Otse põhisisu juurde

Pjotr Degtjarjov: Eesmärk on alati olla kiirem ja parem kui eelmisel hooajal

Kas Degtjarjov pääseb olümpiale Eestit esindama?

Eesti hetke esisprinter Pjotr Degtjarjov vahetas taas treenerit ning üritab pääsu Rio de Janeiro olümpiale. Samuti on 22-aastane noormees tagasi ülikoolis ning lisaks ujumise vormile kogub ta ka kahe kõrva vahele tarkust. Kuna palju on muutunud eelmise hooajaga, siis tegime Pjotriga pikema intervjuu ning saime teada tema plaanidest ja paljust muust.



Eelmine hooaeg tekitas vastakaid tundeid Pjotr Degtjarjovile. Kuigi hooaeg möödus tal hästi, siis MM-il individuaalselt ta startida ei saanud tervise probleemide tõttu. "Eelmine hooaeg läks hästi kui välja arvata terviseprobleem enne MM-i," ütles ujuja. "Muidu tegin isiklikke ja astusin sammu lähemale OM-i A-normatiivile 50 m vabaltujumises." Siiski sai ta MM-il startida ning seda 4x100 m vabaltujumises, kus tema osalusel püstitas Eesti teatenelik uue rahvusrekordi. 

Kõik on uus septembrikuus. Tänavu alustas "Pjots" koostööd endise tippujujaga ning mitmete Eesti rekordite valdaja Vladimiri Sidorkiniga. Eelmisel hooajal treenis ta Peter Mankoci käe all keda ta meenutab hea sõnaga. "Peteriga koostöö oli hea. Meil olid küll vahetevahel mõned ebakõlad kuid üldiselt läks töö hästi. Ma õppisin uusi asju ja parandasin enda isiklikke rekordeid." 


Mulle meeldis tema plaan


Enne tänavust hooaega oli Degtjarjovil võimalus valida kahe treeneri vahel - enne mainitud Vladimir Sidorkin ja Riho Aljand. Siiski otsustas noormees valida Sidorkini, sest tema algava hooaja plaanid meeldisid talle rohkem. "Kuna ma tean Riho treeningmeetodikat, siis teadsin et see ei sobi mulle. Niimoodi langes minu valik Sidorkini peale." Samuti mainib Degtjarjov et pole olemas ühesuguseid treenerid ehk igal treeneril on erinev käekiri. Viimase 1,5 aasta jooksul on Degtjarjovi treeninud 3 erinevat treenerit. "Sidorkiniga treenides on suurim vahe võrreldes teistega see, et me teeme iga trenn kindlasti mingit harjutust plahvatusele ja kiirusele," mainis Eesti esisprinter.

Rio A-normatiivist 50 m vabaltujumises lahutab Eesti kiiremat meest vees hetkel vaid 32 sajandikku. Aprilli keskel Kaunases toimunud Balti Matšil viis ta enda isiklikku rekordi 22.59 peale. Miko Mälbergi nimele kuuluv Eesti rekord on 22.37. Hetkel toimub treeningutel siiski põhja ladumine, et näidata Iisraelis 2. detsembril algaval lühiraja EM-il häid tulemusi. "Hetkel on põhirõhk põhja loomisel, mille pealt saaks edaspidi tööd edasi teha," ütles 41-korda Eesti meistriks kroonitud Degtjarjov.

Tuleva hooaja eesmärkidest rääkides oli noormees tagasihoidlik. "Eesmärk on alati olla kiirem ja parem kui eelmisel hooajal. Mingeid kohti ega aegu ei tahaks välja öelda vaid elame ja näeme." Siiski peab siinkirjutaja märkima, et lühiraja hooaja suursündmus on EM Iisraelis ja pikal rajal EM Londonis ning OM Rios. Lühiraja EM-il kui ka 50 m basseinis peetaval EM-il on Degtjarjovil väga head võimalused pääseda poolfinaali. Vabaltujumine on kõige konkurentsitihedam ujumisstiil ning sellel alal läbi lüüa rahvusvahelisel areenil on väga raske, kuid Degtjarjovil on kõik vajalikud võtmed olemas, nüüd tuleb vaid uks lahti keerata. 

Peab lõpetama seda mida alustasin 


Kaks aastat tagasi võttis Pjotr Tallinna Ülikoolist akadeemilise puhkuse, et keskenduda täielikult ujumisele. Kuna maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg (2 aastat) sai läbi otsustas noormees tagasi kooli minna. "Peab lõpetama seda mida alustasin," ütles Degtjarjov kindlal noodil. Samuti kiidab ta väga treeningtingimusi väljaspool basseini, mis on tema jaoks ideaali lähedased. Aga manitseb, et basseinis võiksid lood paremad olla. "Treeningtingimused basseinis võiksid olla paremad. Kuna me teeme õhtul trenni Kalev Spa ujulas, siis on tihti raskusi vaba raja leidmisega - peaaegu võimatu." Kuid Degtjarjovi õnneks on teised treenerid vastutulelikud ning lubavad teda enda klubi raja peale soojendust ujuma, sest põhiharjutusi tehes on ujula juba praktiliselt tühi.

22-aastane ujuja kes pürgib olümpiale ei saa kuidagi üle ega ümber ilma sponsoriteta. Ka Degtjarjovil on juba pikemalt olnud kolm kindlat sponsorit - Speedo, Debora, Europark ja iFit. "Speedolt saan kogu vajaliku varustuse treeninguteks ja võistlusteks. Debora toetab mind rahaliselt, mis on väga suureks abiks igapäeva elus. iFit toetab mind kõikide vajalike toidulisanditega, et saaksin kõik oma treeningud ilusti ära tehtud ja korralikult taastatud."




Degtjarjovi head tulemused eelmisel hooajal tõid talle tänavu juurde ka kaks uut sponsorit kelleks on Sparta jõusaal ja Joogaruum. "Spartas saan käia jõusaalis, kus teen trenni Alar Seimi juhendamisel. Joogaruumis käin muidugi joogas, mis aitab väga palju kaasa ujumisele."


Hooaeg on noor ning tulemas on Pjotr Degtjarjovi elu kõige tähtsam hooaeg. Head tulemused lühiraja EM-il kasvataksid enesekindlust, et olla enda elu parimas vormis pikal rajal ning enne olümpiat täita ka Rio A-normatiiv. Nagu ütles mees ise - elame ja näeme mis saab. 

Mina soovin omalt poolt "Pjotsile" libedat vett, jõudu, tarkust, kannatlikust ning muidugi on ka veidi õnne vaja!

ANDMED:


Nimi: Pjotr Degtjarjov
Vanus: 22
Klubi: Audentese Spordiklubi
Treener: Vladimir Sidorkin
Saavutused: 41x Eesti meister
                     29x Eesti noorte/juunioride meister
                     Euroopa lühiraja MV-tel 50 m vabaltujumises 15. koht
                     2013 aasta universiaadil 100 m vabaltujumises 8. koht
                     Euroopa juunioride MV-tel 50 m vabaltujumises 6. koht
                     Noorte olümpial 50 m vabaltujumises 9. koht
                     Eesti rekordiomanik 100 m vabaltujumises 50 m basseinis (49.56)



Pjotri Sportlio konto SIIN

PÜSIGE LAINEL!


POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.