Otse põhisisu juurde

Allikvee näitas avapäeval parimat kiirust, Niine ja Olem püstitasid rekordeid

98. korda peetavatel Eesti meistrivõistlustel on lõppenud esimene võistluspäev ning õhtuses võistlusosas jagati taas mitmeid medaleid ning ujuti rekordeid. Joonas Niine püstitas uue noorte tippmargi ning Veronika Olem sai hakkama uue juunioride rekordiga. 

Teise võistlusosa avasid põnevad 50 m rinnuliujumise finaalid. Karleen Kersa tegi küll väga hea stardi ning distantsi esimese poole kuid favoriit Maria Romanjuk võttis siiski sel distantsil oma.

Romanjuk krooniti Eesti meistriks karjääri paremuselt kolmanda tulemusega 32.14. Hõbemedali saavutas Kersa ajaga 32.39 ning pronksmedali teenis Maria Harutjunjan ajaga 32.97. Meeste ujumine põnevust ei pakkunud sest ülivõimsa esituse tegi Martin Allikvee kes krooniti Eesti meistriks isiklikku rekordit kordava ajaga 28.25. Tegemist on samuti uue Eesti hooaja tippmargiga ning esimese võistluspäeva parima tulemusega. Teisena finišeeris Filipp Provorkov (28.60) ning kolmandana Martti Aljand (28.82).

Kuuendana lõpetanud Joonas Niine ujus uue Eesti noorte rekordi ajaga 29.30. Eelnevad rekordnumbrid kuulusid Niinele endale, kes püstitas tippmargi täna hommikul. 

100 m seliliujumises jätkati suurepäraste tulemuste lainel. Veronika Olem seljatas õed Sepad ning tuli uue Eesti juunioride rekordiga 1.03,12 esmakordselt enda karjääri jooksul Eesti meistriks. Lisaks sai neiu kaela kuldmedali ka juunioride arvestuses. Teisena lõpetas Sigrid Sepp (1.03,47) ning pronksmedali sai kaela Kätlin Sepp (1.04,12). Eesti noorte meistriks 100 m seliliujumises tuli Laura-Liis Valdmaa ajaga 1.07,74.

Enda esimese täiskasvanute Eesti meistritiitli saavutas Armin Evert Lelle 100 m seliliujumises. Ta läbis distantsi uue isikliku rekordiga 57.68 ning krooniti lisaks veel ka Eesti juunioride meistriks. Hõbemedali saavutas Matis Hiie (58.73) ning pronksi Endri Vinter (59.02). Eesti noorte meistriks tuli väga hea ajaga 59.71 Alex Ahtiainen.

Kõige konkurentsivaesemal distantsil naiste 200 m liblikujumises tuli võitjaks Alina Vedehhova ajaga 2.31,67. Meeste 200 m liblikujumises pidasid tõelise kassi-hiire mängu maha Sander Paavo ja Cevin Anders Siim. Paremini suutis enda jõudu jagada Siim kes saavutas enda esimese individuaalse Eesti meistritiitli ajaga 2.10,81. Paavo lõpetas tema kannul hõbedal tulemusega 2.12,55 ning kolmanda koha võitles endale Maksim Gumenjuk (2.14,71), kes tuli ka juunioride Eesti meistriks. Noorte meistrikulla sai kaela Aleksander Amosenkov tulemusega 2.19,13.

Esimese võistluspäeva lõpetasid 4x200 m vabaltujumised. Konkurents naiste seas oli täiesti olematu, sest TOP Ujumisklubi naiskond ujus kogu distantsi uhkes üksinduses tulles võitjaks ajaga 8.53,02. Võidukasse koosseisu kuulusid Margaret Markvardt, Karleen Kersa, Sigrid Sepp ja Kätlin Sepp. Muide Markvardti avavahetuse tulemus 2.07,15 oleks talle toonud Eesti meistritiitli individuaalselt.

Meestest saavutas seljavõidu Audentese Spordiklubi nelik Andri Aedma, Marko-Matteus Langel, Pjotr Degtjarjov ja Martti Aljand ajaga 7.48,39. Nad edestasid Garanti Spordiklubi ja Kalevi Ujumiskooli. Kurioosne juhtum juhtus Tartu Ujumisklubiga, kes esialgselt lõpetas kolmandana aga kuna sportlased ujusid vales järjekorras, siis Tartu võistkond diskvalifitseeriti. 

Absoluutklassi medalistid II võistlusosas:

1. Maria Romanjuk - 50 m rinnuli - 32.14
1. Martin Allikvee - 50 m rinnuli - 28.25 (Eesti hooaja tippmark)
1. Veronika Olem - 100 m selili - 1.03,12 (Eesti juunioride rekord)
1. Armin Evert Lelle - 100 m selili - 57.68
1. Alina Vedehhova - 200 m liblikat - 2.31,67
1. Cevin Anders Siim - 200 m liblikat - 2.10,81
1. TOP UK naiskond - 4x200 m vabalt - 8.53,03
1. Audentese SK meeskond - 4x200 m vabalt - 7.48,39
2. Karleen Kersa - 50 m rinnuli - 32.39
2. Filipp Provorkov - 50 m rinnuli - 28.60
2. Sigrid Sepp - 100 m selili - 1.03,47
2. Matis Hiie - 100 m selili - 58.73
2. Melissa Priidel - 200 m liblikat - 2.37,67
2. Sander Paavo - 200 m liblikat - 2.12,55
2. TOP UK naisjuuniorid - 4x200 m vabalt - 8.59,16
2. Garanti SK meeskond - 4x200 m vabalt - 7.53,93 
3. Maria Harutjunjan - 50 m rinnuli - 32.97
3. Martti Aljand - 50 m rinnuli - 28.82
3. Kätlin Sepp - 100 m selili - 1.03,12
3. Endri Vinter - 100 m selili - 59.02
3. Diana Päslane - 200 m liblikat - 2.39.06
3. Maksim Gumenjuk - 200 m liblikat - 2.14,71
3. Audentese SK naiskond - 4x200 m vabalt - 9.00,76
3. Kalevi Ujumiskool - 4x200 m vabalt - 8.02,97

*Joonas Niine - 50 m rinnuli - 29.30 (Eesti noorte rekord)

Kõik tulemused leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Euroopa kiireim 13-aastane seliliujuja Richard Kivirand: tahan ujuda maailmarekordi

Lõppenud hooajal tegi Eesti noorujujatest suurima arenguhüppe 13-aastane Richard Kivirand, kes suvel peetud riigi meistrivõistlustel pälvis täiskasvanute konkurentsis hõbemedali ja juhib kahel alal omaealiste Euroopa hooaja edetabelit. 

MMil medali võitnud 12-aastane Hiina imetüdruk ei saa juunioride MMil osaleda naljakal põhjusel

Singapuris peetud ujumise MMi üheks suurimaks staariks osutus 12-aastane Hiina tüdruk Yu Zidi, kes finišeeris kolmel individuaalsel alal neljandana ning pälvis pronksmedali teateujumises. Peagi algaval juunioride MMil ei saa Yu osaleda võrdlemisi naljakal põhjusel. 

Kõik vajalikud lingid ja kellaajad, et mugavalt jälgida juunioride MMi

Ruumenia linnas Otopenis peetakse suve viimane tiitlivõistlus kui kavas on juunioride MM, kus osalevad 14-18 aastased sportlased. Eesti koondist esindab ainsana Gerd Johan Lessing, kes stardib neljal individuaalsel distantsil.

EELVAADE: Mida oodata ainsa eestlasena juunioride MMil startivalt Lessingult?

Teisipäeval, 19. augustil, saab Rumeenias avalöögi kümnendat korda peetav juunioride MM, kus sinimustvalge värve on kaitsmas Gerd Johan Lessing. Mida võib oodata 16-aastaselt ujujalt enda karjääri esimesel tiitlivõistlusel? Mis kohtade peal ta ujub ning mitu rahvusrekordit on ohus?

10 kõige olulisemat ujumist alates Eesti taasiseseisvumisest

Eesti Vabariik tähistab 20. augustil riigi taasiseseisvumist, mis leidis aset 1991. aastal. Selle puhul paneme ritta kümme kõige olulisemat ujumist alates Eesti taasiseseisvumisest, mis on olnud eestlaste jaoks märgilise tähtsusega viimase 34 aasta jooksul.