Otse põhisisu juurde

Mittetraditsioonilised Eesti ujumise auhinnad 2025


Eelmisel nädalal anti kätte traditsioonilised Eesti parimate ujujate auhinnad. Suuri üllatusi ei olnud ja kõik aunimetused läksid õigetele inimestele. Aga kui lisada juurde veel kategooriaid - aasta ujumine, komeet, rekordite purustaja, parim teateujumine jne, siis kes saaks auhinnaga pärjatud?

Tasub märkida, et mitmetes riikides jagatakse sissejuhatuses mainitud auhindu ehk uut jalgratast me ei leiuta. Kokku olen lisanud seitse uut kategooriat:

Aasta ujumine

Aasta parim ujumine on päris lihtne välja selgitada, sest üks ujumine aastal 2025 oli teistest igas statistilises elemendis peajagu üle. Eneli Jefimova lühiraja EMi finaali 100 m rinnuliujumise aeg 1:02,82.

Alustuseks oli tegemist Eesti rekordiga, võistluste rekord, Euroopa kõigi aegade edetabeli teine tulemus. Lisaks oli see ujumine tehtud finaalis, mis tõi ka kuldmedali ning esmakordse tiitli kaitsmise. Ka tavabasseinis kuuluks parim ujumine Jefimovale - 50 m rinnuli (29,83).

Kõige tipuks ei ole ükski Eesti ujuja lühirajal olnud protsentuaalselt nii lähedal maailmarekordile. Jefimovat lahutab maailma tipptulemusest 100 m distantsil 46 sajandikku. Aasta ujumise nominatsiooni väärivad ka Ralf Tribuntsov (50 m selili; 22,63) ja Daniel Zaitsev (50 m liblikat; 22,06).

Parim teateujumine

Vaadates tagasi aastale 2025, siis tehti mitmeid Eesti rekordiga lõppenud teateujumisi. Lühiraja EMil jõudis kaks erinevat võistkonda finaali, kes mõlemad saavutasid kaheksanda koha. Auhinna võtab endale meeste 4x50 m vabaujumise teatenelik - Ralf Tribuntsov, Daniel Zaitsev, Kregor Zirk ja Siim Kesküla.

Eelringides muljetavaldav Eesti rekord ajaga 1:25,03. Avavahetust ujunud Ralf sai kirja individuaalse riigi rekordi 20,77 ja oli esimene Eesti mees, kes alistas 21-sekundi piiri sel alal. Seega kolm kärbest ühe hoobiga, sest see sooritus viis ka EMi finaali.

Aasta komeet

Aasta komeedi auhinda välja andes tuleb veidi aega tagasi kerida ning vaadata konteksti. Auhind peaks minema ujujale, kes 2024. aastal oli tubli ja edukas, kuid 2025. aastal tõusis Eesti ujumise tippu, osales tiitlivõistlustel ja ujus rekordeid.

Gerd Johan Lessing on 400-800-1500 m vabaujumises teinud selge hüppe ning see auhind peaks minema ka temale. 400 m distantsil viis ta isikliku rekordi aastaga 4:08,65 pealt 3:59,93ni. Ühtlasi ületas ta Kregor Zirkile kuulunud Eesti U16 rekordi ja temast sai Eesti läbi aegade noorim nelja minuti piiri alistaja.

1500 m vabaujumises võttis ta samuti maha Zirki rekordi ja viis tippmargi 16:08,12ni. Selle aja ujus ta juunioride MMil, kus ta oli ühtlasi ka ainus osalev eestlane. Ka lühirajal kirjutas ta enda nimele U16 vanuseklassi rekordi kui läbis distantsi ajaga 15:27,65, isiklikku rekordit kohendas Lessing ligi 20 sekundiga. 


Rekordite purustaja

Siin anname nüüd esmakordselt välja kaks auhinda. Üks läheb kõige enam täiskasvanute rekordeid ujunud sportlasele ja teine noorujujale, kes tuulutas kõige rohkem vanuseklasside tipptulemusi. Võttes aluseks lühiraja ja tavabasseini rekordid, siis esimese auhinna pälvib Ralf Tribuntsov.

Ta ujus 2025. aastal 14 individuaalset Eesti rekordit. Nendest 10 lühirajal. Lisades juurde teateujumised, siis jäi Ralfi saldossse 17 rekordit. Lühirajal oli taseme poolest tema parimaks EMi poolfinaalis ujutud 50 m selili (22,63). Samuti on Ralf 31-aastaselt vanim ujuja, kes püstitanud Eesti rekordi.

Noorujujate seas on suurimaks rekordite purustajaks ülekaalukalt Maari Randväli. Ta tegi koos teateujumistega 22 rekordiparandust U16 vanuseklassis, 13x U18 konkurentsis ja sinna juurde veel 8 täiskasvanute tippmarki. Numbrid räägivad enda eest.


Sprindikuningas

Nüüd läheme veidi lõbusamate kategooriate juurde. Sprindikuningas (või sprindikuninganna) läheb ühele ujujale, kes nii 25- kui ka 50 m basseinis on olnud Eesti kiireim ujuja. Ehk 50 meetri vabaujumise parimale läheb see auhind ja tiebreaker mehe ning naise vahel on kõrgem AQUA punktisumma.

Siin saab kuninga krooni pähe panna Ralf Tribuntsov. Tavabasseinis sprintis ta basseinipikkuse ajaga 22,07 ja kindlasti on tänavune aasta huvitav, sest 21-sekundit on nii lähedal. Lühirajal viis ta rekordi 20,77 peale ja parandas aastaga Eesti rekordit 45 sajandikku. Mõlemas basseinis kokku ujus Ralf viis Eesti rekordit.

Aasta hetk

Nii kiirelt kui mainida aasta hetke auhinda aastal 2025, siis sama kiirelt on see juba lukku löödud, sest kuldsed viis minutit lühiraja EMil oli kordumatu moment Eesti ujumises. Esmalt Tribuntsovi 50 m seliliujumise triumf ja seda kusjuures sajandikulise eduga hõbemedalisti ees.

Järgmises ujumises oli stardisillal Eneli Jefimova ja võttis 50 m rinnuliujumises mõõtu maailmarekordiomaniku Ruta Meilutytega. Eestlanna võit uue rekordiga 28,81 ja teine järjestikune kuldmedal Eesti koondisele. 


Aasta võistlus

Aasta võistluse auhind kuulub Eestis toimuvale mõõduvõtule. See oleks tegelikult ka tore täiendus, sest märgis "Eesti aasta parim võistlus" on prežtiisi küsimus ja tekitaks toreda konkurentsi. Vaadates tagasi eelmisele aastale, siis ilmselt oleks auhinda keeruline anda kellelegi muule kui Zirk Swim Cup.

Seda siis mitmel erinev põhjusel. Esiteks oli tegemist võistlusega, kus oli ülekaalukalt suurim eelarve, mis väljendus ka võistluse ülesehituses ja auhindades. Teiseks, muudeti esmakordselt Aura ujula tundmatuseni ära. Kolmandaks on see valik tehtud sportlaste üldise tagasiside pealt. 

Auhindu mida välja anda on veel kümneid ja kümneid ning kindlasti peaks auhinnalaual olema ka vastavalt aastale nö. eriauhindu. Minu hinnangul võiks tunnustamist saada kõik täiskasvanute ja kuni U18 vanuseklassi ujujad, kes on mõnel alal Euroopa hooaja edetabeli esikümnes. See on selge kvaliteedimärk ja tippujumise kontekstis võiks olla esile tõstetud. 

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.