Otse põhisisu juurde

Zirk endanimelise mõõduvõtu eel: tegemist on unikaalse võistlusega kogu maailmas


14.-15. veebruarini peetakse Tartus Aura ujulas teist korda peetav rahvusvaheline ujumisvõistlus Zirk Swim Cup. Võistluste peakorraldaja Kregor Zirk sõnab nädal enne mõõduvõttu, et on väga elevil eesootava võistluse pärast ning avaldab seniteadmata detaile.

Suurele ujumispeole on end kirja pannud enam kui 500 sportlast, kes tulevad heade mõtete linna üheksast erinevast riigist. Kõige pikema lennureisi võtab ette üks India ujuja, aga võistlusel stardib neli olümpialast ning kümneid tiitlivõistluste kogemusega sportlasi.

Mullu võistluse unikaalsuse kohta palju kiidusõnu pälvinud peakorraldaja Kregor Zirk lausub, et tänavu tunneb ta suurt elevust, sest stardib ka ise mitmel alal. "Üks võistluse korraldamise eesmärke oli kindlasti see, et saaks kodustes vetes teha sellise võistluse, kus oleks endal nauditav osaleda."

"Muidugi on keeruline ühendada võistluste korraldust ja võistlemist, aga palju tuleb planeerida ette ning ma usun, et võistluspäevadel saan seda kõike nautida ikkagi sportlasena ja olen seetõttu väga elevil," lisas 26-aastane olümpialane.

Zirki jaoks saab Tartus peetav võistlus olema tema esimene tavabasseini mõõduvõtt peale edukaid Pariisi olümpiamänge, kus ta finišeeris seitsmendana 200 m liblikujumises. Selle perioodi vahele jäävad finaalikohad lühiraja EMilt ja MMilt.

Pealtvaataja saab olema oluline komponent

Peakorraldaja ütleb, et võistluse üks olulisemaid komponente saab olema pealtvaataja. "Minu soov on, et pealtvaataja saaks hea emotsiooni ning see oleneb atmosfäärist ja sellesse saavad pealtvaatajad ise panustada. Meie abistame neid pasunate ja muude vahenditega ning võistluse ajal saavad ka pealtvaatajad võimaluse võita auhindu."

Zirk lisab, et maailma kontekstis on tegelikult tegemist vägagi unikaalse ujumisvõistlusega. "Selliseid show-elemente ja üldist võistluste flow loogikat teevad maailmas väga vähesed. Muidugi saab pealtvaataja kaasa elada ka Eesti kui ka mitmele Euroopa tipule, kuid eelkõige saavad pealtvaatajad unikaalse ujumisvõistluse kogemuse," selgitab korraldaja.

Võistluste tippujujatest rääkides hüppab lisaks Zirkile vette veel Pariisi olümpiafinalist Neza Klancar, MMi finalist Jan Cejka, Euroopa juunioride meistrivõistluste medalistid Flawia Kamzol, Samuel Koštál, Egle Salu ning Eesti absoluutsed tipud Daniel Zaitsev, Maari Randväli, Maria Romanjuk ja Siim Kesküla.

Eelringid toimuvad kahes vahetuses

Kuna võistlustel osaleb enam kui 500 ujujat, siis on Zirk Swim Cupi korraldusmeeskond otsustanud teha eelujumised kahes vahetuses. "See variant oli laual ka eelmine aasta, aga tänavune võistlus on Eesti üks läbi aegade suurimaid, mis nõuab nutikat lähenemist, et tagada kvaliteet," märgib Zirk.

Ujujate jaoks tähendab see seda, et kindel arv vahetusi koostatakse eelujumiste osa 1 jaoks. Kui see on lõppenud, siis algab eelujumiste osa 2 ning nende kokkuvõttes selguvad õhtul toimuvate finaalide koosseisud.

"Meeste 100 meetri vabaujumises on näiteks 172 osalejat, mis tähendaks kokku 22 vahetust. Kui teeksime ühe suure eelringide vooru, siis mõni ootaks enda starti ebareaalselt kaua ja kahe vahetusega eelujumised on suurtel kommertsvõistlustel tavapärane praktika," lausub Zirk.

"Mul on suur rõõm, et tuleb veel tugev naisujuja Soomest, kes hakkab seliliujumises Maari Randväliga maid jagama. Põnevaid heitlusi ja duelle tuleb veelgi, nagu näiteks meeste 400 m vabaujumine, kus viiel mehel on isiklikud rekordid alla nelja minuti."

Zirk Swim Cupi eelujumised algavad mõlemal päeval kell 9:30 ning kaasahaaravad finaalid kell 17:00.

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.