Otse põhisisu juurde

TOP 10: Kõige enam Baltimaade meistritiitleid võitnud Eesti ujujad

Homme algavad Leedus kaks päeva kestvad Baltimaade meistrivõistlused ning Eesti koondis on võistlemas nii täiskasvanute, juunioride kui ka noorte arvestuses. Aastate jooksul on kuldmedaleid võidetud vägagi palju mitmete erinevate ujujate poolt. 

Heidame nüüd pilgu peale kõige enam Baltimaade meistritiitleid võitnud Eesti ujujatele, kes on kuldmedalini jõudnud individuaalses arvestuses.

8.-12. koht - Nino Metsar, Pjotr Degtjarjov, Raiko Pachel, Ilmar Ojase, Danil Haustov - 6 esikohta

Kõik eelmainitud ujujad jõudsid enda karjääri jooksul kuue individuaalse kuldmedalini Baltimaade meistrivõistlustel. Nendest viiest nimest võitis viimasena kuldmedali Pjotr Degtjarjov ning kõige varasem kuld kuulub Ilmar Ojasele, kes triumfeeris esimest korda 1991. aastal. 

7. koht - Maria Romanjuk - 7 esikohta

Üks vähestest tegevujujatest siin nimekirjas on eelmise aasta parim naisujuja Maria Romanjuk, kes on astunud poodiumi kõige kõrgemale astmele seitsmel korral. Enda esimesed kuldmedalid võitis Romanjuk 2011. aastal Riias olles parim toona 400 m vabalt- ja kompleksujumises. Stardis on eestlanna ka tänavu ning ta stardib kolmel rinnuliujumise distantsil. 

6. koht - Indrek Sei - 8 esikohta

Tabeli kuuendal real on Indrek Sei, kes võitis kaheksa individuaalset kuldmedalit. Esimesed kolm kuldmedalit võitis ta 1990. aastal olles parim 50- ja 100 m vabaltujumises ning lisaks veel 100 m seliliujumises. Viimased kuldmedalid teenis ta 1996. aastal. 

5. koht - Andres Olvik - 9 esikohta

Andres Olvik võitis Baltimaade meistrivõistlustel kõik enda üheksa kuldmedalit 100- ja 200 meetri seliliujumises. Aastatel 2008-2012 võitis ta kõik 200 m seliliujumised. Kusjuures pärast Olviku kuldmedaleid ei ole ükski teine Eesti meesujuja võitnud 100- ja 200 m seliliujumise. 

4. koht - Berit Aljand - 10 esikohta

Martti Aljandi ja Triin Aljandi õde Berit on enda sugulastest Baltimaade meistrivõistlustel olnud tükk maad edukam. Ta võitis enda esimese kuldmedali 2000. aastal 100 m seliliujumises ning jäi sel alal võitmatuks kuni 2005. aastani. Karjääri lõppedes jäi Aljandi kontosse 10 kuldmedalit. 

3. koht - Kätlin Sepp - 11 esikohta

Võib õelda, et Aljandi käest võttis seliliujumise teatepulga üle Kätlin Sepp, kes triumfeerinud lausa 11 korral. Aastatel 2008-2011 oli ta võitmatu 200 m seliliujumises ning seejärel USA ülikoolis käimise tõttu ei osalenud võistlustel neli aastat. 2015. ja 2016. aastal naases Sepp Baltimaade meistrivõistlustele ning võidutses mõlemal aastal 200 m seliliujumises. Kuigi Sepp oli stardis Eesti karikavõistlustel, siis tänavu ta Leedus toimuval mõõduvõtul ei stardi.

2. koht - Elina Partõka - 18 esikohta

Enda võiduteed alustas Elina Partõka 2001. aastal võidutsedes 100- ja 200 m vabaltujumises. Nendel kahel alal võitis ta mitmeid medaleid kuni 2008. aastani. Lisaks astus ta poodiumi kõige kõrgemale astmele veel 50 m vabalt-, 400 m vabalt- ja 100 m seliliujumises. Kõik see kulmineerus suurepärase 18. esikohaga.

1. koht - Natalia Hissamutdinova - 27 esikohta

Kõige enam Baltimaade meistrivõistluste kuldmedaleid võitnud Eesti ujuja on Natalia Hissamutdinova, kes võitis enda karjääri jooksul raskesti püütavad 27 kuldmedalit. Nüüd perenimega Mäting teenis enda esimesed kuldmedalid 2001. aastal jäädes löömatuks 100- ja 200 m rinnuliujumises. Aastatel 2001-2007 võitis Hissamutdinova seitse järjestikust kuldmedalit 100 m rinnuliujumises. Lisaks võitis ta mitmeid medaleid veel 200- ja 400 m kompleksujumises. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.