedes ehk teisisõnu karjääri lõppedes. Oletame, et sportlane kuulub viis aastat koondisesse ning selle aja lõppedes tagastab ta enda võistluspüksid, mis ammu kopitunud, tagastab võistlusprillid mis lasevad vett läbi. Üks koondislane sõnastas selle punkti hästi: "Näen aastate jagu ränka vaeva ning kas tõesti ma ei tohi isegi koondisesärki mälestuseks jätta". Kui Ujumisliidu eesmärk on varustust noorematele nö edasi anda, siis kas tõesti meie tulevikulootused teevad trenni selleks, et kellegi kasutatud särki ja võistluspükse/trikood kanda?

Samuti nõuab alaliit, et koondislane osaleks kõikides ühislaagrites ja kontrollpäevadel. Kuna koondise peatreener on Janno Jürgenson kellel tippujumisega kogemus puudub, siis ei lase ükski treener enda hoolealust teise treeneri juurde treenima, eriti veel kogenematu treeneri käe alla. Samuti ei ole võimalik välismaal treenivatel ujujatel osaleda nö kontrollpäevadel ning nagu enne mainitud, siis erandeid teha oleks ebaaus kõikide koondislaste suhtes.

Kummalised otsused ja ettepanekud jätkuvad

Treenerite ringkonnas on palju pahameelt valmistanud asjaolu, et Ujumisliidu juhatuse liige Toni Meijel saadetakse alaliidu rahadega juunioride Euroopa meistrivõistlustele, aga näiteks sportlase treener peab kõik omast taskust maksma. Nimelt, alaliit kompenseerib suurima FINA punktisummaga ujuja treeneri kulutused ning kuigi vahendeid oleks saata ka teine treener, otsustas alaliidu juhatus saata hoopis Toni Meijeli kellel ühtegi õpilast võistlustel ei osale. Seetõttu peab näiteks Heidi Kaasik maksma reisi Iisraeli kinni omast taskust kuigi tema õpilane Margaret Markvardtil on lausa täidetud A-normatiiv.

Lisaks taheti Euroopa noorte olümpiafestivalile saata alaliidu spordijuht Pille Tali. Taaskord oli võimalus võistlustele saata kaks treenerit ning seda kõike Eesti Olümpiakomitee kulul, kuid taaskord sportlaste peale mitte mõeldes taheti võistlustele saata inimene, kes pehmelt öeldes spordialaga Sina peal ei ole. Õnneks tänu treenerite meelehärmile seati õiglus jalule ning kaks asjatundilikku treenerit saavad koondislastele Euroopa noorte olümpiafestivalil Ungaris toeks olla.

Eesti ujumises nööri tõmbavad isikud on unustanud kõige tähtsama - sportlased. Kui ei oleks ujujaid, siis ei oleks ka spordiala. Palun näidake sportlaste suhtes välja austust ning sõlmige koondislastega selline leping mida nad ka väärivad. Saatke palun võistlustele treenereid kes näevad basseini serval päevast-päeva vaeva, et meil oleks tegijaid. Palun premeerige sportlaseid, kui ei suuda seda taha finantsiliselt, siis tehke seda materiaalselt. Palun võtke ennast kokku, sest varsti muidu tekib olukord kus noored tulevikutähed lihtsalt lõpetavad ujumise, sest nende pingutust ja rasket tööd lihtsalt ei hinnata piisavalt.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.