Otse põhisisu juurde

Noortesarja uus formaat ei soodusta noorte ujujate arengut

Noortesarja uus hooaeg algab 4. novembril kui toimub hooaja esimene etapp. Kokku on endiselt kolm etappi ning hooaja lõpus finaalvõistlus kuhu pääsevad vaid parimad. Suure hulga ujujate tõttu on Tallinna tsoon nüüd jagatud kaheks, mis suures plaanis ei soodusta noorte ujujate arengut. 

2016/2017 hooaja eel võttis Eesti Ujumisliit vastu otsuse, et kolme erineva vanuseklassi asemel hakkab Noortesarjas võistlema nüüd neli erinevat vanuseklassi. See oli esimene suur viga mis nad tegid.

Kuna suurendati vanusklasside arvu, siis mõistetavalt tekkis ujujaid võistlusele aina juurde. Mõned ujujad pidid kahe stardi vahel (Tallinna tsoonis) ootama absurdsed 4-5 tundi. Kui Ujumisliit oleks jätkanud kolme vanuseklassiga, mis oli piisav, siis ei peaks tänavu Tallinna tsooni kaheks lõikama. Kõige vanemad ujujad (P 2003 ja T 2004) suudavad täita juba erinevate võistluste normatiive ning oleksid ka Eesti noorte meistrivõistlustel tegijad, sest vanuseklassideks noormeestel 2002 s.a ja nooremad ning tüdrukutel 2003 s.a ja nooremad. Neil ei ole vaja võistelda Noortesarjas vaid juba järgmistel kõrgema klassi võistlustel kus konkurendid on suuremad, kiiremad, paremad, et ka nemad saaksid läbi võistluste edasi areneda. Kuni mingi vanuseni on väga hea võistelda enda vanuste vastu, kuid mingi hetk hakkab see ammenduma ning praegusel juhul on Noortesarja vanim vanuseklass üleliigne ning tarbetu. 

Nüüd on tekkinud olukord kus Tallinna tsoon on jagatud kaheks ning konkurents aina väheneb. Meie kõige talendikamad noored saavad praktiliselt üksteise vastu võistelda kord aastas, mis ei aita kuidagi Eesti ujumise arengule kaasa. Parimad tuleks üksteise vastu panna ujuma nii tihti kui võimalik, et ujujad suudaksid astuda pidevalt sammu edasi. Tegelikkuses lonkab kogu Noortesarja formaat, sest isegi kui jätkataks vana formaadi järgi, siis ka Tartu tsoonis on väga palju talendikaid noori, kes ei saa parimatest parimate vastu võistelda. 

Fakt on see, et Noortesari on olnud aastaid väga hea kasvulava paljudele meie tippudele. Kuid süsteem, mis töötas 10 aastat tagasi ei anna enam selliseid tulemusi. Iga tiitlivõistlusega me jääme Euroopa tippudest aina kaugemale ja kaugemale ning kui me ei too muutusi sisse juba noorte hulgas, siis võimegi leppida pidevalt keskpäraste tulemustega. Kuna meil noorte tippusid ei ole jalaga segada nagu USA-s, siis peaksime pisikest Eestit enda kasuks hoopis kasutama. Kui vaatame kes on viimastel aastatel edukad olnud, siis reeglina need kes treenivad Eesti süsteemist väljaspool. Kaks juunioride EM-i pronksmedalit ja omaealiste MM-i viies koht - Kregor Zirk (Inglismaa, nüüd Türgi). Lühiraja EM-i finaal ja pikaraja EM-il ainsa eestlasena poolfinaalis ujunud - Ralf Tribuntsov (USA). 

Hetkel puudub Eesti ujumisel arengukava kuidas juba pisikestest tulevikutalentidest toota maailmastaare. Naabrite rootslaste pealt saame näha, et see ei ole võimatu. Eestis on ka need klubi ujujad suutnud saavutada edu kelle treenerid on mõelnud kastist väljaspool. Siinkohal on Eestis selleks klubiks Garanti Spordiklubi, kelle ujujad Martin Allikvee, Maria Romanjuk ja Daniel Zaitsev on eredalt silma paistnud. Paraku on fakt see, et kui Ujumisliit uut süsteemi välja ei mõtle ning korraliku arengukava ei koosta, siis mudaliigasse me jääme. Üksikud talendid võivad aeg ajalt silma paista, kuid süsteemitu tööta kaovad ka nemad pildilt. Praegu on Eesti ujumine olukorras kus edu on võimalik saavutada vaid välismaal. Eesti on hetkel olukorras kus pealtnäha midagi tehakse, aga süsteemne edasiminek puudub. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.