Eesti meistrivõistlused pikas basseinis on selleks aastaks küll lõppenud, kuid põnevaid fakte ja numbreid leidub ka peale võistluseid. Kolme päeva jooksul oli Aura ujulas põnevaid duelle kui ka ülekaalukaid triumfe.
Toon Teieni 10 huvitavat fakti äsja lõppenud Eesti meistrivõistluste kohta.
1. Vaid 10 tiitlikaitsjat
Nii mehed kui ka naised võistlesid kumbki 16 individuaaldistantsil. Kokku ujutud 32 individuaalsel alal suutis eelmise aasta Eesti meister enda tiitlit kaitsta vaid 10 korda. Tänavu oli võrreldes eelmise aastaga palju puudujaid kuid tänavu oli ka rohkem üllatusvõite.
Kätlin Sepp sai tänavu poodiumi kõige kõrgemale astmele astuda viiel korral ning seda teateujumistes. Nüüd on tema auhinnakapis 86 Eesti meistritiitlit, millega ta tõusis kuldmedalite arvestuses läbi aegade neljandale kohale. Lisaks 86. kuldmedalile on tema auhinnakapis veel 35 hõbe- ja 39 pronksmedalit. Kokku 160 (!!!) Eesti meistrivõistluste medalit, mis on naiste arvestuses kõige enam.
3. Seitse Eesti hooaja tippmarki
Kolme päeva jooksul püstitati Tartus seitse uut Eesti hooaja tippmarki. Martin Allikvee (100 m- ja 200 m rinnuli) ja Frank Johan Ojaranna (800 m- ja 1500 m vabalt) nimele jäi kaks uut tippmarki. Lisaks ujusid uue Eesti hooaja tippmargi veel Margaret Markvardt (200 m kompleksi) ja Meribel Saar (800 m vabalt) ning Silver Hein (400 m kompleksi).
4. Parimad klubid medaliarvestuses
Täiskasvanute arvestuses oli kõige edukam klubi tänavu TOP Ujumisklubi, kes võitis 27 medalit millest 13 olid kuldsed. Tasub märkida, et naised teenisid nendest medalitest lausa 26. Juunioride arvestuses olid kõige edukamad TOP Ujumisklubi ja Ujumisklubi Aktiiv, kes mõlemad teenisid 22 medalit. Siiski oli TOP parem kuna nende saagiks jäi rohkem kuldmedaleid (12). Ning noorte arvestuses oli parim Ujumise Spordiklubi kelle kontosse laekus kolme päeva jooksul 22 medalit.
5. Meesujujad purustasid naisujujad
Taas ei saa üle ega ümber mees- ja naisujujate võrdlusest. Kui võtta aluseks Eesti meistrivõistluste meeste ja naiste võidutulemused, siis meeste võidusaldoks jääb 13:3. Huvitavalt kombel olid naised FINA punktide poolest meestest paremad vaid kõikidel seliliujumise distantsidel.
6. Kõige edukamad ujujad
Naisujujatest oli kõige edukam Margaret Markvardt nelja kuldmedaliga. Tema oli ka parim naisjuunior kus kuldmedaleid kogunes kuus. Koos teateujumistega sai Markvardt kaela lausa 19 medalit. Kõige noorematest neidudest oli tabeli tipus Melissa Priidel viie kullaga. Meestest kogus enim kuldmedaleid ehk kolm Martin Allikvee. Meesjuunioride edukaim oli Armin Evert Lelle ja noortest Mark Sovtsa, kes kumbki võitsid enda vanuseklassis kuus kulda.
7. Viis uut rekordit
Rekordid ei jäänud tulemata tänavu. Ühtekokku ujuti viis uut rahvusrekordit. Täiskasvanute rekordiga sai hakkama TOP Ujumisklubi naiskond 4x50 m kombineeritud teateujumises. Juunioride rekordi püstitas 100 m seliliujumises Veronika Olem. Kolmel korral nihutas noorte rekordite tippmarki Joonas Niine.
8. Kolme päeva jooksul üle 1700 stardi
Tänavustel Eesti meistrivõistlustel tehti kolme päeva jooksul üle 1700 stardi. Naised tegid ühtekokku 779 starti ja mehed 946. Kokku teeb see 1725 starti. Arvesse ei lähe diskvalifitseeritud ujujad, kes tulemust kirja ei saanud. Võrreldes mullu peetud meistrivõistlustega tehti tänavu ligi 100 starti
rohkem.
9. Degtjarjov taastas esisprinteri staatuse
Viimase kaheksa aasta jooksul on Pjotr Degtjarjov võitnud Eesti meistrivõistlustel 50 m vabaltujumise seitse korda. Eelmisel aastal tuli tunnistada Daniel Zaitsevi paremust, aga tänavu tegi Degtjarjov vigade paranduse ning tuli seitsmendat korda Eesti meistriks 50 m kroolisprindis.
10. Tunduvalt nõrgemad võidutulemused
Kui võtta aluseks eelmise aasta Eesti meistrivõistluste võidutulemused, siis 32 individuaalsest distantsist ujuti tänavu möödunud aasta võidutulemusest kiiremini vaid üheksa korda. Nendest kuus oli tänavu rinnulidistantsidel Romanjuki ja Allikvee esituses.
PÜSIGE LAINEL!