Otse põhisisu juurde

Eesti üks kõigi aegade parim kroolisprinter Pjotr Degtjarjov riputas prillid varna

Eesti üks kõigi aegade parimaid kroolisprintereid Pjotr Degtjarjov teatas, et tõmbab enda karjäärile joone alla ja riputab prillid varna. Mitmel korral EM-il finaali jõudnud ja 58 korral Eesti meistriks kroonitud Degtjarjovi karjääri jäävad meenutama mitmed võimsad esitused ja tulemused.

24-aastane ujuja otsustas karjääri lõpetada mitmetel erinevatel põhjustel alustades perspektiivi puudusest ja lõpetades majanduslikel põhjustel. 

"Viimasel ajal on vaimselt väga raske olnud ning ma ei ole suutnud leida enda jaoks põhjust, et miks ma peaksin ujumisega edasi tegelema," sõnab karjäärile joone alla tõmmanud Degtjarjov. "Üheks põhjuseks on kindlasti see, et tulemused olid isiklikest tippmarkidest kaugel, kuid nägin alati vaeva ja pingutasin päevast päeva kõvasti." Ujuja lisab veel, et hetkel on Eesti spordis olukord kus kõik on iseenda eest väljas ning sa kas oled tipus või oled mitte keegi. "Kahjuks on Eesti ujumine hetkel kõige halvem näide sellest, sest isegi kui sul on nimi, pead sa ikkagi "ellujäämise" nimel ise võitlema," räägib pea kõikidel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud ujuja.

Degtjarjov mainib veel, et tema unistuseks on alati olnud maailma tasemel võistlemine, mitte Eesti meistrivõistluste poodium. "Kui on olukord, et pead olude sunnil tööl hakkama käima, siis maailma tipptasemest võib vaid unistada. Kahjuks puuduvad hetkel Eesti ujumisel ka ressursid, et võistelda rahvusvahelisel areenil tippudega. Häid treenereid on, kuid sellega enamasti piirdub. Puudub igasugune tugisüsteem sportlastele: laagrite toetus, meditsiini- ja toitumistugi, rääkimata basseinide puudusest." Siiski on jaanuaris isaks saanud Degtjarjov õnnelik ja tänulik nende aastate eest, kus ujumisel oli väga suur osa, kuid hetkel ei näe ta muud võimalust kui hingerahu saavutamiseks ujumine lõpetada. 

"Enda parimateks saavutusteks pean eelkõige võimalust esindada Eestit rahvusvahelisel areenil," sõnab individuaalselt lühiraja EM-il viiel korral poolfinaali pääsenud Degtjarjov. "Parimateks tulemusteks pean noorte olümpiamängude 9. kohta, juunioride EM-i kuuendat kohta ja Eesti rekordit 100 m vabaltujumises." Asendamatu mees on Degtjarjov olnud Eesti koondise teateujumistes. Kolmel korral on ta teatenelikuga ujunud EM-i finaalis ja tihtipeale on just tema ankrumehena kastanid tulest välja toonud. Teateujumistes oli ta osaline 18 Eesti rekordi püstitamisel. Parim individuaalne sooritus pärineb aastast 2013 kui ta võttis enda nimele meeste ujumise kõige prestiižema rahvusrekordi - 100 m vabalt. Alla 23-sekundi pikas basseinis 50 m vabalt on Degtjarjov läbinud lausa 13 korral, mis kinnitab veelkord, et tegemist on Eesti ühe kõigi aegade parima kroolisprinteriga. 

Ujumine õpetas ja andis palju 

Enam kui kahe meetri pikkune Degtjarjov sõnab, et tänu ujumisele õppis ta eesmärgi saavutamise nimel pingutama, mis on kahtlemata vajalik oskus igapäeva elus. "Samuti õppisin, et kõik ei lähe alati nii nagu tahaks vaatamata sellele kui palju energiat sa oled sinna sisse pannud," lisas ta. "Tänu ujumisele on mul tohutu hulk häid mälestusi mida elu lõpuni meenutada ja palju sõpru, kelle peale saab loota. Sain reisida mööda maailma ning tutvuda erinevate inimestega."

Kuigi enda karjääri jooksul saavutas Degtjarjov palju, siis tunneb mees ise, et samapalju jäi ka saavutamata. "Kindlasti oleks tahtnud pääseda olümpiale või seista poodiumil mõnel suurel rahvusvahelisel võistlusel. Mina aga ei muretse, sest tean, et ma andsin alati endast kõik kui seda vaja oli. Äkki need saavutamata jäänud tulemused toovad mind tagasi basseini üks päev," sõnas ujuja. Rio olümpiavõitja Anthony Ervin lõpetas ujumise 22-aastaselt ning tegi 30-aastaselt comebacki, kas nii läheb ka Degtjarjoviga seda näitab juba aeg.

Mina? Poolfinaalis? 

2010 aasta lühiraja EM-il Eindhovenis kui Degtjarjov oli alles 17-aastane koolipoiss osales ta enda esimesel täiskasvanute tiitlivõistlusel, mis jääb talle igaveseks meelde. Eestlane oli 50 m vabaltujumises ujunud uue isikliku rekordi ning kõndis õnnelikult tagasi Eesti võistkonna alasse, kui tema juurde tuli koondisekaaslane Lauri Käi, kes ütles, et ta on pääsenud poofinaali. "Ma ei suutnud seda uskuda," meenutab ujuja ühte helget momenti enda karjäärist. "Õhtuses poolfinaalis parandasin oma isiklikku rekordit veel kaks kümnendikku ja lõpetasin 15-ndana. Positiivsel emotsioonil on ikka võimas jõud."

Erinevad Eesti treenerid ja ujujad on Degtjarjovi kirjeldanud kui väga sõbralikku, toredat ja abivalmit inimest. Inimesi keda ujuja soovib tänada enda karjääri eest on pikk ning see iseloomustab ka hästi ujujat ennast. Siinkohal jätan Degtjarjovi tänuavaldused lõpetama seda kirjatükki, sest ilusamini vist öelda enam ei saagi: "Tahaks tänada eelkõige oma vanemaid, kes on alati olnud mulle toeks eriti rasketel aegadel ning ei ole kunagi kaotanud minusse usku ning oma elukaaslast Tessi, kes on viimased seitse aastat alati minu kõrval olnud ja toetanud. Samuti soovin tänada ka minu vanavanemaid ja onu ning Tessi perekonda."

"Tänan ka kõiki oma ujumistreenereid: Tatjana Borodina, Andrei Aarno, Merli Didvig, Heidi ja Ain Kaasik, Andrea Di Nino, Bryan O’Connor, Peter Mankoc, Vladimir Sidorkin, Riho Aljand; ÜKE treenereid: Toomas Paju, Alessandro Schiavon, Martti Aljand; ning muidugi ka arste ja massööre: Egle Seppo, Muza Leppik, Marius Unt ja Kristi Singi. Tänu kõigile nendele inimestele oli minu ujumiskarjäär särav ja elu täis rõõmsaid hetki. Kõik need inimesed ei teinud minust ainult sportlase, vaid ka inimese kes ma täna olen. Sügav kummardus Teile, ma ei unusta seda iial! Tänan ka kõiki oma toetajaid, kes uskusid ja panustasid minusse: Andreas Kraas (Speedo); Margus Laane ja Raider Sildoja (iFit); Sulev Vallimaa (Debora); Karol Kovanen (Europark)."

"Samuti tahaks tänada kõiki mehi kelle vastu mul õnnestus võistelda. Mul on alati olnud Teie vastu suur austus, sest ma teadsin, et olete andnud endast viimast nii trennis kui ka võistlustel ja ma tean mis tunne see on. Tahaks tänada ka mehi ja naisi kellega koos ma sain võistelda ja lõpmatuid kilomeetreid basseinis ujuda. Mul oli suur au jagada Teiega basseini!

Pjotr Degtjarjovi parimad saavutused:

58x Eesti täiskasvanute meister
29x Eesti noorte vanuseklasside meister
20 Eesti absoluutklassi rekordit
10x Baltimaade meister
3x Euroopa meistrivõistluste finalist teateujumistes
5x pääsenud lühiraja EM-il poolfinaali (50m ja 100m vabalt)
Suveuniversiaadi 8. koht 100 m vabaltujumises
Juunioride EM-i 6. koht 50 m vabaltujumises (2011)
2x pääsenud noorte olümpial poolfinaali
Eesti parim ujuja juunioride vanuseklassis (2011)
Osalenud 8x EM-il ja 5x MM-il
100 m vabalt Eesti rekordiomanik - 49.56 (50m bassein)
50 m vabalt Eesti noorte rekordiomanik - 22.94 (50m bassein)

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.