Otse põhisisu juurde

SKANDAAL JÄTKUB: Ujumisliit aktsepteerib valetamist ja vassimist

Viimastel nädalatel on ujumisringkonnas laineid löömas juhtum kus detsembris toimunud Eesti lühiraja meistrivõistlustel startis Tartu Ujumisklubi (TUK) noorujuja teateujumises kahel korral - noorte ja täiskasvanute võistkonnas. 

Antud teguviis aga ei ole kooskõlas mitmete reeglitega millest saad pikemalt lugeda pühapäeval Ujumisblogis ilmunud artiklist.  

Nüüd on pinnale kerkinud üpris palju fakte selle juhtumi kohta ning Ujumisblogi toob nüüd need kõik laiemale avalikkusele. Nimelt pärast teateujumise diskvalifitseerimist saatsid TUK treenerid Mihhail Krupnin ja Janno Jürgenson Rahvusvahelisele alaliidule (FINA) kirja kus selgitasid, mis oli juhtunud jne. Paraku kiri, mis saadeti FINA-le koosnes paljudest valedest ning õigust aeti taga valetades. 

Nimelt väitsid TUKi esindajad FINA-le, et Eesti lühiraja meistrivõistlustel toimusid teateujumised täiskasvanutele, juunioridele ja noortele eraldi. See on vale, teateujumises osalesid kõik võistkonnad segamini. TUKi esindajad väitsid ka, et võistluste peakohtunik (referii) oli lubanud ühel noorujujal teateujumises kahel korral startida - nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Võistluste referii sai juhtumist teada alles peale ujumist ning ei olnud enne starti sellisest vangerdusest teadlik. Samuti on TUKi esindajate poolt väidetud, et ühtegi protesti taolise juhtumi kohta Eesti meistrivõistlustel ei tehtud. Ka see on vale.

M. Krupnin tagaplaanil
Pärast Eesti meistrivõistlusi ähvardas TUK Eesti Ujumisliitu kohtuga kui nende võistkonna tulemused ei ennistata ning üsna kiirelt anti Ujumisliidu poolt survele järgi. Ka advokaatidele antud infos olid TUKi esindajad valetanud ning esitanud valet informatsiooni. Kogu loo teeb absurdseks asjaolu, et Mihhail Krupnin on Ujumisliidus kohtunikekogu esimees ning omab ka rahvusvahelist kategooriat. Tema peaks olema esimene inimene, kes teab neid protseduure, kuid enne teateujumisi ta võistluste referiilt midagi ei küsinud. Ta hoopis tõi teateujumise stardinimekirjad kohtunikelauale ning kui vastuvõttev inimene küsis, et kas üks ujuja tohib startida kahel korral, siis vastas kohtunikekogu esimees, aga miks ei või? (FINA reegel SW 10.13 ütleb: "Iga teatevõistkonna liige võib startida alal vaid ühe korra.")

Siinkohal on kaks võimalust: Kas Krupnin teadlikult manipuleeris teateujumise stardinimekirjadega või kohtunikekogu esimees ja rahvusvahelist kategooriat omav kohtunik lihtsalt ei tea reegleid. On milline variant on, aga valetades õigust taga ajades tekib tahes tahtmata küsimus, et kas selline mees peaks olema Eesti koondise vanemtreener? 

Karol Kovaneni juhitav Ujumisliit on samuti kahe suupoolega vett kopsu tõmmanud ning lubanud endale valetamist, vassimist, kuid õigust nemad taga ei aja. Vaatamata selgetele faktidele, et TUKi esindajad on valetanud ning manipuleerinud tõega, siis on Eesti Ujumisliidu juhatus otsustanud siiski mitte Tartu Ujumisklubi võistkonda diskvalifitseerida. Ujumisliidu jaoks ei ole rahvusvahelised reeglid nii tähtsad kui need reeglid mida järgiti võistlustel, selle toob põhjenduseks alaliit  miks TUKi võistkonda ei diskvalifitseerida.

Olgu, kui Ujumisliidu juhatusel ei olnud julgust enda otsust muuta, siis ei olnud. Kuid kas niigi väike Eesti ujumiskogukond peaks aktsepteerima fakti, et praegu vanemtreenerina ja kohtunikekogu esimehena tegutsev Mihhail Krupnin valetas, et taga ajada endale sobivat otsust? Kas Ujumisliidul ei ole silmad häbi täis, et neile valetatakse otse näkku, kuid istutakse käed rüppes ikka edasi? Kas valetamine on saanud kasvõi mingis vormis normaalsuseks? Taaskord, hea töö, tublid!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.