Otse põhisisu juurde

Indrek Sei Nõukogude Liidu koondise laagritest: iga päev anti meile 17 tabletti ja mina...


Ujumis-podcasti "Vastuvoolu" teises saates käis Kregor Zirkil ja Priit Aavikul külas tiitlivõistluste medalist, kolmekordne olümpialane, 72 Eesti rekordit karjääri jooksul ujunud Indrek Sei, kes rääkis avameelselt, et kuidas Nõukogude Liidu koondise kandidaatide laagris anti iga päev 17 tundmatut tabletti. 


"Tablette meile anti," ütleb neljal korral Euroopa lühiraja meistrivõistlustel medali võitnud Sei otsekoheselt, kui 15-aastase poisina esmakordselt Nõukogude Liidu koondise kandidaatide laagris käis.

"Mul on see väga hästi meeles. Iga päev saime 17 tabletti ja ma kogusin need kõik kokku, sest ei julgenud ühtegi võtta. Üks minu iseloomu vigadest või eelistest on see, et asjadest mida ma ei tea, siis neid üritan vältida. Hirm ja ebakindlus tekib teadmatusest. See oli minu jaoks uus asi ja Eestis ei käskinud mul keegi mingeid tablette võtta," meenutas endine tippujuja.

Üheksal korral Eesti parimaks meesujujaks valitud Sei rääkis, et Nõukogude Liidu koondise laagris keegi pealt ei vaadanud, et tabletid võetud oleks. "Keegi ei vaadanud kõrvalt, et vaata sa nüüd võtad. Neid tablette kogunes kolme nädala jooksul nii palju, et kogusin need vanaema poolt antud piima kilekotti ja laagri lõpus oli see nii täis, et ei saanud pealt kinni panna," muigas 1989. aasta juunioride EM-il 100m vabaujumises hõbemedali teeninud sportlane. 


"Ma tõin selle pakikese Tallinnasse lõpusks, et näidata mis värk see on," lisas Sei. Mina enda nooruse ajal tegelikult ei kuulnud sellist sõna nagu "doping". Mul on üldiselt üpris savi, kes mida teeb. Ja meie spordikuulsused, kes on vahele jäänud. See on valikute küsimus. Kui tahad tippu välja jõuda või kuldmedalit saada, siis see on spordis avalik saladus, et tuleb menüüd vahetada. Sa mängid nende reeglite järgi, mis sa arvad, et tippu jõudmiseks õige tundub olevat." 

Korra mõtlesin, et äkki oleksin mina ka olümpiavõitja

Esimese Eesti ujujana kolmel olümpial osalenud Sei räägib, et 2014. aastal lahvatanud erinevad dopinguskaandalid panid ka teda esmakordselt spordi puhtuse üle mõtisklema.

"Siis ma esimest korda mõtlesin elu jooksul, aga pekki, kui sport oleks ikkagi puhas nagu mina end spordis nägin ja kuidas põhimõtetele kindlaks jäin, siis võib-olla oleksin ka mina olümpiavõitja. Neid pakkumisi tehti rohkem kui üks," selgitas tänapäeval ettevõtlusega tegelev Sei. 

Sei meenutas huvitavat seika 1990-ndatest. "Olime Kopenhaagenis MK-etapil ja istudes hotelli rõdul koos enda treeneri ja Euroopa alaliidu ametnikuga, siis ametnik küsis, et mis minu hooaja soov on. Vastasin talle, et tahaksin puhtalt ujuda 100m vabaujumise distantsi alla 50-sekundi. Tema vastuseks oli, et ma tahaksin seda näha. Pannes asja konteksti, siis meelsus tol perioodil oli teistsugune ja sõna doping tuli esmakordselt minu ellu jõulisemalt," muljetas kõige enam MK-etappide medaleid ujumises võitnud eestlane.

Lõpetuseks märkis Sei, et kuni doping on lahendamata probleem, siis sport kaotab räigelt. "Niikaua kuni doping on kasumulik, siis ta jääb spordi osaks. See on sama nagu ühiskonnas on narkootikumid, et kui raha on nii ahvatlev, siis on alati neid, kes sellega tegelevad ja kes seda tarbib." 

 (Vestlus dopingust algab ca 25:50)


POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.