Otse põhisisu juurde

Tänavune Noortesarja formaat läks veelgi naeruväärsemaks

Eesti Ujumisliit võttis eelmisel aastal vastu väga halva otsuse - korraldada Noortesarja võistlused kolmes erinevas tsoonis varasema kahe asemel. Tänavust formaati saab kirjeldada sõnadega naljanumber ning praktiliselt puuduv konkurents. 

Kuna vabariigi parimad ujujad on löödud lahku, siis edasiviivat konkurentsi ei ole. Siit tekib küsimus, et miks peaksid Maarjamaa parimad ujujad üldse sel võistlusel osalema?

Eriti absurdseks on asi läinud Tallinna B-tsoonis. Äsja peetud II etapil oli kavas 10 distantsi kus osavõtjaid ühe ala peale oli viis või vähem. Kolm või vähem osavõtjat oli kuuel distantsil. Ühesõnaga lihtsalt tule starti ning saad vabariiklikul võistlusel medali. Toome nüüd näiteks Audentese Spordiklubi, kes on B-tsoonis üks enim medaleid võitev klubi. Miks peaks noor ja andekas Audentese ujuja X osalema Noortesarjas, kui ta võidab enda lähimaid konkurente ligi basseinipikkusega? Samal ajal tema kõige kangemad konkurendid võistlevad teises tsoonis. Lõpuks tekibki olukord, et sellel noorel ja andekal ujujal on mõttekam osaleda näiteks Soomes toimuvatel mõõduvõttudel, sest seal on vähemalt konkurents.

Kõige naeruväärsem olukord B-tsooni etapil oli, aga see kui ühel alal oli stardis vaid üks ujuja. Teise näitena võib tuua, et ühes tsoonis medali saav ujuja (isegi kuldse) ei pääse finaalvõistlusele, sest teine tsoon on nii palju tugevam. Mis sõnumi saadab see aga lastevanematele? Noortesari peaks ühendama vabariigi parimaid ujujaid mitte neid lahku lööma. Narvas treeniv ujuja ja Hiiumaal treeniv ujuja peaksid saama aastas mitmel mõõduvõtul kokku ning selgitaksid välja kes on sel hetkel parim. Kui meil puudub kodus väljund tugevatele noorujujatele hea sarja näol, siis see tähendab, et alaliidu infrastruktuur on mäda.

Mis oleks lahendus? 

Esiteks ei tohiks meie parimaid hoida lahus. Kujutage ette, et vaatate Vormel 1 ning USA-s sõidavad pooled võistkonnad ning Jaapanis teised ning kogu aasta peale saavad parimad kokku ühe korra. Esiteks ei viitsiks seda keegi enam vaadata ja teiseks kaoks ka sõitjatel motivatsioon lihtsalt sõitma minna. Praegu on väga tihti tekkinud olukord kus ühe ujuja domineerimise tõttu on ta käigu välja võtnud ning lõpuni lihtsalt "sulistanud". 

Kui jätta alles praegu kolm toimuvat etappi + finaal, siis toimuda võiks kõik nii. Kuna osavõtjate arv mõistetavalt suureneb, siis korraldada etapp ühel päeval kahes osas. Esimeses osas on kaks vanuseklassi ja teises ülejäänud kaks. Oleks piisavalt ruumi ning võistlused ei veniks üleliia pikaks. Kuid võimalusi on veelgi. Luua kaks divisjoni vastavalt aegadele ning hommikul ujub näiteks divisjon 2 ja õhtul divisjon 1. Ausalt öeldes on lahendusi väga palju, alaliit võiks näidata nüüd üles kasvõi veidikene initsiatiivi, et nad hoolivad noorte ujumisest ning hakata koostöös treeneritega välja töötama uut formaati. 

Kehva korraldus = kehva võistlus

Samuti tahaks tähelepanu juhtida asjaolule, et Noortesarja korraldusõigust ei tohiks anda lihtsalt sellele kes seda tahab. Võistlust peaks organiseerima klubi/inimesed, kes oskavad vilunult võistlust läbi viia. Muidugi tuleb ette ootamatuid apsakaid, kuid meie parimad noored väärivad parimat võistlust. II etappi korraldanud Nordswimi korraldus oli kohapeal olnute treenerite hinnangul kehva. Tulemusi ei tulnud tabloole, diktor ei lugenud ka ette tulemusi. Samuti ujuti mitmel korral Noortesarja rekordeid, aga et ujujale aplodeerida ning juhtida tähelepanu sellele jäi neil aga tegemata. 

Eestis on palju klubisid, kes suudavad võistlust väga hästi läbi viia. Kui alaliit suudaks ka neile pakkuda motiveerivat paketti, siis võtaks korraldamisõiguse vastu palju rohkemad. Kui me tahame, et meil oleks parimad noored ujujad, siis peame pakkuma neile ka vastavaid tingimusi. Miks peaksid pingutama ainult ujujad? 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.