Nooremad ujumissõbrad teavad kõik Michael Phelpsi ja Ryan Lochte nime, kuid mees nimega Vladimir Salnikov oli omal ajal sõna otseses mõttes ulmeline ujuja ning seda kinnitavad kõik tema saavutused. Toomegi nüüd 6 põhjust, miks peaksid kõik tundma meest nimega Vladimir Salnikov.
1. Ta oli esimene mees, kes ujus 1500 m vabalt alla 15 minuti
Erinevatel aladel on erinevad sporti tähistavad tähised. Pikka aega oli näiteks 100 meetri jooksus selleks maagiline 10 sekundi piir. Gümnasistidele on ideaalseks 10 palline skoor. Erinevatel aladel on erinevad tähised, mis tunduvad mingil hetkel võimatud, kuid mille nimel kõik treenivad.
Ujumises oli selleks maagiliseks piiriks 15 minuti barjäär (pikas basseinis) 1500 meetri vabaltujumises. Kuigi tänasel päeval on see maagiline piir paljudel ületatud, siis ühel hetkel oli 15 minuti piiri alistamine maailma ujumises midagi enneolematut. Salnikov oli esimene kes sellega hakkama sai ja seda kodupubliku silme all. 1980. aasta olümpiamängudel Moskvas purustas Salnikov selle maailmarekordi, ujudes üle Brian Goodelli nimele kuuluva maailmarekordi lausa 4 sekundiga ning uueks tippmargiks sai 14.58,27. Praegu kehtiv Eesti rekord on rohkem kui minut aeglasem ajaga 16.11,75.
2. Boikoteeritud olümpiamängude kuldmedal ei olnud Salnikovile piisav
Pärast Moskva OM-i jätkas Salnikov treenimist, et saada võimalus ujuda ülejäänud maailma vastu 1984. aastal kuna USA oli boikoteerinud Moskva olümpiamänge. Kuigi Moskvas võidetud kuldmedal ning võiduaeg oli fenomenaalne ja ta oli enda konkurentidest kalendri jagu ees, siis tahtis Salnikov ikkagi olümpiakulda, kus kogu maailm oleks kohal.
Kuigi, ajalugu näitas, et Nõukogude Liit ja teised Idariigid otsustasid mitte võistelda 1984. aasta olümpiamängudel Los Angeles kuna kehtis selline rahvusvaheliste suhete taktika „Sina boikoteerid mind, mina boikoteerin sind.“ Salnikov pidi veel ootama järjekordsed neli aastat, et võita olümpiamängude kuldmedal kogu maailma vastu.
3. Mahakantud Salnikov enne 1988. aasta OM-i
Kaks aastat enne 1988. aasta Seouli olümpiat oli Salnikovi valitsemisaeg 1500 m vabaltujumises lõppenud. Ta ebaõnnestus 1986. aasta maailmameistrivõistlustel Madridis, kus ta isegi ei jõudnud poodiumile. 1987 aastal ei pääsenud Salnikov isegi Euroopa meistrivõistluste finaali. Ning enne Seouli OM-i kandsid Nõukogude Liidu spordi- ja ujumisjuhid mehe juba maha. Tänu spordiministrile sai Salnikov siiski võimaluse olümpiamängudel osaleda.
Kõik olid ta juba maha kandnud eesotsas treeneritega, kuna ta lihtsalt oli liiga vana (sel ajal tundus 28 aastane ujuja nagu eelajalooline tegelane). Salnikov suutis konkurendid siiski selja taga hoida ning kõikide suureks üllatuseks tulla taas olümpiavõitjaks enda meelisalal.
4. Salnikov sai Seoulis pärast distantsi lõppu rahvalt seisva ovatsiooni
Reeglina suhtuti Nõukogude Liidu sportlastesse mitte väga positiivselt toona, kuid Salnikov oli lihtsalt sportlane, kes tahtis võistelda ülejäänud maailma vastu. Seisev ovatsioon on veel seepärast rohkem muljetavaldav kuna see anti teiste riigi sportlaste poolt.
5. Ta oli 1500 m vabaltujumises võitmatu ligi 10 aastat
Alates 1977. aastast kuni 1986. aasta maailmameistrivõistlusteni, seisis Salnikov 1500 m vabaltujumise distantsil ligi 10 aastat troonil. Salnikov võitis üle 60 korra järjest erinevatel võistlustel üle kogu maailma. Respekt!
6. Ta oli tuntud kui „Lainete koletis.“ (“The Monster of the Waves.”)
Salnikov domineeris ühte kõige raskemat ala ujumises nii pikalt ja võitis kuldmedali samal alal kaheksa aastase vaheaja järel. Võttes arvesse tema suurepärased saavutused, kriitikat ja kahtlusi mida ta kannatas, siis väärib ta sellist nimetust auga! Ja, noh, tegemist on päris laheda hüüdnimega.
PÜSIGE LAINEL!