18-aastasel Eneli Jefimoval on võimalus juuli lõpus algavatel maailmameistrivõistlustel korda saata Eesti spordiime ning paari kuu pärast me võime rääkida Enelist kui maailmameistrist. Kõlab ehk utoopilisena, kuid reaalsuses on see lähemal kui kunagi varem.
Kasutades Eneli treeneri Henry Heina sõnu, siis tänavuse hooaja edu saladus on olnud tervena püsimine. Areng on olnud nähtav - Eesti rekordid 50-100-200 meetri rinnuliujumise distantsidel ja alates veeburari keskpaigast maailma hooaja edetabeli liidrikoht lühikeses sprindis.
27. juulil algava MMi eel teeb Eneli veel stardid U-23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel, mis algavad kuu enne aasta kõige tähtsamat võistlust. Kõlab ülbelt, aga kuldmedal(id) peaks ilmselt tulema ka ühe käega ujudes, sest paljude riikide jaoks on see kolmanda järgu mõõduvõtt.
Nüüd suvise MMi juurde, mis saab olema ühtlasi Eneli lõpuetendus Eestis treenides, sest juba sügisel alustab ta uut elu peatükki USA-s. Muide, tema tulevane treener Braden Holloway nimetati hiljuti USA koondise peatreeneriks Singapuris peetavateks tiitlivõistlusteks. Arvestades Eesti ujumise ajalugu, infrastruktuuri ja rahalist võimekust võidelda maailma suurriikidega, siis võime Eneli esituses näha tõelist spordiime.
Medal on tehtav ja võimatu ei ole ka maailmameistritiitel
Võtame korra sammu tagasi ja vaatleme olukorda kaine mõistusega, sest liiga tihti tahetakse Eesti spordimeedias medalid kaela riputada enne kui midagi on juhtunud. Jah, teeme ka meie seda!
Eneli resümee MMidelt on kolm finaalikohta ja nendest parim kuues koht 2022. aasta tiitlivõistlustel Budapestis, mis tuli 50 meetri rinnuliujumises. Mullune 100 meetri rinnuliujumise Euroopa meistritiitel ja muidugi olümpiamängude finaal. Hüpoteetiline küsimus kõikidele lugejatele - selliste saavutustega kas on eesmärgiks sihtida järjekordset finaali või medalit?
Tuleb ka mõista, et Eneli on tänavu suvel peetava MMi eel uues olukorras, mis võib kaarte segada. Kui varasemalt on medal olnud pigem kättesaamatus kauguses, siis tänavu on lood vastupidi. Medal on haardeulatuses, kuid see nõuab just finaalis väga head sooritust. Vaadates muidugi tema ajalugu pingetega toime tulemisel tiitlivõistlustel, siis pigem teeks panused positiivsele lõppresultaadile.
Alates veebruari keskpaigast on Eneli 50 meetri rinnuliujumises püsinud maailma hooaja edetabeli liidrina ja oleks väga üllatav kui MMile ei läheks ta vastu vähemalt edetabeli kolme parema seas oleva ujujana. MMil see edetabelikoht ei maksa midagi ning kõik algab puhtalt lehelt, kuid ujumises on võimalik aegadest eeldada nii mõndagi.
Eneli tänavune rekord lühikeses sprindis - 29,83 - oleks andnud medali kõikidel maailmameistrivõistlustel v.a ühel tiitlivõistlusel aastal 2013. Kuldmedali oleks tänavune aeg andnud viimati 2019. aasta MMil. Kuigi see on minevik, siis see on oluline, et mõista olevikku.
Tänavu tundub olevat viis suurt pretendenti 50 meetri rinnuliujumise maailmameistritiitlile. Muidugi meie Eneli, siis Itaalia ujumisäss ja endine maailmarekordiomanik Benedetta Pilato, kes sai nädal aega tagasi kirja 29,87 ja kelle tippmark on lausa 29,30.
Mullu Aasia rekordi 29,51 ujunud Tang Qianting, kes eelmisel nädalal ujus 100 meetri sees vaheajaks 30,00, kuid ei suutnud puhtas 50 meetri sprindis kiiremat aega kirja saada. Alati ohtlik leedulanna Ruta Meilutyte, kes on võitnud kolm viimast MMi, on maailmarekordiomanik (29,16) ja tänavu enda ainsal stardil kirja saanud 30,18.
Juuni alguses toimuv USA katsevõistlus MMiks näitab ka Lilly Kingi (29,40) vormi, kes nüüd pigem fokuseerib lühematele distantsidele. Lühiraja MMil oli ta 50 meetri distantsil kolmas. Kõik neli eelmainitud Eneli konkurenti lõpetasid lühiraja MMil eestlanna ees, kes toona oli viies. Siia võiks lisada veel ka Lara van Niekerki, kes tänavu startinud ei ole, kuid kelle rekord on nii heast klassist kui 29,72.
Kuldmedalile pretendeerivad just nemad ja mis võiks tänavu tiitli hinnaks olla? Seda on tänavuste esituste põhjal väga raske ennustada, kuid 29,5 võib potentsiaalselt tuua maailmameistritiitli. Ruta kolme viimase MMi võiduajad: 29,70 (2022); 29,16 (2023), 29,40 (2024).
 |
100 meetri rinnuliujumine toob ka medali?
Henry Hein koos enda hoolealusega on mõista andnud, et 200 meetri rinnuliujumist MMil punnitama ei hakata ja tegemist väga loogilise ning õige otsusega. Poole lühemal maal hoiab Eneli ajaga 1:05,81 maailma hooaja edetabelis neljandat positsiooni, kuid sellest veelgi positiivsem on asjaolu, et 1:06 on tänavu alistatud kahel korral.
MMid on viimasel kolmel korral olnud medalihinna poolest üpris tagasihoidlikud ja aeg 1:05,81 lennutaks eestlanna igal korral poodiumile. Tänavu on Angharad Evans näidanud aega 1:05,37 ja sihib MMil aega alla 1:05.
Sama tahab teha ka hiinlanna Tang, kes mullu oli nii kiire kui 1:04,39 ja tänavu koormuse all võisteldes näidanud aega 1:05,5. Eneli ette mahub ka Texases treeniv sakslanna Anna Elendt (1:05,72), kes musta hobusena võib kaarte segada.
Kuigi Eneli alles alistas maailma hooaja edetabeli liidri Evansi, siis ei tasu sellest väga suuri järeldusi teha. Britt oli tippvormis aprillis, et kvalifitseeruda MMile ja seal võime näha ka järgmist arenguhüpet. Tang on Hiinas selge esinumber ja ei pea olema kõige teravamas vormis tiitlivõistlustele pääsemisel.
Seega Evans ja Tang võivad ilmselt olla klass omaette, aga see ei tähenda, et Eneli ei saa neile vastu astuda. Kuid see tähendab suure tõenäosusega ujumist 1:05 algusesse või isegi uude sekundisse. Tänavuse hooaja kulgu vaadates on selge, et vähemalt pronksmedal on üsna lahtine ja seal on kõik variandid poodiumile tõusmiseks olemas.
Muidugi võib teha ennustusi ja analüüsida aegu hooaja sees, kuid täpne pilt joonistub alles MMi ajal välja. Kuidas on keegi ettevalmistusega täkkesse pannud, kas on suudetud haigusi vältida ja muidugi pingetega toime tulemine.
Ühte saab kindlasti väita, et jättes kõrvale Pariisi olümpiamängud, siis oleme ilmselt ühe kõige põnevama ja oodatuma tiitlivõistluse eel. Eneli ja Henry ühine lõpuetendus ei pruugi mitte olla ainult ajalooline, vaid hoopis Eesti spordiimede kategooriasse minev mõõduvõtt. Ootame ja elame kaasa!