Otse põhisisu juurde

TOP 10: Kõige enam Baltimaade meistritiitleid võitnud Eesti ujujad

Homme algavad Leedus kaks päeva kestvad Baltimaade meistrivõistlused ning Eesti koondis on võistlemas nii täiskasvanute, juunioride kui ka noorte arvestuses. Aastate jooksul on kuldmedaleid võidetud vägagi palju mitmete erinevate ujujate poolt. 

Heidame nüüd pilgu peale kõige enam Baltimaade meistritiitleid võitnud Eesti ujujatele, kes on kuldmedalini jõudnud individuaalses arvestuses.

8.-12. koht - Nino Metsar, Pjotr Degtjarjov, Raiko Pachel, Ilmar Ojase, Danil Haustov - 6 esikohta

Kõik eelmainitud ujujad jõudsid enda karjääri jooksul kuue individuaalse kuldmedalini Baltimaade meistrivõistlustel. Nendest viiest nimest võitis viimasena kuldmedali Pjotr Degtjarjov ning kõige varasem kuld kuulub Ilmar Ojasele, kes triumfeeris esimest korda 1991. aastal. 

7. koht - Maria Romanjuk - 7 esikohta

Üks vähestest tegevujujatest siin nimekirjas on eelmise aasta parim naisujuja Maria Romanjuk, kes on astunud poodiumi kõige kõrgemale astmele seitsmel korral. Enda esimesed kuldmedalid võitis Romanjuk 2011. aastal Riias olles parim toona 400 m vabalt- ja kompleksujumises. Stardis on eestlanna ka tänavu ning ta stardib kolmel rinnuliujumise distantsil. 

6. koht - Indrek Sei - 8 esikohta

Tabeli kuuendal real on Indrek Sei, kes võitis kaheksa individuaalset kuldmedalit. Esimesed kolm kuldmedalit võitis ta 1990. aastal olles parim 50- ja 100 m vabaltujumises ning lisaks veel 100 m seliliujumises. Viimased kuldmedalid teenis ta 1996. aastal. 

5. koht - Andres Olvik - 9 esikohta

Andres Olvik võitis Baltimaade meistrivõistlustel kõik enda üheksa kuldmedalit 100- ja 200 meetri seliliujumises. Aastatel 2008-2012 võitis ta kõik 200 m seliliujumised. Kusjuures pärast Olviku kuldmedaleid ei ole ükski teine Eesti meesujuja võitnud 100- ja 200 m seliliujumise. 

4. koht - Berit Aljand - 10 esikohta

Martti Aljandi ja Triin Aljandi õde Berit on enda sugulastest Baltimaade meistrivõistlustel olnud tükk maad edukam. Ta võitis enda esimese kuldmedali 2000. aastal 100 m seliliujumises ning jäi sel alal võitmatuks kuni 2005. aastani. Karjääri lõppedes jäi Aljandi kontosse 10 kuldmedalit. 

3. koht - Kätlin Sepp - 11 esikohta

Võib õelda, et Aljandi käest võttis seliliujumise teatepulga üle Kätlin Sepp, kes triumfeerinud lausa 11 korral. Aastatel 2008-2011 oli ta võitmatu 200 m seliliujumises ning seejärel USA ülikoolis käimise tõttu ei osalenud võistlustel neli aastat. 2015. ja 2016. aastal naases Sepp Baltimaade meistrivõistlustele ning võidutses mõlemal aastal 200 m seliliujumises. Kuigi Sepp oli stardis Eesti karikavõistlustel, siis tänavu ta Leedus toimuval mõõduvõtul ei stardi.

2. koht - Elina Partõka - 18 esikohta

Enda võiduteed alustas Elina Partõka 2001. aastal võidutsedes 100- ja 200 m vabaltujumises. Nendel kahel alal võitis ta mitmeid medaleid kuni 2008. aastani. Lisaks astus ta poodiumi kõige kõrgemale astmele veel 50 m vabalt-, 400 m vabalt- ja 100 m seliliujumises. Kõik see kulmineerus suurepärase 18. esikohaga.

1. koht - Natalia Hissamutdinova - 27 esikohta

Kõige enam Baltimaade meistrivõistluste kuldmedaleid võitnud Eesti ujuja on Natalia Hissamutdinova, kes võitis enda karjääri jooksul raskesti püütavad 27 kuldmedalit. Nüüd perenimega Mäting teenis enda esimesed kuldmedalid 2001. aastal jäädes löömatuks 100- ja 200 m rinnuliujumises. Aastatel 2001-2007 võitis Hissamutdinova seitse järjestikust kuldmedalit 100 m rinnuliujumises. Lisaks võitis ta mitmeid medaleid veel 200- ja 400 m kompleksujumises. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.