Otse põhisisu juurde

Kregor Zirk ja tema 10 harjutust treeningul

Tulevikulootus - Kregor Zirk


Kregor Zirk on kahtlemata hetkel Eesti üks kuumimad nimesid kui teema läheb ujumise peale. Hetkel tudeerib ja treenib ta Inglismaal Plymouthi kolledžis Jon Ruddi käe all. Zirk avaldas Priit Aaviku Ujumisblogile harjutused mis on olnud tema jaoks kõige raskemad ja kõige meeldivamad. Ujujatel on basseinis üle tuhande harjutuse ja kuival maal ilmselt sama palju.

Mis on Kregor Zirk'i lemmikharjutus basseinis ning mis harjutus talle üldse meelt mööda ei ole? Seda saamegi teada allpool olevas loetelus, kus alustame kõige ebameeldivamast harjutusest ning liigume aina lemmikumate poole. 


10) 24x100 m liblikat neljanda kiiruse ja ajaga 1.10 ning režiim 2.00. 


Kui paljud saavad öelda, et tema 100 m liblikujumise isiklik rekord on 1.10 ? Zirk suudab sellist aega ujuda söögi alla ja söögi peale aga 24x järjest ?? Harjutust on äärmiselt raske teostada, sest lisaks kiirele ujumisele on sul vähe aega enda laktaat alla saada. Kuid ega noormees ei hoia enda käes 100 m liblikujumises Eesti noorte- ja juunioride rekordit asjata. 

100 m liblikujumises sai Zirk suvel Euroopa Noorte
Olümpiafestivalil kaela kuldmedali

9) 100x100 m 


Jah, Sinu matemaatika pidas paika - see on 10 000 m kokku ehk 10 km. Kui palju ujud Sina ühel treeningul? Lisaks sellele võtab see kaua aega ning selle ajaga jõuab kõik mõtted läbi mõelda. Pole ime miks see harjutus Zirk'ile meelt mööda ei ole. 

8) 15x100 m vabalt 1500 m tempoga ning intervall 20 sekundit


Eelmisel hooajal ületas Zirk Ivar Stukolkini nimel olnud Eesti rekordi 1500 m vabaltujumises pikas basseinis. Rekord oli püsinud 32 aastat. Kindlasti pole see harjutus kergete killast, sest lühikeses basseinis on tema 1500 m vabaltujumise isiklik tippmark 15.33,56. See tähendab, et jämedalt öeldes peab Zirk ujuma kõik 100 m ajaga 1.02-ga. Puhkus 20 sekundit ning nii viisteist korda. Kõlab lõbusalt või mis?

7) 32x50 m vabalt 1500 m tempoga ning režiim 45 sekundit


Taaskord tuleb mainida distantsi 1500 m vabalt. Kindlasti on see omamoodi kergem kui eelmine harjutus ja omamoodi raskem. Ajaliselt peab ta 32x läbima kõik 31-32 sekundiga. Pikas basseinis sai ta eelmisel aastal 1500 m vabaltujumises kirja ajaks 16.11,75. Ilu nõuab ohvreid ning antud kontekstis on ilu tema nimel olev Eesti rekord. 

6) Spinningu treening


45 minutit jalgratta otsas istumist ja max intensiivsusel väntamist. Siiski toimub see siseruumis ja selle nimi on spinning. Seda treeningut hakkas ta harrastama alles tänavu Plymouthis. Kregor ütleb: "Ma higistan seal ennast lolliks, Eestis ei saanud kunagi nahka nii märjaks." Ilmselgelt ei ole seal mingit naljategemist. Samas väidab noormees, et see on väga kasulik ja omamoodi ta naudib seda.

Zirk'ile pole raske treening võõras nähtus

5) 3x (200 m režiim 4.20 / 2x100 m režiim 2.15 / 4x50 m režiim 1.00) 1. kord takistusega; 2. kord ilma vahenditeta; 3. kord lestadega ning kõik korrad MAX kiirusel


Juba fraas "MAX kiirusel" ütleb, et harjutus pole meelakkumine. Kuigi ehk esialgu tundub, et režiimid on pikad ning puhkust rohkem kui küllaga, siis asi pole sugugi nii roosiline. Takistusega ujumine ehk vööga ujumine teeb asja kohe alguses raskeks. Seejärel saad ujuda ilma vahenditeta ning pingutad nii, et surm silme ees. Kolmas kord saad lestad jalga panna ning kiirus läheb veelgi suuremaks aga ega see eest elu lihtsamaks ei lähe. Kindlasti suurepärane harjutus, et kasvatada enda anaeroobset taset. Tehke järgi või makske kinni!

4) Stardid ja pöörded


Reeglina kui treener ütleb, et me teeme starte ja pöördeid, siis see tähendab lühikest pingutust ning palju puhkust. Nüüd oleme jõudnud sinna kohta, kus loetleme juba Kregor Zirk'i lemmikumaid harjutusi. Kindlasti on need kaks elementi - start ja pööre - ujumises väga tähtsal kohal. Tipptasemel võib oleneda stardist kas jääd esimeseks või neljandaks, seetõttu on vajalik see lihvida endal suurepäraseks. Lisaks heale veealusele osale pead olema võimeline minema kiiresti pöördesse ja samakiirelt sealt ka välja tulema ehk alustama veealust osa. Need on elemendid mida Zirk saab Plymouthis arendada nii, et silme eest must.

3) Tehnikaharjutused


Kes meist ei armastaks tehnikaharjutusi ujuda? Esiteks on see rahulik ujumine, kus saad keskenduda 100% ainult enda tehnikale. Tehnikaharjutusi on tuhandeid ning viise kuidas paremaks saada on täpselt sama palju. Paljud ujumistreenerid on väitnud, et Zirk'il on väga hea tehnika ning seepärast ta ujubki nii kiiresti. Seega pane ka Sina treeningul rõhku tehnikaharjutustele sest Kregor Zirk küll paneb.

2) Lõdvestusujumised


See harjutus on nagu kirss tordi peal. Pärast rasket harjutust (näiteks 24x100 m liblikat) saad ujuda rahulikult ning taastada enda pulssi ja langetada laktaati. See on harjutus mida armastavad väga paljud aga ka seda harjutust tuleb osata teha. Zirk ei ütle kunagi "EI" ühelegi lõdvestusujumisele. 

Tõestus et Zirk on päriselt ka ujuja

1) Ringide puhumine


Trummipõrin ja Kregor Zirk'i lemmikharjutus treeningul on ringide puhumine. Küsid, mis harjutus see veel on? Kui sa ringe puhuda ei oska, siis sa pole õige ujuja. Kindlasti ei meeldi see harjutus treeneritele ning sellega tuleks tegeleda pärast treeningut aga kavalamad tegijad suudavad selle "raske harjutuse" mahutada ka treeningu keskele.


Ning sellised olidki Kregor Zirk'i harjutused - mõni meeldivam kui teine. Kindlasti on sellesse nimekirja lisandumas lähikuude jooksul ka palju muud ja huvitavat, kuid kõiki saladusi ei saa avalikustada. 

Varsti on tulemas ka artikkel, kus Kregor räägib enda elust Inglismaal ning annab Priit Aaviku Ujumisblogile kõige värskemad kommentaarid kooli, treeningu ja palju muu huvitava kohta.


PÜSIGE LAINEL!


POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.