Otse põhisisu juurde

5 Eesti rekordit, mis kindlasti aastal 2025 ei alistu


Mullu ujuti tavabasseinis üheksa individuaalset rahvusrekordit. Kindlasti ei jää rekordid ujumata ka 2025. aastal, kuid on mõned distantsid, kus võib nagu aamen kirikus öelda, et selle ala Eesti rekord tänavu kindlasti ei alistu. 


Allpool olevad distantsid ei ole mingis kindlas järjekorras, kuid olgu veel lisatud, et tegemist on 50 meetri basseini rekorditega. Kui keegi arvab vastupidist, ja usub et need rekordid langevad, siis jään ootama sõbralikke kihlvedude pakkumisi.

1. Naiste 800m vabaujumine (8:46,32)

Selle nimekirja kõige vanem rahvusrekord - aastast 1984. Jah, Aivi Liivi (toim. - tänasel päeval Kulla) poolt 41 aastat tagasi ujutud rekordile ei ole selle aja jooksul keegi isegi ligilähedalegi küündinud. Edetabeli teine tulemus on Jelena Petrova poolt ujutud 8:58,80 ning nemad kaks ongi ainsad naisujujad, kes üheksa minuti piiri eestlastest alistanud.

Mullu oli Eesti naisujujate parim tulemus sel alal 9:16,95 ning oleks päris suur üllatus kui tänavu suudetaks alistada üheksa minuti piir. Isegi, kui see juhtuks, siis Aivi rahvusrekordini on sealt veel ca 14 sekundit minna. Seega tähistab Aivi rekord veebruaris enda 41. sünnipäeva ning jääb veel ootama Eesti pikamaaujumise kuninganna sündi.

2. Meeste 200m liblikujumine (1:54,22)

Järgmine rekord on võrdlemisi provokatiivne, sest ujuti see mullu Pariisi olümpiamängudel. Kregor Zirki nimel olev 200m liblikujumise rekord 1:54,22, viis ta olümpiamängudel finaali ning ainuke reaalne ohustaja sellele tippmargile on Kregor ise.

Kuna suure tõenäosusega 50 meetri basseinis me Kregorit tänavu võistlemas ei näe, siis ootab rekord rahulikult järgmist aastat, mil Kregor taas tavabasseinis võistlusradadele naaseb.

3. Naiste 50m vabaujumine (25,01)

Mullu jõudis Aleksa Gold 50m vabaujumises "ohtlikult" lähedale Triin Aljandi poolt 2012. aastal püstitatud Eesti rekordile 25,01, kui läbis Euroopa meistrivõistlustel basseinipikkuse ajaga 25,18. See oli ühtlasi ka Aleksa viimane võistlus tipptasemel, mis tähendab, et tänavu lõpetab keegi teine edetabeli esimesena.

Kuigi Eestis on mitu perspektiivikat sprinterit, siis mullu oli Aleksa ainuke Eesti naisujuja, kes alistas 26-sekundi piiri. See tähendab aga seda, et meie praegused tipud peaksid enda rekordit parandama enam kui sekundiga. Aljandi 2012. aasta EM-il ujutud tulemus, mis andis muide neljanda koha, jääb ka aastal 2025 koduse edetabeli esimesele reale.

4. Meeste 200m rinnuliujumine (2:10,63)

Eesti meeste 200m rinnuliujumise võib nimetada ka Martin Allikveeks, sest tema dominantsus sel distantsil on muljetavaldav. Tänaseks tippujumisega lõpparve teinud Allikvee nimel on lausa 22 kõigi aegade kiireimat tulemust ning kirss tordil on rahvusrekord ajaga 2:10,63.

Koduse edetabeli järgmist edestab ta ligi viie sekundiga ning mullu oli Eesti ujujate poolt kõige kiirem aeg 2:16,98. Kindlasti on Allikvee rahvusrekordi numbrid hästi peas Lars Sebastian Antoniakil (isiklik rekord 2:16,94), kes potentsiaalselt võiks järgmistel aastatel seda rekordit püüdma hakata, kuid aastal 2025 on see veel liiga suur suutäis.
 

5. Naiste 200m seliliujumine (2:11,70)

Varasemalt mainitud Aleksa Gold, kes riputas mullu suvel ujumisprillid varna, jättis päris suured kingad täita naiste 200m seliliujumises. Ta suutis rahvusrekordi kruttida 2:11,70 peale ning edestab edetabeli järgmist enam kui 2,5 sekundiga.

Kui võtta viimasel kolmel aastal Goldi nime tabelist ära, siis parimad resultaadid on olnud järgmised: 2:21,80 (2022); 2:21,85 (2023); 2:19,08 (2024). See tähendab, et läheb veel aega kuni seliliujujad hakkavad rekordile lähenema, rääkimata rekordi ületamisest.

Kindlasti võiks ja saaks siia tabelisse lisada veel teisigi distantse, kuid need on viis Eesti rekordit, mis aastal 2025 ei alistu!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.