Otse põhisisu juurde

Eesti Ujumisliit peab tunduvalt tõstma dopingainete teadlikkust klubide hulgas

Dopinguteema on hetkel Eesti ujumises vägagi aktuaalne ning hell teema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis keelatud ainetega vahele jäänud kaks ujujat ning kusjuures mõlemad on olnud alaealised. Viimane dopinguskandaal rullus meie ees lahti alles hiljuti. 

Kuigi Ujumisliidu ametnikud ei taha seda tunnistada, siis tegelikult suuremas või väiksemas mahus on Eesti ujumises dopinguprobleem olemas.

Kuidas on Eesti ujumises dopinguprobleem? Kuigi võib väita, et viimase nelja aasta jooksul on keelatud ainetega vahele jäänud vaid kaks ujujat, siis peaks olema see äratuskell kõikidele, kes puutuvad ujumisega võistlustasandil kokku, sest probleem on tõsine. Kui nelja aasta jooksul jääb autojuht purjuspäi sõitmisega kaks korda vahele, kas tal siis on probleem või ei ole? 

Esimene õppetund oli neli aastat tagasi kui Eesti ujumist raputas esimene dopinguskandaal. Paraku sellest ei õpitud mitte midagi ning järgneva nelja aasta jooksul oli keelatud ainete teadlikkuse tõstmine minimaalne. Juba siis oleks pidanud Ujumisliit käivitama dopinguvastase programmi, mis tõstavad keelatud ainete teadlikkust ujujate ja treenerite hulgas. Tõsi, viimase nelja aasta jooksul on korraldatud paar koolitust koondislastele, aga ülejäänud ujujad/treenerid sumpavad pimeduses. Viis koondislast tunnistasid nagu ühest suust Ujumisblogile, et teadlikkus on väga väike ning sellele teemale ei panda piisavalt rõhku.

Ja nüüd uue dopinguskandaali valguses tundub, et suuri muudatusi ilmselt tulemas ei ole. 2. oktoobril saadeti kõikidele Ujumisliidu e-maili nimekirjas olevatele treeneritele nimekiri keelatud ainetest, mis on keelatud 2018. aasta 1. jaanuarist. Õigemini Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) koostas selle nimekirja ning Eesti esindaja saatis selle edasi. Välja on FINA poolt toodud ka suurimad tähelepanekud võrreldes 2017. aastaga. Milles siis probleem? Probleem seisneb selles, et kogu informatsioon on inglise- ja prantsuse keeles ning keerulised ainete nimetused sportlastele või treeneritele midagi ei ütle. Toon näite ühest lõigust: 

S1 Anabolic Agents

• Dihydrotestosterone was renamed to its International Non-proprietary Name (INN) (androstanolone). 

• 1-androsterone (3α-hydroxy-5α-androst-1-ene-17-one) was added in S1.a as an example of exogenous anabolic steroid. 

• LGD-4033 and RAD140 were added as further examples of SARMs. 

Ja see nimekiri läheb sarnaselt veel pikalt edasi. Selgitada või veelgi parem oleks olnud tuua sportlastele ja eelkõige treeneritele näiteid kus kõige sagedasemalt dopingaineid leidub. Millistes käepärastes ravimites jne. Samuti oleks võinud treeneritele selgitada, et Eestisse toodavate ravimite lubatavust spordis saab kontrollida ravimite registri abil. Praegu on olukord selline, et kui treener või sportlane ise nagu Sherlock Holmes ravimite kohta ei uuri, siis muud moodi keelatud ainete kohta tal infot saada ei ole.

Mõistagi peab sportlane olema ise tark ning mitte igasugust jama ravimite näol sisse sööma, kuid nähes kuidas dopinguprobleem hakkab pead tõstma Eesti ujumises, siis on vaja rohkem teha teavitustööd just alaliidul. Kui alaliidu president Karol Kovanen ja tema meeskond jäävad käed rüpes istuma sellel teemal nagu seni on tehtud, siis juhtub varsti taas inetu intsident. Koondislastele tehakse aeg ajalt dopinguseminare, aga see peaks kanduma ka klubidele edasi. Kuna Eestis on ka palju ainult vene keeles kõnelevaid ujujaid, siis peaks ka kogu informatsioon nendeni arusaadavalt jõudma. Palju saavad ära teha ka klubid, kuid üheskoos pingutades on võimalik jõuda suurema auditooriumini ning teadvustada keelatud ainete teadlikkust. On vaja tunnistada probleemi olemust ning astuda arukaid samme selle likvideerimiseks.  

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.