Otse põhisisu juurde

5 Eesti rekordit, mis kindlasti aastal 2025 ei alistu


Mullu ujuti tavabasseinis üheksa individuaalset rahvusrekordit. Kindlasti ei jää rekordid ujumata ka 2025. aastal, kuid on mõned distantsid, kus võib nagu aamen kirikus öelda, et selle ala Eesti rekord tänavu kindlasti ei alistu. 


Allpool olevad distantsid ei ole mingis kindlas järjekorras, kuid olgu veel lisatud, et tegemist on 50 meetri basseini rekorditega. Kui keegi arvab vastupidist, ja usub et need rekordid langevad, siis jään ootama sõbralikke kihlvedude pakkumisi.

1. Naiste 800m vabaujumine (8:46,32)

Selle nimekirja kõige vanem rahvusrekord - aastast 1984. Jah, Aivi Liivi (toim. - tänasel päeval Kulla) poolt 41 aastat tagasi ujutud rekordile ei ole selle aja jooksul keegi isegi ligilähedalegi küündinud. Edetabeli teine tulemus on Jelena Petrova poolt ujutud 8:58,80 ning nemad kaks ongi ainsad naisujujad, kes üheksa minuti piiri eestlastest alistanud.

Mullu oli Eesti naisujujate parim tulemus sel alal 9:16,95 ning oleks päris suur üllatus kui tänavu suudetaks alistada üheksa minuti piir. Isegi, kui see juhtuks, siis Aivi rahvusrekordini on sealt veel ca 14 sekundit minna. Seega tähistab Aivi rekord veebruaris enda 41. sünnipäeva ning jääb veel ootama Eesti pikamaaujumise kuninganna sündi.

2. Meeste 200m liblikujumine (1:54,22)

Järgmine rekord on võrdlemisi provokatiivne, sest ujuti see mullu Pariisi olümpiamängudel. Kregor Zirki nimel olev 200m liblikujumise rekord 1:54,22, viis ta olümpiamängudel finaali ning ainuke reaalne ohustaja sellele tippmargile on Kregor ise.

Kuna suure tõenäosusega 50 meetri basseinis me Kregorit tänavu võistlemas ei näe, siis ootab rekord rahulikult järgmist aastat, mil Kregor taas tavabasseinis võistlusradadele naaseb.

3. Naiste 50m vabaujumine (25,01)

Mullu jõudis Aleksa Gold 50m vabaujumises "ohtlikult" lähedale Triin Aljandi poolt 2012. aastal püstitatud Eesti rekordile 25,01, kui läbis Euroopa meistrivõistlustel basseinipikkuse ajaga 25,18. See oli ühtlasi ka Aleksa viimane võistlus tipptasemel, mis tähendab, et tänavu lõpetab keegi teine edetabeli esimesena.

Kuigi Eestis on mitu perspektiivikat sprinterit, siis mullu oli Aleksa ainuke Eesti naisujuja, kes alistas 26-sekundi piiri. See tähendab aga seda, et meie praegused tipud peaksid enda rekordit parandama enam kui sekundiga. Aljandi 2012. aasta EM-il ujutud tulemus, mis andis muide neljanda koha, jääb ka aastal 2025 koduse edetabeli esimesele reale.

4. Meeste 200m rinnuliujumine (2:10,63)

Eesti meeste 200m rinnuliujumise võib nimetada ka Martin Allikveeks, sest tema dominantsus sel distantsil on muljetavaldav. Tänaseks tippujumisega lõpparve teinud Allikvee nimel on lausa 22 kõigi aegade kiireimat tulemust ning kirss tordil on rahvusrekord ajaga 2:10,63.

Koduse edetabeli järgmist edestab ta ligi viie sekundiga ning mullu oli Eesti ujujate poolt kõige kiirem aeg 2:16,98. Kindlasti on Allikvee rahvusrekordi numbrid hästi peas Lars Sebastian Antoniakil (isiklik rekord 2:16,94), kes potentsiaalselt võiks järgmistel aastatel seda rekordit püüdma hakata, kuid aastal 2025 on see veel liiga suur suutäis.
 

5. Naiste 200m seliliujumine (2:11,70)

Varasemalt mainitud Aleksa Gold, kes riputas mullu suvel ujumisprillid varna, jättis päris suured kingad täita naiste 200m seliliujumises. Ta suutis rahvusrekordi kruttida 2:11,70 peale ning edestab edetabeli järgmist enam kui 2,5 sekundiga.

Kui võtta viimasel kolmel aastal Goldi nime tabelist ära, siis parimad resultaadid on olnud järgmised: 2:21,80 (2022); 2:21,85 (2023); 2:19,08 (2024). See tähendab, et läheb veel aega kuni seliliujujad hakkavad rekordile lähenema, rääkimata rekordi ületamisest.

Kindlasti võiks ja saaks siia tabelisse lisada veel teisigi distantse, kuid need on viis Eesti rekordit, mis aastal 2025 ei alistu!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.