Otse põhisisu juurde

Roop, Zaidentsal ja Merimaa tegid Läti meistrivõistluste teisel päeval kuldseid sooritusi


Riias jätkuvatel Läti ujumise meistrivõistlustel saavutasid Eesti ujujad teisel võistluspäeval kaheksa medalit. Adele Roop teenis enda teise individuaalse kuldmedali ning alavõiduga särasid ka Mirtel Merimaa ja Alessandra Zaidentsal. 

Tartust pärit Adele Roop lisas enda eilsele 400m vabaujumise kuldmedalile ka teise võidu olles parim poole pikemal distantsil. 

Esimesed 400 meetrit koos Karoliina Niinepiga kõrvuti ujunud Roop hakkas distantsi teisel poolel eest ära libisema ning puudutas finišiseina ajaga 9:30,33, mis tähistab enam kui seitsme sekundilist isikliku rekordi parandust. Hea esituse tegi ka Roopist kaks aastat noorem Niinep, kes teisena finišeerides sai tulemuseks 9:35,97. 

Edukas teine võistluspäev oli Mirtel Merimaa jaoks. Ta alustas õhtut hõbemedaliga 100m seliliujumises (1:07,10) ning jäi seejärel konkurentidele püüdmatuks 50m liblikujumise sprindis. Kuldmedali tõi aeg 28,99, mis jääb Merimaa mullu ujutud isiklikule rekordile alla 25 sajandikuga. Eesti pälvis liblikujumise sprindis kaks medalit, sest kolmanda koha teenis Heleriin Haljaste ajaga 29,23. 

Naiste 200m rinnuliujumises oli võidukas mullune Põhjamaade noorte meistrivõistluste hõbemedalist Alessandra Zaidentsal. Eestlanna sai kirja 2:40,14 ja edestas järgnevaid konkurente enam kui üheksa sekundiga. Teist päeva järjest jõudis medalile ka Olivia-Aleksandra Romanenko, kes oli teine 400m kompleksujumises tulemusega 5:30,38. 

Keskülale pronksmedal 

Meestest jõudis teisel päeval ainsana poodiumile Siim Kesküla, kes sprintis tasavägises 50m liblikujumise finaalis välja aja 25,21. Võidu teeninud Dmitrijs Tolstihs oli klass omaette ajaga 24,25, kuid tema selja taga käis armutu võitlus. 

Kesküla ette mahtus veel üks lätlane ajaga 25,18, kuid eestlane suutis medaliheitluses alistada Aserbaidžaani ujuja, kelle ajaks märgiti 25,32. Isiklik rekord on valitseval Eesti meistril mullu ujutud 24,56. 


Eile 400m vabaujumises isikliku rekordi ujunud Gerd Johan Lessing kordas vägitegu ka poole lühemal maal. Ta viis tippmargi 1:55,66 peale ning tihedas finišiheitluses lõpetas neljandana. Pronksmedal jäi 16 sajandiku kaugusele. 

Eesti kuni 16-aastaste noormeeste kõigi aegade edetabelis tõusis Lessing kolmandaks. Teda edestavad veel Kregor Zirk (1:50,70) ja Argo Tammemäe (1:55,58).

Pühapäeval, saab 100. korda peetavad Läti meistrivõistlused lõppakordi. Finaalid algavad kell 16:00. 

POPULAARSED POSTITUSED

Euroopa kiireim 13-aastane seliliujuja Richard Kivirand: tahan ujuda maailmarekordi

Lõppenud hooajal tegi Eesti noorujujatest suurima arenguhüppe 13-aastane Richard Kivirand, kes suvel peetud riigi meistrivõistlustel pälvis täiskasvanute konkurentsis hõbemedali ja juhib kahel alal omaealiste Euroopa hooaja edetabelit. 

MMil medali võitnud 12-aastane Hiina imetüdruk ei saa juunioride MMil osaleda naljakal põhjusel

Singapuris peetud ujumise MMi üheks suurimaks staariks osutus 12-aastane Hiina tüdruk Yu Zidi, kes finišeeris kolmel individuaalsel alal neljandana ning pälvis pronksmedali teateujumises. Peagi algaval juunioride MMil ei saa Yu osaleda võrdlemisi naljakal põhjusel. 

Kõik vajalikud lingid ja kellaajad, et mugavalt jälgida juunioride MMi

Ruumenia linnas Otopenis peetakse suve viimane tiitlivõistlus kui kavas on juunioride MM, kus osalevad 14-18 aastased sportlased. Eesti koondist esindab ainsana Gerd Johan Lessing, kes stardib neljal individuaalsel distantsil.

EELVAADE: Mida oodata ainsa eestlasena juunioride MMil startivalt Lessingult?

Teisipäeval, 19. augustil, saab Rumeenias avalöögi kümnendat korda peetav juunioride MM, kus sinimustvalge värve on kaitsmas Gerd Johan Lessing. Mida võib oodata 16-aastaselt ujujalt enda karjääri esimesel tiitlivõistlusel? Mis kohtade peal ta ujub ning mitu rahvusrekordit on ohus?

10 kõige olulisemat ujumist alates Eesti taasiseseisvumisest

Eesti Vabariik tähistab 20. augustil riigi taasiseseisvumist, mis leidis aset 1991. aastal. Selle puhul paneme ritta kümme kõige olulisemat ujumist alates Eesti taasiseseisvumisest, mis on olnud eestlaste jaoks märgilise tähtsusega viimase 34 aasta jooksul.